- klassikonflikt: ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest - kriitiline lähenemine: sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta Üheks peamiseks vaidlusteemaks 20. sajandi marksistide seas on sotsialistlik revolutsioon Kas ja millistel tingimustel võib see toimuda? Miks see ei toimu kapitalistlikes ühiskondades? Marksism 20. sajandi alguses Vladimir Iljits Lenin (1870-1924) Töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust (st. nad ei saa ise aru oma klassihuvidest). Haritlased peavad neid aitama, töölistele selgeks tegema, et nende ajalooline missioon on kapitalism kukutada. Imperialism viimane kapitalismi arengufaas; selle käigus muutub riigisisene ekspluateerimine riikidevaheliseks, st. lääne kapitalistid ei ekspluateeri enam niivõrd mitte oma riigi töölisi kui arengumaade töölisklassi. Eristas sotsialismi ja kommunismi. Sotsialism ühiskonnakorraldus kus igaühelt
Otsustati, et EVK-sse võib toetajaliikmetena võtta ka neid, kes pole osalenud Vabadussõjas. Nüüd oli EVK muutunud poliitiliseks rahvaliikumiseks. Liidust astus välja J. Pitka, kes polnud rahul politiseerumisega ja toetajaliikmete lülitumisega liikumisse. EVK III kongressil korrati teravat kriitikat erakondliku killustatuse ja korruptsiooni aadressil. Uudsena rõhutati rahvusliku terviklikkuse ideed- kõik klassid ja kihid tundku end ennekõike eestlastena. Rahvuslikkus seisku kõrgemal klassihuvidest. EVK edu Vabadussõjalased korraldasid edukaid ning meeldejäävaid massiüritusi, mis tõstsid 1932. aastal Vabadussõjalaste populaarsus järsult. 1933. aasta algul valmistas vabadussõjalastele suurt rõõmu Hitleri võimuletulek Saksamaal. Nende ajaleht ,,Võitlus" avaldas veebruaris- märtsis regulaarselt Hitlerit ja tema tegevust heakskiitvaid artikleid. Eelmisel aastal oli ajaleht kiitnud Mussoliinit ja fasistlikku korda Itaalias. Enamik teisi lehti olid Hitleri suhtes kriitilised
eelduseks oli soovitus. Admiral Johan Pitka iseloomustas liitu 1933. aasta oktoobris järgmiselt: "Nüüd on sinna niipalju mitte-vabadussõjalasi vastu võetud, et vabadussõjalased ise seal kaugeltki kaaluvam ollus ei ole. See on väga kirju kogu, kellel on ühine ainult protest maksva korra vastu. Esiplaanil pidi seisma rahvusterviklikkus, kõik ühiskonna klassid ja kihid pidid end eelkõige tundma eestlastena. Rahvusehuvid klassihuvidest kõrgemal, riigi kui terviku huvid üle kõige. Riik pidi ühiskonnaelu kindlakäeliselt juhtima, sh. ka majandust tervendama. Neid iseloomustas terav erakonnavastasus. Eestis valitsevad parteid on laastanud rahva vaimset kultuuri ja kõlblust. Lääne mitmeparteiline parlamentarism on oma aja ära elanud, põhiseadust tuleb muuta rahvahääletuse teel. Diktatuuri ei soovi, küll aga kindlakäelist tsentraliseeritud demokraatiat. Nõuti riigipead - presidenti, teovõimelist
eelduseks oli soovitus. Admiral Johan Pitka iseloomustas liitu 1933. aasta oktoobris järgmiselt: "Nüüd on sinna niipalju mitte-vabadussõjalasi vastu võetud, et vabadussõjalased ise seal kaugeltki kaaluvam ollus ei ole. See on väga kirju kogu, kellel on ühine ainult protest maksva korra vastu. Esiplaanil pidi seisma rahvusterviklikkus, kõik ühiskonna klassid ja kihid pidid end eelkõige tundma eestlastena. Rahvusehuvid klassihuvidest kõrgemal, riigi kui terviku huvid üle kõige. Riik pidi ühiskonnaelu kindlakäeliselt juhtima, sh. ka majandust tervendama. Neid iseloomustas terav erakonnavastasus. Eestis valitsevad parteid on laastanud rahva vaimset kultuuri ja kõlblust. Lääne mitmeparteiline parlamentarism on oma aja ära elanud, põhiseadust tuleb muuta rahvahääletuse teel. Diktatuuri ei soovi, küll aga kindlakäelist tsentraliseeritud demokraatiat. Nõuti riigipead - presidenti, teovõimelist
- kriitiline lähenemine: sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta Üheks peamiseks vaidlusteemaks 20. sajandi marksistide seas on sotsialistlik revolutsioon – Kas ja millistel tingimustel võib see toimuda? Miks see ei toimu kapitalistlikes ühiskondades? Marksism 20. sajandi alguses Vladimir Iljitš Lenin (1870-1924) Töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust (st. nad ei saa ise aru oma klassihuvidest). Haritlased peavad neid aitama, töölistele selgeks tegema, et nende ajalooline missioon on kapitalism kukutada. Imperialism – viimane kapitalismi arengufaas; selle käigus muutub riigisisene ekspluateerimine riikidevaheliseks, st. lääne kapitalistid ei ekspluateeri enam niivõrd mitte oma riigi töölisi kui arengumaade töölisklassi. Eristas sotsialismi ja kommunismi. Sotsialism – ühiskonnakorraldus kus igaühelt võetakse tema võimete
Inimese tegudel on majanduslikud Inimese tegudel on seksuaalsed põhjused põhjused (libiido teooria) Kultuur on pealisehitus, mis tugineb Teadvus on pealisehitus, mis tugineb majandus ja klassisuhete baasile teadvustamatule ja teadvustamata jõudude konfliktidele Valitsev klass loob ideoloogia lähtuvalt Inimene arvab, et ta toimib vaba tahte alusel; oma klassihuvidest; lähtuvalt sellest tegelikult määravad käitumise teadvustama ideoloogiast usub ennast tegutsevat vaba kompleksid tahte alusel Alamad klassid on valitsevate kasside Ratsionaliseerimine on samal ajal ka üks müstifikatsioonide ohvrid, millega nad nese kaitsemehhanismidest petavad ka iseennast Inimene on tänu klasside olemasolule Neurootiline inimene on sisemiste iseendast võõrandunud, mis põhjustab konfliktide tõttu võõrandunud iseendast klassivõitlust
annaabi.ee 
