Praegu võime kuulda, kuidas räägitakse Esimesest ja Teisest Eestist, kuid selline lõhe väikeses riigis võib meile tulevikus ohtlikuks saada. Tõepoolest on hetkeolukord Eestis selline, et vahe linnaelanike ja maaelanike vahel on suur. See tuleneb sellest, et keskklassi osakaal ühiskonnas on väike, ehkki see peaks olema suur, kui soovime rääkida tugevast ühiskonnast. Ühiskonna sidususe tagamiseks peab vähendama klassidevahelisi erinevusi ja tegema muudatusi nende läbisaamiseks. Selleks, et Eesti oleks jätkusuutlik energiamajanduses, tuleb meil kasutusele võtta taastuvad energiaallikad ja liikuda iseseisva energiapoliitika rakendamise suunas. Praegu kasutatavad fossiilsed kütused aina vähenevad ja samuti saastavad keskkonda. Tuleks kaaluda tuuleenergia ja biomassi kasutuselevõttu. Sellisel viisil ei peaks me sõltuma teistest riikidest
konteksti s (käsitluses). Muster pole lõplik disain, mida saaks otse teisendada algkoodiks või masinkoodiks. Ta on pigem kirjeldus või mall kuidas lahendada probleem nii, et seda saaks kasutada paljudel erinevatel juhtudel. Disainimustrid on formaliseeritud parimad praktikad, milliseid programmeerija saab kasutada teatud probleemi lahendamisel kavandades süsteeme või rakendusi. Objektorienteeritud disainimustrid näitavad tavaliselt objektide või klassidevahelisi sõltuvusi ja vastasmõjusid ilma kaasatud klasside või objektide hulgast lõplikke rakendusklasse või objekte määratlemata. Disainimustrid jaotatakse 4 peamisse gruppi: loomismustrid; ülesehituslikud, struktuursed mustrid; käitumuslikud mustrid ja samaaegsuse mustrid, kuigi liike on rohkem. Disainimustrid tegelevad moodulite ja nendevaheliste seoste valdkonnaga. ' ABSTRACT FACTORY Loomise seaduspärasus (Creational patterns)
emotsioone ja muud sellist. Seda käsitlust iseloomustab usk, et tekst ja tegelikkus on loomupäraselt seotud. Hilisemates käsitlustes nähakse kirjandust tegelikkuse kajastusena. Kirjandus kui ta midagi jäljendab peab olema tõepärane. Sotsiaalse suuna järgi on kirjandusteksti puhul oluline ühiskonnas toimuva käsitlus; üks alaliike on marksistlik kriitika, mis peegeldab klassidevahelisi pingeid. 6. Kirjandusteaduses kasutatavad analüüsimeetodid. Millest lähtuvalt vaatlevad kirjandust o Uuskriitika Teos lahutatakse ajaloolisest ümbrusest ja ühiskondlikust tingitusest, ei paigutata mingisugusesse konteksti. Tähtsam tunnus on tekstianalüüs süvenenud ja täpne lugemine.
Viimati tulid poisid B-vanuseklassis vabariigi meistriks. Paljudest endistest mängijatest on sirgunud käsipallitreenerid. Uue spordialana muutus Tapal populaarseks maadlus, mida hakkas 1983. aastal juhendama Allan Vinter. Paljud on tema käe all väga hästi treenitud ja saavutavad meistrivõistlustel väga häid kohti. Üks populaarsemaid spordialasid oli vanasti Tapa Gümnaasiumis korvpall, mida mängisid nii poisid kui ka tüdrukud. Peeti ja peetakse isegi praegu klassidevahelisi võistlusi, edukalt on osaletud maakondlikel võistlustel1994. aastal saavutas tutarlaste võistkond esikoha. Noortemate seas kogus aga rohkem populaarsust rahvastepall. 1994. aastal tulid viiendate klasside poisid ja tüdrukud Lääne-Viru maakonnas esikohale. Samal aastal saavutasid tüdrukud vabariigis EKSL-i finaalvõislusel neljada ja poisid kuuenda koha. Tapa koolis on ikka malet mängitud. Hooti. Viimane malekõrgustesse pürgimise tsükkel algas 1993.-94 õppeaastal ja lõppes 1998
Sotsiaalne kihistumine võib viia konfliktideni ja kutsuda esile sotsiaalse muutuse erinevates sotsiaalse elu aspektides. Klass ja eliit 19 Kuidas peaks rikkus ühiskonnas jaotuma? Klassid on suured inimeste rühmitused, kellel on käsutada samasugune majanduslik ressurss, mis tugevalt mõjutab nende võimalusi kujundada oma elustiili (A. Giddens). Jõukuse omamine koos ametikohaga on peamiseks klassidevahelisi erinevusi määravaks teguriks (A. Giddens) P.Bourdieu: klass eksisteerib ainult juhul, kui inimesed end ise teatud klassiga samastavad, kui nad tunnustavad oma klassikuuluvust. Klassid ei ole "sotsiaalses reaalsuses" antud, need luuakse (konstrueeritakse). Karl Marx määratles klassimõistet suhte kaudu tootmisvahendite omamisse. Max Weber nägi samuti klassi majandusliku kategooriana, kuid rõhutas selle seotust sotsiaalse staatuse ja parteilise kuuluvusega.
10. klass 21 11 10 11. klass 20 13 7 12. klass 17 8 9 Kokku 73 39 34 Uuringu tulemuste analüüsimiseks koostati tabelid ja diagrammid. Järgnevalt võrreldakse tabelite abil klassidevahelisi erinevusi. Naissoost ja meessoost küsitletute vastused kujutatakse diagrammidel eraldi, et luua võrdlus. 15 3.1.1 Küsitluse tulemuste analüüs Kuressaare Gümnaasiumi 9. - 12. klassi õpilaste hulgas Autor viis läbi küsitluse (vaata lisa 1 küsitlus) Kuressaare Gümnaasiumi 9. -12. klasside
12. klass 25 15 10 Kokku 99 55 44 Mõnel tagastatud küsitluselehel oli vastajal üksik küsimus vastamata. Sellest tulenevalt on järgnevates tabelites ja diagrammides vastanute arv kohati erinev. Uuringu tulemuste analüüsimiseks koostati tabelid ja diagrammid. Järgnevalt võrreldakse tabelite abil klassidevahelisi erinevusi ning tuuakse välja mõned huvipakkuvamad andmed. Diagrammidel kujutatakse naisoost ja meessoost küsitletute vastuste erinevusi ning kõigi küsitletute vastuseid, mis samuti lahti seletatakse. 16 3.2 Küsimuste kokkuvõtte 1. Kas olete teadlik seksuaalvähemusse kuuluvatest inimestest (geid, lesbid, biseksuaalid) oma tutvusringkonnas?