seda ka tegema." (lk. 86) ,,See ei ole muidugi tähtis, aga ma vihkan neid, kellel on odavad kohvrid. See kõlab küll kohutavalt, aga inimene võib mulle esimesest pilgust vastumeelseks muutuda, kui tal on odavad kohvrid." (lk. 103) ,,Neetud raha. Alati peab ta põrguline su tuju ära rikkuma." (lk. 108) ,,Kui mõni näitleja mängib tõepoolest hästi, siis on kohe näha, et ta ise seda teab, ja see rikub kogu asja." (lk. 111) ,,Mõned asjad peaksid jääma, nagu nad on. Pistad nad suurde klaasvitriini ja jätad rahule. Ma tean, et see on võimatu, aga kahju siiski." (lk. 115-116) ,,Mina ei armasta isegi vanu autosid. Ei tunne nende vastu huvi. Ennem ostaksin endale hobuse. Hobuses on vähemalt midagi inimlikku, jumala eest." (lk. 123) ,,Kelner küll lubas, aga jättis arvatavasti mu soovi edasi andmata. Harva, kui keegi su soovi kellelegi edasi annab." (lk. 141) ,,Kõik need sileda näoga poisid on nagu ühe vitsaga löödud. Kammivad end, siluvad end ja siis jätavad su üksi." (lk.144)
" lk. 101 Holden käitus rahaga tegelikult hooletult. Mulle tundub, et ta ikkagi ei saanud täpselt aru, kust raha tuleb ja et seda pole ilmatult palju ning ei saa kunagi otsa. - "Kui miski oli muutunud olid see sina ise." lk. 107 Holden rääkis oma lapsepõlvest ja sellest, et ta käis peaaegu iga laupäev oma vana klassiga muuseumis ja iga kord oli miski justkui teisiti, ometi polnud muuseum ju ise muutunud. - "Mõned asjad peaksid jääma, nagu nad on. Pistad nad suurde klaasvitriini ja jätad rahule. Ma tean, et see on võimatu, aga kahju siiski." lk. 108 Mulle tundus, et Holden kardab muutusi. Ta oli enne öelnud, et ta ei saa enamasti arugi, et ta oleks lahkunud koolist. Ilmselt seepärast, et ta ei taha jälle uude kooli minna, kus tuleb uuesti ära harjuda. - "Kui sa teed mõnda asja liiga hästi, siis mõne aja pärast, kui sa ennast ei kontrolli hakkad sa sellega edvistama." lk. 111 See seletab minu arust, miks Holdenile ei meeldinud kino ja teater
" lk. 101 Holden käitus rahaga tegelikult hooletult. Mulle tundub, et ta ikkagi ei saanud täpselt aru, kust raha tuleb ja et seda pole ilmatult palju ning ei saa kunagi otsa. - "Kui miski oli muutunud olid see sina ise." lk. 107 Holden rääkis oma lapsepõlvest ja sellest, et ta käis peaaegu iga laupäev oma vana klassiga muuseumis ja iga kord oli miski justkui teisiti, ometi polnud muuseum ju ise muutunud. - "Mõned asjad peaksid jääma, nagu nad on. Pistad nad suurde klaasvitriini ja jätad rahule. Ma tean, et see on võimatu, aga kahju siiski." lk. 108 Mulle tundus, et Holden kardab muutusi. Ta oli enne öelnud, et ta ei saa enamasti arugi, et ta oleks lahkunud koolist. Ilmselt seepärast, et ta ei taha jälle uude kooli minna, kus tuleb uuesti ära harjuda. - "Kui sa teed mõnda asja liiga hästi, siis mõne aja pärast, kui sa ennast ei kontrolli hakkad sa sellega edvistama." lk. 111 See seletab minu arust, miks Holdenile ei meeldinud kino ja teater
Mina üldse ei saa neist armuasjadest suuremat tolku. Segane värk. Ma mõtlen enda jaoks välja igasuguseid reegleid, et neid sealsamas rikkuda. Temaga tantsida oli sama hea, kui Vabadussammast mööda saali ringi vedada. Inimesed plaksutavad alati valel kohal. Vaadake tütarlapsi, kui nad kires põlevad neil pole siis pead enam ollagi. Neetud raha. Alati peab ta põrguline su tuju ära rikkuma. Mõned asjad peaksid jääma, nagu nad on. Pistad suurde klaasvitriini ja jätad rahule. Jälgige neid inimesi, kes maotuid filme vaadates endal silmad peast välja nutavad üheksal juhul kümnest on nad alatud ja kivise südamega tüübid. Tihti inimene ei tea algul isegi, mis teda huvitab. Mul on tunne, et sa veered mingi hirmsa, mingi koleda kuristiku poole. See on ebaküpsuse märk, kui inimene tahab millegi nimel õilsat surma surra, küpsuse märk on aga see, kui ta tahab millegi nimel tagasihoidlikult elada.
Inimene, kes sinna kukub, ei tunne selle põhja. Ta aina langeb ja langeb. Niisugusesse kuristikku langevad inimesed, kes oma elu teataval perioodil on hakanud otsima midagi sellist, mida nende ümbrus neile pakkuda ei suuda. Või õigemini - kes arvavad, et nende ümbrus ei suuda seda pakkuda. Ja nad loobuvad otsimast. Loobuvad enne, kui nad on õieti alustanudki." ,,Iga inimene, kellest hoolime, on lõpuks järjekordne kaotus." ,,Mõned asjad peaksid jääma, nagu nad on. Pistad nad suurde klaasvitriini ja jätad rahule." ,,Kuningas Oidipus" Sophokles (496-406 eKr) Vanakreeka. Teos räägib Teeba kuninga Laiose pojast Oidipusest, kelle isale oli ennustatud, et tema poeg tapab ta ning abiellub tema naisega. Püüdes ennustatut vältida, andis Laios karjasele käsu poeg tappa, karjane aga halastas lapsele ning jättis ta ellu. Juhuslikult tapab Oidipus oma isa ning abiellub enese-teadmata oma emaga. Kui Teebat tabas katk, ütles Delfi oraakel Oidipusele, et Teebas elab Laiose tapja ning
Miski ei muutunud. Võisid seal käia sada tuhat korda, ja ikka oli eskimol püütud kaks kala, linnud olid ikka teel lõunasse, hirved oma haraliste sarvede ja ilusate saledate jalgadega jõid ikka alles oja kaldal, ja paljastuvate rindadegaindiaani naine kudusikka veel sedasama vaipa. Ei mingit muutust. Kui miski oli muutunud, siis olid see s i n a i s e. (lk 107) Mõned asjad peaksid jääma, nagu nad on. Pistad nad suurde klaasvitriini ja jätad rahule. (lk 108) Holden ei tea täpselt, kes ta on ja kuhu kuulub või mis talle oleks sobiks, nii on ta eneseleidmise segaduses ja sooviks jääda selleks, kes ja kus ta praegu on. Kuid poisikesepõlv on möödas, täiskasvanu veel ei ole. Meeleldi oleks ta tagasi lapsepõlves koos venna Allie ja õeraasu Phoebega, siis ei ähvardaks veel oht saada suureks ja vajadus leida oma koht maailma halluses.
täiskasvanud - nad ei ole üksnes "suured inimesed väikses kehas". Maria oli tuline laste õiguste kaitsja, ta väitis, et lapsed töötavad selleks, et areneda. Asudes lapsi õpetama võttis ta eesmärgiks aru saada, kuidas tema võiks õnnestuda seal, kus laste eelmised õpetajad olid ebaõnnestunud. Mariale ei meeldinud tolleaegne haridussüsteem, ta viitas lastele kui "kuivanud liblikatele", kes olid asetatud klaasvitriini taha vaatamiseks. Maria nimetas kooli halliks ja lastele igavust-tekitavaks kohaks, mille eesmärk oli vaid lastele "kulbiga tarkust pähe valda". Tema arvates ei arvestatud tollases haridussüsteemis piisavalt sellega, et lapse areng on faasiline, igas faasis on hädajuhus või arengu uuestisünd, mis tõuseb kõrgpunkti ja siis kahaneb. (Polk Lillard 1996). Maria Montessori oli pragmaatik, ta kogus tõendeid objektiivsel ja eelarvamusteta meetodil
annaabi.ee 
