50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2017-03-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sanderlpl
Õppematerjali autor
LIIVALAIA GÜMNAASIUM Andero Mardo Klaas Referaat Tallinn 2006 Nii ehitusel kui ka mujal on tähtis läbipaistev klaas. Klaasi lähteaineks on sooda (Na2CO3), kriit või marmor (CaCO3) ja valge kvartsliiv (SiO2). Kui tehakse harilikku pudeliklaasi, pannakse liiv potti, lisatakse soodat ja kriiti ning asetatakse erilisse ahju. Pott peab olema tulekindlast savist, s. o. niisugusest, mis ei sula suurest kuumusest. Kõik kolm ainet - liiv, sooda ja kriit - keevad kuumutamisel kokku. Lõpuks saadakse sulanud klaas, vedel kui vesi. Kuid klaas on ainult pealtnäha veega sarnane
.........................................24 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................25 2 Sissejuhatus Klaas avastati savinõude glasuurimisel kõrvalsaadusena umbes neli ja pool tuhat aastat tagasi üheaegselt Egiptuses ja Mesopotaamias. Vanimad teadaolevad klaasesemed olid opaaksed ehk läbipaistmatud pisianumad ja ripatsid. Lõuna- Euroopas õpiti klaasi valmistama I aastatuhandel eKr. Sealt levisid esimesed klaasesemed kaubavahetuse teel ka Põhjamaadesse. Eestisse jõudis klaas pisiesemetena I aastatuhandel pKr Kesk-Euroopa ja Skandinaavia kaudu. Arvan, et igaüks on kokku puutnud suuremal või vähemal määral klaasiga. Selle referaadi käigus pakun lugejale informatsiooni klaasi ajaloost, valmistamisest, praktilisest kasutamisest ja seost kaubandusega. 3
KLAASITÖÖD Nööripaigaldid kummitihendiga paigaldatud klaaside paigaldusel kasutatakse üldjuhul paigaldusnööri. · Nööri pikkus peab olema suurem klaasi õmbermõõdust (6-8 cm) · Soovitatav nöör libestada kummiga mittereageeriva määrdeainega. Kiilupaigaldid kummitihendiga paigaldatud klaaside tihendite ja tihendikiilude paigaldamiseks kasutatakse kiilupaigaldeid. · Kiilupaigaldi on vahetatavate otsikutega (5,5 15mm) · Abivahendid tihendi ja kiilu eemaldamiseks ja paigaldamiseks · Tihendipulk Käsinoad liimitud klaaside eemaldamiseks kasutatakse vastavalt vajadusele käsinuge.
..................7 Kasutatud kirjandus............................................................................12 Sissejuhatus Klaas on eriline materjal, mille kasutusvaldkond on väga lai ning seda oma erinevate omaduste tõttu. Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja bioloogiliselt mitteaktiivne materjal, mistõttu saab temast kujundada siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Klaasi kasutamise ajalugu ulatub kiviaega, mil kasutati looduslikku klaasi. Klaasi kasutamisest on leide juba 3000 eKr, kuid esimene klaasi valmistamine on teada aga Vana-Egiptusest umbes 2000 eKr ning seda kasutati peamiselt keraamika ja muude esemete glasuurina. 1. sajadil eKr arendati ka klaasipuhumistehnikat ning seni äärmiselt väärtuslik ja haruldane materjal muutus üha tavalisemaks. Vana-Rooma impeeriumi ajal loodi juba spetsiaalseid vorme vaaside ja pudelite jaoks. Tänapäeval on klaas muutunud arhitektuurse disaini oluliseks elemendiks ning
arusaadav, kuid samas salapärane ning fantaasiale palju võimalusi pakkuv materjal. Materjalina tundub klaas habras, kuid oma omadustelt on see siiski uskumatult tugev, raskesti kuluv ja läbipaistev materjal, millest saab valmistada väga vastupidavaid ja omapäraseid praktilisi lahendusi kodukaunistamiseks.Klaasi kasutamise ajalugu on pikk. Juba kiviajal avastati omapärane looduslik klaas, vulkaaniline kivim obsidiaan. Klaasi kasutati kaunistuselemendina nõude glasuurimisel umbes 1500. aasta paiku enne meie aega Egiptuses ja Mesopotaamias. Esimesi klaasipuhumistehnikaid katsetati 1. sajandil enne Kristust ning sellest sai alguse klaasesemete valmistamine. 1. KLAAS 1. Funktsioonid ja omadused Ulatusliku arendustöö tulemusena on klaas muutunud ehituskonstruktsiooni aktiivseks osaks, mille ülesandeks on kanda erinevaid funktsioone. Peamisteks funktsioonideks on energia
Klaas on homogeenne ja isotroopne aine, milles pole võimalik üksikuid mineraale eraldada. Tal ei ole korrapärast ehitust. Kui klaas kristallub, kaovad klaasile kui materjalile omased omadused. Klaas ei tähista mitte ainult materjali ta on oleku vorm. Looduses esineb analoogia vulkaanilised kivimid (obsidiaan). Klaas on keemiliselt koostiselt lähedane teistele ehitusmaterjalidele nagu tsement, paakumiseni põletatud keraamika jms.Klaasi võib vaadelda kui allajahutatud vedelikku. Klaasi tuntakse vähemalt 7000 aastat: Egiptuse, Assüüria aladelt on leitud klaasamulette, mida dateeritakse aastatesse 2000 a eK. Aastatel 1500-1000 eK valmistati klaasist helmeid, kujusid, aga ka mööblit. Foiniiklased leiutasid klaasipuhumise arvatavasti 100 a eK, sealt levis see Kreeka ja Rooma aladele. Roomlased valmistasid juba aknaklaasi. Pompeij varemetest, mis hävis 79. aastal, leiti värvilisi aknaklaase. Värvitut klaasi õpiti valmistama hiljem, aastatel 200-300.
Kristian Nõmmik Klaasimaailm ehituses REFERAAT Õppeaines: Hoone osad Ehitusinstituut Õpperühm: KHE 31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD 1. KLAASI AJALUGU, KIRJELDUS ............................................................................................4 2. KLAASI KOOSTIS JA VALMISTAMINE ................................................................................6 3. ERINEVAD KLAASTOOTED ...................................................................................................7 3.1 Klaasuksed ................................................................................................................
SISUKORD Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................5 1Klaas...................................................................................................................................................6 1.1 Klaasi valmistus..........................................................................................................................6 1.2 Klaasi funktsioonid ja omadused................................................................................................8 1.3 Klaas Eestis................................................................................................................................8 1.4 Klaasi tootmine.........................................................
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid