enda alla sellest väikese osa. Kalade kehaosade saagis kala töötlemisel ja seda mõjutavad tegurid Forelli:lihasaagis suur(fileesaagis 65%) Karpkala:lihasaagis64,5%,puhta lihaaagis 59% Suguküpsuse mõju forelli kvaliteedile ja selle reguleerimine all-female, triploidid Sugulineküpsemine aeglustab kala kasvu.Ka kalaliha kvaliteet väheneb suguküpsuse saabudes.Eriti tugevad on muutused isastel, kelle lihast kaob punane värv ja liha rasvasisaldus. *Inglismaal püütud klaasangerjad kasvatatakse ülesse kasvandustes. *Koonused on vedela hapniku lisamiseks. *Forelli toodetakse aastas u 600 tuhat tonni, karpkala 60 tuhat tonni. *Forellile söödetakse karotoniini (pole kirjapildis kindel), mis muudab forelli punaseks. Sugukalad uinutatakse uinutuslahuses. Sperma+munarakud -> ühte nõusse/pangi -> et viljastumine toimuks lisatakse vett. Eyed eggs - silmtäpis mari. Need tuleb Eestisse sisse osta kalakasvatamiseks. Silmtäpi marja saab osta aasta läbi
enda alla sellest väikese osa. 24. Kalade kehaosade saagis kala töötlemisel ja seda mõjutavad tegurid Forelli:lihasaagis suur(fileesaagis 65%) Karpkala:lihasaagis64,5%,puhta lihaaagis 59% 25. Suguküpsuse mõju forelli kvaliteedile ja selle reguleerimine all-female, triploidid Sugulineküpsemine aeglustab kala kasvu.Ka kalaliha kvaliteet väheneb suguküpsuse saabudes.Eriti tugevad on muutused isastel, kelle lihast kaob punane värv ja liha rasvasisaldus. *Inglismaal püütud klaasangerjad kasvatatakse ülesse kasvandustes. *Koonused on vedela hapniku lisamiseks. *Forelli toodetakse aastas u 600 tuhat tonni, karpkala 60 tuhat tonni. *Forellile söödetakse karotoniini (pole kirjapildis kindel), mis muudab forelli punaseks. Sugukalad uinutatakse uinutuslahuses. Sperma+munarakud -> ühte nõusse/pangi -> et viljastumine toimuks lisatakse vett. Eyed eggs - silmtäpis mari. Need tuleb Eestisse sisse osta kalakasvatamiseks. Silmtäpi marja saab osta aasta läbi
väikejärvede saagid on seni olnud tagasihoidlikud. Eestis on palju angerjakasvatuseks sobivaid veekogusid. Keskkonnaministri kinnitatud kalakasvatusliku taastootmise programm 12.11.2009 aastateks 2002-2010 soovitab angerjaid asustada lisaks Võrtsjärvele ka Saadjärve jt Vooremaa järvedesse, samuti mitmetesse Valga-,Võru- ja Põlvamaa järvedesse. Joonis 2. Klaasangerjad. Joonis 3. Vettelaskmine. KOKKUVÕTE Raivo Puuritsa sõnul on kalakasvatus infotehnoloogia kõrval üks kiiremini arenevaid tööstusharusid maailmas. Nii arvan ka mina kui suureneb nõudlus, suureneb ka pakkumine. 12.11.2009 Kuna looduslik angerjas inimeste suurenenud tarbimise tõttu ohustatud liikide nimekirja on
Lubatud püügivahendid on vähinatt ja vähimõrd. Meriforellil on täppe rohkem. Lõheforell 2-3kg Portsjonforell 200-450g Silmtäpismari- kalamarjal on silmad näha Angerjas- punases raamatus. Sargasso meres käivad kudemas. Atlandi ookean Karpkala- euroopa/aasia karpkala, maa tõustes on see ala Uuralite juures jagunenud kaheks. Haaslava, härjanurme, ilmatsalu, kuldre- eesti karpkalakasvatused Vikerforelli viljakus!!! Mitu kalamarja on? *Inglismaal püütud klaasangerjad kasvatatakse ülesse kasvandustes. *Koonused on vedela hapniku lisamiseks. *Forelli toodetakse aastas u 600 tuhat tonni, karpkala 60 tuhat tonni. *Forellile söödetakse karotoniini (pole kirjapildis kindel), mis muudab forelli punaseks. Sugukalad uinutatakse uinutuslahuses. Sperma+munarakud -> ühte nõusse/pangi -> et viljastumine toimuks lisatakse vett. Eyed eggs - silmtäpis mari. Need tuleb Eestisse sisse osta kalakasvatamiseks. Silmtäpi marja saab osta aasta läbi
MAKRELL 19. MERIKUKK 20. KIVINOLGUS MAGEVEE KALAD 1. KOHA võib kasvada 1 m pikkuseks 2. AHVEN tavaline. Marjaterad paiknevad lintidena. 3. KIISK 4. SÄRG 5. LATIKAS 6. NURG 7. HAUG 8. VIIDIKAS 9. SÄINAS SIIRDE- JA POOLSIIRDEKALAD 1. ANGERJAS on Läänemere ja üldse kogu maailma kõige omapärasema eluviisiga siirdekala. Angerja elu magevees algab 6-8 cm pikkuste läbipaistvate nn klaasangerjate siirdumisega merest jõgedesse. Klaasangerjad tungivad vastu voolu piki jõgesid üles. Sellel perioodil nende nahk pigmenteerub ja nad muutuvad läbipaistmatusteks. Kasvavad aeglaselt. Pärast mageveelist eluperioodi(isastel 4-7 a.;emastel 6-9 a.) rändavad uuesti mere. Selle tagasirände ajal nende silmad suurenevad, rinnauimed pikenevad, selg mi soli rohkeas värvub mustaks või pruuniks, senini kollakad küljed ja kõht muutuvad hõbedasteks. Angerjad omavad metalse läike nim hõbeangerjateks.
rohkem kui 500 m sügavusel. Pärast kudemist angerjad hukkuvad. Vastsed tõusevad sügavatest veekihtidest pinnale ja Golfi hoovus kannab nad Euroopa rannikule. Selle 23 aastat aega võtva rände ajal teevad angerjavastsed läbi moonde, muutudes vahepeal läbipaistva pajulehe kujuliseks Leptocephalus'eks b. ja seejärel täiskasvanud angerja sarnaseks, kuid läbipaistvaks klaas angerjaks. Klaasangerjad jõuavad Euroopasse ning tõusevad eeskätt Hispaania, Portugali, Prantsusmaa, Inglismaa jõgedesse, kust neid püütakse ja viiakse teistesse maadesse edasi kasvatamiseks. Et klaasangerjate täpset vanust ei teata, arvestatakse angerja majanduses kalade vanust alates klaasangerja staadiumis magevette (kasvandusse) asustamisest. Intensiivne angerjakasvatus