jms. 2. Geopoliitika aine, areng ja võtmekujud Geopoliitika on politoloogia haru. Ta jaguneb: Teoreetiline ehk sündmusi seletav ning rakenduslik ehk poliitilisi juhendeid suunavadi sõnumeid jagav väljund. Teisalt: Traditsiooniine geopoliitika ja nn uus geopoliitika „Millised negatiivsed tagajärjed on Baltimaade mitteühinemisel SRÜ-ga?” 3. Saksa ja anglo-ameerika geopoliitilised koolkonnad. Rudolf Kjellen, Klaus Haushofer ja Halford Kackinder. Rudolf Kjellen: sündis 1864, 1880 läks Uppsala Ülikooli ja 1891-sel aastal sai filosoofiadoktoriks. Õpetas Göteborgis politoloogiat ja geograafiat. 1905 võttis esmakordselt kasutusele geopoliitika mõiste. 1908 hakkas käsitlema riiki, kui organismi. „Riik kui eluvorm“: (Peatükid: Riigi üldine olemus, Riik kui territoriaalühik, kui rahvas, kui majanduslik organism ning Riik elu seaduse all) Angloameerika geostrateegia koolkond: A. T. Mahan, H. Mackinder, N. Spykman, E. Huntingtom
augusti alguses. (Randla 1976; autori andmed). Soomes saavutavad kotkapojad lennuvõime keskmiselt 55 päeva vanuselt; erinevate uurimuste kohaselt on keskmine lennuvõimestumise aeg 51 päeva peale koorumist (Hakkinen 1977, Cramp & Simmons 1980). Juhul kui emaslind 13 on lahkunud perekonna juurest varem, jäävad pojad veel mõneks ajaks isaslinnu hoole alla ning pesakond tegutseb koos septembrini seega kuni 2 kuud peale poegade lennuvõimestumist (Cramp & Simmons 1980; Hake et al. 2001; Kjellen et al. 2001). 8 Rändefenoloogia Põhja-Euroopa kalakotkad talvituvad troopilises Laane-Aafrikas (peamiselt Saharast lõunas), mõned isendid ka Vahemere laaneosas. Soomlaste poolt tehtud uuringute järgi võib kalakotka rändeteekond olla kuni 12500 km pikkune (Saurola 2003). Euroopa põhja- ja kaguosas pesitsevate kalakotkaste ranne toimub Lõuna-Aafrikasse suundujatel põhiliselt üle Musta mere
Poliitiline ekspansioon kutsub koheselt esile teiste riikide vastutegevuse. Ajaloo suured sõjad olid põhjustatud rahvaste eavõrdsetest arengutempodest. See tuleneb omakorda mitte ühtede rahvaste suuremast energiast või geniaalsusest, vaid on inimressursside ja strateegiliste ebavõrdse jaotuse tagajärg maailmas. Looduses ei ole niisugust asja nagu rahvaste võrdsed võimalused. Nimetuse geopoliitilisele teooriale andis Rootsi riigitegelane Rudolf Kjellen, kes heitis kõrvale traditsioonilise käsitluse riigist kui õiguslikust nähtusest ja hakkas riiki vaatlema sotsiaalse ja majandusliku jõuna. Kjellen mõitis poliitikat valitsemissüsteemina, mis koosneb viiest omavahel koordineeritud valdkonnast: geograafiast, majanduspoliitikast, demo- ehk rahvastikupoliitikast, sotsiaalpoliitikast ning krato- ehk võimupoliitikast. Need valdkonnad moodustavad riigi kui eluvormi, kus riigi tegevuse eesmärgiks on
o Südamaad kontrollides kontrollid sealt edasi > lõpuks kontrollid kogu maailma Kolumbuse eelne (maa), aegne (merejõud oluliseimad, poolkaar kuni südamaa) ja järgne (raudtee võtab merelt võimu üle, sisemaa) Saksa koolkond o Friedrich Ratzel (geopoliitika looja), Rudolf Kjellen, Karl Haushver Vaatasid pigem riike, nende kasvu o Orgaaniline riik Saul Cohen o Geostrateegilised suurregioonid Geopoliitiline piirkond Riik Ideed o Tasakaal – kuidas enda domineerimine maksma panna, realism o Tuum-perifeeria - marksistlik o Tsivilisatsioon – identiteet Kolm maailma Külma sõja aegne struktuur
*** Kolumbuse-eelne (tugeva maajõu aeg, hobune stepis, need kes hobusemajandust kontrollisid, kontrollisid ka rohkemat pmst), aegne (merejõud muutusid olulisemaks, dikteerisid maajõududele, kuidas käituda, kustutas välimise poolkaare joone, laieneti) ja järgne (19. saj. lõpp ja 20. saj. algus - raudtee võtab merelt võimu üle ja sisemaa muutub jälle tugevamaks) ● Saksa koolkond - Friedrich Ratzel (andis geopoliitikale nime, peetakse selle teadusharu loojaks), Rudolf Kjellen, Karl Haushover - Orgaaniline riik ● Saul Cohen -> jagab maailma kolmeks - Geostrateegilised suurregioonid -> India ookean, Ida-Aasia piirkond (Hiina), Eurasian continental realm, jne. - geopoliitiline piirkond - riik ● Ideed: - tasakaal - tuum-perifeeria - tsivilisatsioon Külma sõja ajal kolm maailma: 1) lääneblokk, USA liitlased; 2) kommunistlik blokk, NSVLi
või alade arvel erinevatel vektoriaalsetel suundadel. Sellise analüüsiga võib lahtikirjutada ühe või teise riigi poliitilise käekirja ning käitumistavad. See aga võimaldab omakorda töötada välja geopoliitiliste agressorite järjekordsete kavade peatamise ja lõpetamise. Geostrateegia kuukub ka geopoliitilise lainetuse juurde. Kohustuslik ja soovitatav kirjandus (* on Euroakadeemia raamatukogus) 1. Ratzel, F. Politische geographie, München 1897; Rudolf Kjellen Staten som Lifsforus 1916 (Riigid kui elusorganism) 2. Mackinder, H.J. the geographical pivot history. Geographical Journal 23, 421, 1904; 3. Taylor, P., Political geography, london 1996. 4. Spykman, N. J. The Geography of the Peace. Harcourt. Brace. N. Y. 1944; 5. Short, R. j. An Introduction to Political Geography, Routledge and Kegan Paul, London 1993, 6. Berg, E. Geopoliitika. Tartu Ülikooli kirjastus 1998. 3. Leito, V. Eesti geopoliitika. Tallinn, 1999 4
annaabi.ee 
