kokku seades? Suremisviisi. Kalevipoja surmajaks sai tema enda mõõk Kääpa jões, Hukkumine mingis juhuslikus lahingus oleks olnud kangelasele alandav. Schultz-Bertram leidvat aga õige haua, kus nüüd kasvasid vanad männid tihedalt. Kreutzwald arvas, et kõnealune kalmuküngas kuulub ajaloolisse aega, mille järgi oleks muinaskangelane saama põletusmatuske osaks.. ? 37. Kirjelda (folkloorsele) hiiupärimusele omaseid süzeesid ja motiive. Too vähemalt kolm näidet. · Kiviviskamine · Kivide ja maa kandmine ning ehitamine. Sängid · Jalajäljed; järvede ja jõgede tekitamine, kivisiased · Niitmine · Kündmine ja hobuse surm · Suhtefantaasiad hiiu suurusest ja jõust · Hiidudega seotud tekkelood ja rahvaetümoloogiad · Võitlused inimestega ja surm mõõga läbi · Mõõk ja kuld 38. Kuidas ja millal loodi setode eepos "Peko"? Kuidas teisenes eeposes varasem seto viljakusjumal Peko? Rahvalaulik Anne Vabarna eepos, mille kirjutas üles tema poeg Ivan 1927. aastal
Paralleeliks võib tuua veedade Soma, mis on nii jumalus, jook kui ka taim. 46. Missugusele folkloorsele ainesele toetub eepos "Kalevipoeg"? Suurem osa eeposest on tuletatud folkloorist, vähemalt 75% sellest eesti folkloorist. See toetub eesti rahvalauludele. 47. Mil viisil muutsid folkloorset ainest eepose "Kalevipoeg" koostajad seda teost kokkuseades? Proosapärimusest loodi värvivormis eepos. 48. Kirjelda (rahvalikule) hiiupärimusele omaseid süzeesid ja motiive. Kiviviskamine ja kandmine, jalajälgedest tekkinud järved, niitmine, kündmine ja hobusesurm, kivistised. 49. Kuidas (M. Hiiemäe artikli põhjal) rahvapärimuses kujutatud hiidude Kalevipoeg ja Dobrõnja suhteid? Dobrõnja võitles Kalevipojaga ja kaotas, Kalevipoeg raius ta jalad maha ja Dobrõnja suri. Ta on Kalevipoja vaenlane ja Kalevipoeg alistab ta alati. 50. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne)
Nad muutid Kalevipoja suremisviisi. Kalevipoja surmajaks sai tema enda mõõk Kääpa jões, Hukkumine mingis juhuslikus lahingus oleks olnud kangelasele alandav. Schultz-Bertram leidvat aga õige haua, kus nüüd kasvasid vanad männid tihedalt. Kreutzwald arvas, et kõnealune kalmuküngas kuulub ajaloolisse aega, mille järgi oleks muinaskangelane saama põletusmatuske osaks.. 37. Kirjelda (folkloorsele) hiiupärimusele omaseid süžeesid ja motiive. Too vähemalt kolm näidet. • Kiviviskamine • Kivide ja maa kandmine ning ehitamine. Sängid • Jalajäljed; järvede ja jõgede tekitamine, kivisiased • Niitmine • Kündmine ja hobuse surm • Suhtefantaasiad hiiu suurusest ja jõust • Hiidudega seotud tekkelood ja rahvaetümoloogiad • Võitlused inimestega ja surm mõõga läbi • Mõõk ja kuld 38. Kuidas ja millal loodi setode eepos “Peko”? Kuidas teisenes eeposes varasem seto viljakusjumal Peko?
muinasjuttudes olemas vägilasena. 47. Mil viisil muutsid folkloorset ainest eepose “Kalevipoeg” koostajad seda teost kokku seades? Proosapärimus on muudetud värsivormis eeposeks. Loodushiidusest on saanud ajalooline kangelane või kultuuriheeros. Müütiline minevik ja geograafia põhinevad päriselt toimunud sündmustel ja Eesti olemasolevatel kohtadel. 48. Kirjelda (rahvalikule) hiiupärimusele omaseid süžeesid ja motiive. Hiiupärimusele omased süžeed ja motiivid on näiteks kiviviskamine, kivide ja/või maa kandmine ja ehitamine. (Vägilaste) jalajäljed kivil. Jõgede, sängide, järvede tekitamine ning kivistised. Niitmine, kündmine ja hobuse surm. Suhtefantaasiad hiiu suurusest ja jõust. Hiidudega seotud tekkelood ja võitlused inimestega. Surm läbi mõõga. Kreutzwald nt pidas Kalevipoega reaalseks ja seostas nt mammutiluid temasuguste hiiglastega. Ka rahvapärimuses Kalevipoeg ja Vanapagan võtavad omavahel mõõtu.
,,Hobusemäng" jpt esileküündivad isikud, ülikud Hiiupärimus (77 erinevat süzeed) Kalevipoeg kui maapinnavorme muutev hiid (vrd germaani rahvaste hiiulood) Kalevipoeg muinasjuttudes, nt ,,Vastaseotsija" - vägilane 47. Mil viisil muutsid folkloorset ainest eepose "Kalevipoeg" koostajad seda teost kokku seades? 48. Kirjelda (rahvalikule) hiiupärimusele omaseid süzeesid ja motiive. o Kiviviskamine o Kivide, maa kandmine, ehitamine, sängid o Jalajäljed järvede, jõgede tekitamine, kivistised o Niitmine o Kündmine, hobuse surm o Suhtefantaasiad hiiu suurusest ja jõust o Hiidudega seotud tekkelood ja rahvaetümoloogiad o Võitlused inimestega ja surm mõõga läbi o Mõõk ja kuld 49. Kuidas (M. Hiiemäe artikli põhjal) rahvapärimuses kujutatud hiidude Kalevipoeg ja Dobrõnja suhteid?
materjali. Faehlmannil on olnud see mõte üsna vara, loomise idee võis olla juba enne „Kalevalat”. 1839 pidas Faehlmann ÕESis ettekande “Muinaslugusid”: räägib Kalewiidist – hiid-Kalevist. On seesama lugu, kus üks mees pidi maskeeruma jne. Esitab sisuliselt valmis eepose, loo, kust tunneme ära suure osa tulevasest struktuurist. Kokkuvõtlik proosavariant, nt paika pandud seigad, nagu vana-Kalevi kuju, kolme poja kiviviskamine, mõõga- motiiv; ettekandes on vanamehe kui jutustaja kuju, tal on tähtis koht või positsioon. Ettekandes antakse Kalevipojale siiani säilinud kuju või karakter. Faehlmann loob Kalevipoja kui rahvuskangelase kuju. Sellest ettekandest saab ilmselt innustust baltisakslasest Tartu literaat ja arst Bertram. Ülevaade eeposest: I ja II lugu on ka sissejuhatavad: Kalev saabub kotkal Soomest Eestisse ja saab kuningaks. (J
annaabi.ee 
