ja ühtlasi ka kultuurikeskuseks sai Cuzco linn. KULTUUR. Inkade kõrgkultuur. Sellele, et nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud, viitab üpris palju fakte. Neil oli olemas eeskujulik teedevõrk, mis oli tolle aja kohta väga hea saavutus. Neil olid uhked linnad, mis olid ehitatud ilma mördita, lihtsalt kivi kivi peal. Linnade ja põldude kaitseks rajati kividega kindlustatud terrasse, mis kaitsesid inkasid väga edukalt ka vaenlaste eest. Nad oskasid ehitada nii rippsildu kui ka kivisildu. Igat suuremat kuristikku või jõge sai ületada silla abil. Käsitöö. Ka käsitöö oli heal tasemel. Valmistati suurepärast keraamikat, mis vormi, värvi ja ilustuste poolest tõuseb kõrgemale teistest selle ala leidudest Peruus. Väga kõrgelt oli arenenud ka tekstiilikunst, tikandite tegemine, brokaadist ja hiigelkangast esemete valmistamise oskus. Inkade kultuuris oli suur tähtsus kullal. Laialtlevinud olid kuldrätid,
tahutud kividest, sideaineta hiiglasuuri templeid ja kindlusi). Käsitöö oli heal tasemel (valmistati suurepärast keraamikat, mis vormi, värvi ja ilustuste poolest tõusis kõrgemale teistest selle ala leidudest Peruus). Väga kõrgelt oli arenenud ka tekstiilikunst, tikandite tegemine, brokaadist ja hiigelkangast esemete valmistamise oskus. Inkade kõrgkultuur Nad oskasid ehitada nii rippsildu kui ka kivisildu. Igat suuremat kuristikku või jõge sai ületada silla abil. Linnade ja põldude kaitseks rajati kividega kindlustatud terrasse, mis kaitsesid inkasid väga edukalt ka vaenlaste eest. Põllundus Inkade kultuuri on nimetatud ka põlluharijate kultuuriks. Põllukultuuride kasvatamine oli tähtsaim elatusala (karjapidamist ei tuntud). Levinuim taim oli mais, mis oli pühamaiks inimtoiduks (sellega oli isegi kalender seotud).
Neil oli olemas eeskujulik teedevõrk, mis oli tolle aja kohta väga hea saavutus. Neil olid uhked linnad, mis olid ehitatud ilma mördita, lihtsalt kivi kivi peal. Ka käsitöö oli heal tasemel. Valmistati suurepärast keraamikat, mis vormi, värvi ja ilustuste poolest tõuseb kõrgemale teistest selle ala leidudest Peruus. Väga kõrgelt oli arenenud ka tekstiilikunst, tikandite tegemine, brokaadist ja hiigelkangast esemete valmistamise oskus. Nad oskasid ehitada nii rippsildu kui ka kivisildu. Igat suuremat kuristikku või jõge sai ületada silla abil. Linnade ja põldude kaitseks rajati kividega kindlustatud terrasse, mis kaitsesid inkasid väga edukalt ka vaenlaste eest. Impeeriumi valitsemine Esimene suur inka valitseja oli Pachacuti Yupanqui, sõdalane, kes tuli võimule 1438. a. Tema poeg Tupac ja pojapoeg Huayna Capac laiendasid impeeriumi. Valitsejat nimetati Inkaks ja selle järgi sai kogurahvas nimeks inkad.Valitsejat peeti jumalaks ja Päikese järeltulijaks.
· 14711493 Túpac Inca Yupanqui · 14931527 Huayna Capac · 15271532 Huáscar · 15321533 Atahualpa Pildil: Inkade riigi üheksas valitseja Pachacútec Yupanqui, kes oli võimul aastail 14381471. Ühiskond Rikas ja kõrgelt arenenud impeerium. Keskuseks Cuzco Neil olid suurepärased ehitusoskused. Elasid müüridega kaitstud linnades. Oskasid hästi niisutussüsteeme ja sillutatud teid rajada Ehitasid ka ripp- ja kivisildu Välimusest: Mehed olid keskmiselt 1.57m ja naised 1.45m pikad, tume nahk, tumedad silmad, tumedad juuksed. Sillad ja teed Kivist ja puidust sild Machu Picchu´s Tee Aguascalientesest Machu Inkade köissild Cuscos, Picchu´sse Peruus. Veel fakte Inkad õpetasid arvepidamiseks välja erilised
Cpac · eeskujulik teedevõrk, mis oli tolle aja kohta väga hea saavutus · uhked linnad, mis olid ehitatud ilma mördita, lihtsalt kivi kivi peal · Valmistati suurepärast keraamikat, mis vormi, värvi ja ilustuste poolest tõuseb kõrgemale teistest selle ala leidudest Peruus · kõrgelt oli arenenud ka tekstiilikunst, tikandite tegemine, brokaadist ja hiigelkangast esemete valmistamise oskus · Nad oskasid ehitada nii rippsildu kui ka kivisildu - Igat suuremat kuristikku või jõge sai ületada silla abil · Linnade ja põldude kaitseks rajati kividega kindlustatud terrasse, mis kaitsesid edukalt vaenlaste eest · Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane · kasutasid nad tohutuid kiviplokke, töödeldes neid nii täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele suruda, ei kasutanud mörti · Nad ehitasid enda hooneid looduslikest, tahutud kividest, mis nad ladusid üksteise peale
Inkad olid kõrgelt arenenud indiaanlaste hõim. Nad tegelesid põllumajandusega, neil olid võimsad niisutussüsteemid ja nad oskasid põldu väetada. Karjakasvatust ei tuntud, kuid neil oli viis kodulooma: laama, alpaka, koer, merisiga ja biisampart. Laamat kasutati kandeloomana ja laamalt ning alpakalt saadi villa, millest valmistati riiet. Kõrgelt oli arenenud ehituskunst ja keraamika. Inkadel oli uhked ja ilusasti kaunistatud majad, mis sulandusid maastikusse. Ehitati ripp- ja kivisildu ning kaitseks ei tehtud müüre vaid kindlused, kuhu häda korral põgeneda.Arenenud teedevõrk. Ka käsitöös olid nad päris osavad, osati õmmelda uhkeid rõivaid ja teha tikandeid. Inkariik oli jagunenud klassideks: orjad, lihtrahvas, aadlid ja Sapa. Tänu valitseja rangetele reeglitele püsis ja toimis inkade dünastia suurepäraselt. Ei tuntud vaesust ja elati õnnelikku elu. 12
2650 ema Vaarao Menese ajal (Matve 1978). Samamoodi pole täpselt teada millal esimene sild Eestisse ehitati. Arvatakse, et sillaehituskunst jõudis Eesti aladele 13. sajandi paiku ristisõdijate vahendusel. Esimesena kirjeldas tolle aja kindlustesse viivaid sildu Läti Henrik. Eesti sillaarhitektuuri pärliks peetakse 1784. aastal ehitatud praeguse kaarsilla asukohal paiknenud Tartu kivisilda. 20. sajandi alguseni ehitati Eestis peamiselt puu- ja kivisildu, mis sajandi lõpu poole asendusid raudbetoon sildadega. Antud sajandi lõpus hakati rajama ka rippsildu, kuid neid on võrreldes teiste sillatüüpidega vähe (Rääsk 2006). Eesti Tehnikakõrgkooli üheks rajaks ja silmapaistvamaks sillainseneriks peetakse Ottomar Madisoni (1879-1959) (Aare 2008). Töös antakse ülevaade rippsilla tüübist ning ajaloost. Lähemalt on juttu Akashi Kaikyo ja Roosisaare rippsillast. Need sillad valiti, kuna esimene on maailma ja teine eesti pikim rippsild
annaabi.ee 
