Vesuuv on elav vulkaan Campanias, mis on aegajalt tuhka puisanud juba tekkimisest saadik. Pikim teadaolev vaikimisperiood oli 600a Vulkaanise tuhana väljapihustunud magma ei ole põlemisprodukt, vaid imepeen kivipuru mis mahasadades väetab maad eriliste mikroelementidega. Viljaka maapinna tõttu on vulkaanide ümbrus aktiivses põllumajanduskasutuses ning Vesuuv pole erand. Pehme pinnasega vulkaaniservades kasvatatakse palju aed- ja puuvilju, viinapuudele sobivad eriti hästi kõrgemad, kivisemad ja päikesele avatud mäenõlvad. Veinid: Denominazione di Origine Controllata ehk DOC on Itaalia veinide klassifikatsiooni tähis. Kõige kõrgemasse kvaliteediklassi kuuluvad Campanias 3 veini: Fiano di Avellino, Greco di Tufo ja Taurasi DOCG Fiano di Avellino valge vein Valge vein ja valged viinamarjasordid on Campanias olnud väga tähtsad. Kvaliteedi kõrgklassi kuuluv Fiano di Avellino valmistatakse mõnikümmend kilomeetrit Vesuuvist sisemaa suunas, Avellino linna lähiümbruses.
27.Missuguste puuliikidega metsastatakse põlevkivikarjääre? Põlevkivikarjääride puistangud jagatakse 1)liivased-istutatakse mänd1x 1,5m, 6700tk/ha või arukask. 2)saviliivased- istutatakse kas mänd, lehis, arukask, sanglepp või viljakamale osale kuusk segus kase või sanglepaga. 3)turbased- istutatakse arukask, sanglepp, mänd 4)kivised- istutatakse mänd ja arukask ning astelpaju. 28.Missugustepuuliikidega metsastatakse liiva- ja kruusakarjääre? Kivisemad alad metsastatakse männiga 1x1,5m, 6700tk/ha. Lehtpuudest sobivad sanglepp ning arukask 1,5x1,5m, 4500tk/ha. 29.Maapinna ettevalmistamine metsastamiseks jääksoos. Jääksoodes valmistataakse maapinda ette vastavalt veereziimile. 1)Alla 50 cm turbakihiga jääksood, kus on soodne veereziim(põhjavesi ei tule kõrgemale kui 30cm), tehakse sügav täiskünd, mis toob mineraalpinnase maa peale. 2)Alla 50 cm turbakihiga jääksood, mis periooditi või pidevalt kannatavad liigniiskuse all,
metallilised osakesed liituvad omavahel kergemini kui silikaatsed, magnetilised omadused võisid soodustada metalliliste osakeste (Fe, Ni) omavahel liitumist). Maa ja Jupiteri tüüpi planeetide eristumine - päikesele lähedamal asuvad planeedid, formeerusid erinevates tingimustes planeetidest millede orbiidid asusid päikesest kaugemal. See väljendub nende planeetide koostises. Maa tüüpi planeedid on tunduvalt väiksemad ja "kivisemad" Päikesekiirgusest tuleneva kuumuse mõjul toimus kergesti lenduvate elementide nagu H, He, vesi jt. eemaldumine ja raskete elementide ning nende ühendite kontsentreerumine (Fe, Ni, Mg, Al). Kergesti lenduvad elemendid kanti Päikesesüsteemi äärealadele. Esimeseks planeediks kus oli võimalik selliste kergestilenduvate ja kergete elementide nagu H, C, N, O kontsentreerumine on Jupiter. Hiidplaneetide suurus ja gravitatsiooniline külgetõmme oli
mõjutatavad elektromagnetiliste jõudude poolt), fraktsioneerumist võis põhjustada erinevate osakeste erinev liitumisvõime. Maa ja Jupiteri tüüpi planeetide eristumine - päikesele lähedamal asuvad planeedid formeerusid erinevates tingimustes planeetidest, millede orbiidid asusid Päikesest kaugemal. See väljendub nende planeetide koostises. Maa tüüpi planeedid on tunduvalt väiksemad ja "kivisemad". Päikesekiirgusest tuleneva kuumuse mõjul toimus kergesti lenduvate elementide nagu H, He, vesi jt. eemaldumine ja raskete elementide ning nende ühendite kontsentreerumine (Fe, Ni, Mg, Al). Kergesti lenduvad elemendid kanti Päikesesüsteemi äärealadele. Esimeseks planeediks kus oli võimalik selliste kergestilenduvate ja kergete elementide kontsentreerumine on Jupiter. Hiidplaneetide suurus ja gravitatsiooniline külgetõmme
osaliselt või täielikult mattunud, tugevasti liigestatud ja merest eemaldunud laugevõitu klindiastang. Ordoviitsiumi ja Kambriumi I astangut eristab 2-3 km laiune, sügavalt liiva alla mattunud Kambriumi terrass. Lahemaa maastikele on iseloomulikud arvukad suured rändrahnud ja erakordselt tihedad kivikülvid, mis muudavad Lahemaa ka teiste rahvusparkide seas ainulaadseks. Kivikülvid on levinud mosaiikselt, kuid enamasti seostunult omaaegsete randade murrutuslavadega. Kivisemad on enamasti Lahemaa poolsaarte põhjarannik ja neemed (Pedassaare, Lobineem, Palganeem, Purekkari), mis lõpevad meres karidega, lahepärad on aga liivased. Üsna tihedaid kivikülve leidub ka klindiastangu jalamile jäävatel murrutuslavadel, näiteks Joaveski, Sagadi, Vihula, Eru ja Võhma küla ümbruses. Lahemaa maastikke ilmestavad arvukad jõed, mis klindipervelt laskudes moodustavad jugasid ja joastikke. Tähelepanuväärseimad on Valgejõgi ja Loobu jõgi. Valgejõgi moodustab
siseplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. 1 Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Keemiline koostis: Fe-Ni tuum. Ehitus: silikaatkivimiline vahevöö ja koor, õhuke atmosfäär. Tahked. Pinna (geoloogiline) vanus määratav nt. meteoriidikraatrite tiheduse järgi. Maa tüüpi planeedid on selgelt liigendunud tuumaks, vahevööks ja õhukeseks kooreks! Maa tüüpi planeedid on tunduvalt väiksemad ja "kivisemad" kui Jupiteri tüüpi planeedid. 8. Jupiteri tüüpi välis-e. hiidplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Koosnevad peamiselt gaasidest (H, He) ja arvatavalt kivimitest ja/või jääst (vee-, ammoonium- ja metaanjää). Paks ja tihe atmosfäär. Päikesekiirgusest tuleneva kuumuse mõjul toimus planeetide tekke ajal kergesti lenduvate elementide
annaabi.ee 
