Raudesemed olid kallid 4. Võrreldes varasemate põldudega paistavad uued põllud silma korrapärasusega 5. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse 6. Uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit 7. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega 8. Kasutusele võeti soorauamaak ( pruunikad roostekänkrad ) Rooma rauaaeg ( u 50- u 450 pKr ) 1. Kui varaseid tarandkalmeid iseloomustasid suhteliselt lohakalt laotud kiviread, siis rooma rauaajal ehitati tüüpilised tarandkalmed olid korrapäraselt ristkülikud, mida piirasid suurematest kivides laotud müürid 2. Rooma rauaajal tuli esimest korda Eestis kasutusele sõrmused ja sõled 3. Surnuid maeti põletatult Põllumehed, käsitöölised, kaupmehed 1. Rooma rauaaega peetakse üksiktalulise maaviljelusliku asustuse õitseajaks 2. Eesti elanike peamiseks elatusalaks oli põlluharimine ja karjakasvatus 3. Arenes ka käsitöö
selle aja kohta on andmeid säilinud väga vähe. 15.Nimeta pühasid kohti , kus ohverdati. Hiied või üksikud puud ( pühaks peeti tammesid ja pärnasid) , allikad, kivid, harvemini mäed, järved ja jõed. 16.Võrdle pronksiaja ja vanema rauaaja matmise kombeid. Pronksiajal rajati kiviristkalmeid. Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest 5-8m läbimõõduga ring ja selle keskel oli rist. Kirstu ja risti vahele kuhjati väiksematest kividest küngas. Vanemal rauaajal olid aga kiviread laotud ristküliku kujuliselt, tarandkalmed. Sageli tehti mitu tarandit üksteise kõrvale ja need moodustasid kalme. Nüüd maeti aga surnuid enamasti põletatult. Kaasa pandi hauda ehteid jm varandust. 17.Millega tegelesid targad? Targad loitsisid, nõidusid ja ravisid. Tegelesid ka ennustamisega. Öeldi , et nende sõnades on ka väge, mis suudab loodust suunata. 18.Kirjelda suitsutuba. Suhteliselt väike (4-5 x 6m ) palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Kasutati ka
hernes, uba ja lina). Lisaks küttimine ja kalapüük. Saaremaal peamiselt hülge küttimine. Alepõllundus (odrad ja sirbid pronksist). 1 700 1 500 eKr hüpotees Kaali meteoriit (diameeter 110m, sügavus 22m, katlakujuline). IV. Rauaaeg e rooma rauaaeg kaubavahetus Roomaga 500 eKr 450 pKr Üksiktaluline asutus, varanduslik ebavõrdsus, Linnused (kasutati episoodiliselt). Matmiskombed tarandkalmed (kiviread või müürid, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2m ja pikkusega 2-3m. Hiljem korrapärased 3-10m ristküliku kujulised kalmed, maeti põletatult, igasse 10- 20 lahkunu jäänused. Rikkamatel puistati vara. Tegevusalad Korralikud/kindla piiriga põllud ja peenrad, põlluharimine, karjakasvatus, kasvas käsitöö areng, kaubavahetus (merevaik, karusnahad vastu sõled ja pronkslamp). Esimesed rauast
Raudesemed olid kallid 4. Võrreldes varasemate põldudega paistavad uued põllud silma korrapärasusega 5. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse 6. Uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit 7. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega 8. Kasutusele võeti soorauamaak ( pruunikad roostekänkrad ) Rooma rauaaeg ( u 50- u 450 pKr ) 1. Kui varaseid tarandkalmeid iseloomustasid suhteliselt lohakalt laotud kiviread, siis rooma rauaajal ehitati tüüpilised tarandkalmed olid korrapäraselt ristkülikud, mida piirasid suurematest kivides laotud müürid 2. Rooma rauaajal tuli esimest korda Eestis kasutusele sõrmused ja sõled 3. Surnuid maeti põletatult Põllumehed, käsitöölised, kaupmehed 1. Rooma rauaaega peetakse üksiktalulise maaviljelusliku asustuse õitseajaks 2. Eesti elanike peamiseks elatusalaks oli põlluharimine ja karjakasvatus 3. Arenes ka käsitöö
Kivid Menhirid- peamiselt prantsusmaal aga ka mujal maailmas seinevad püstised kivid (Champ-Dolen) Viljakusega seotud fallilised sümbolid (?) St. Sernin-sur-Rance menhir naise figuuriga 121,8 cm megaliithos- väga suur (mega) kivi. Megaliitiline struktuur e. ehitatud väga suurtest kividest. Men-an-Tol; Cornwall, Inglismaa- kaks pulka ja auk (initsatsiooniriitus- täiskasvanuks saamise või elumuutusega seotud riitus (rebaste ristimine)) Carnac, Prantsusmaa- menhiri põld, suured kiviread kõrvuti ja lõpus üks kiviring Puudub informatsioon, miks need kivid seal nii on. Kermario dolmen- Osad kivid on teiste peale tõstetud , haudehitised Kividest ringid- kromlehh Dromberg; kromlehh, Iirimaa Sonehenge u. 3000 e.Kr- 56 süvendit ja vallikraav I etapp- süvendid jne II etapp Püstised postid ja mõned megaliidid III Triliidid- kolmikkivid, kiviringid, altarikivi ja lähenemise avenüü/allee Kivid on toodud kaugelt u 320km kauguselt miks ja kuidas??
arvatakse olevat esivanemateks. Lähimad veresugulased Põ-Läti. Metalliaeg: Kreeka-Mükeene kultuur. Pronksiaeg . metall väga kallis. Algul oli ikka kivi asjad. Kaua oli kestnud, enne kui mõjuma hakkas. Uus matmiskomme Kivikirstkalmed (ring, kirst, kivid) Asulaid hakati kindlustama. Maaviljelus ja karjakasvatus. Nisu, oder, hirss, hernes, oder, lina. Hierarhia (kes oli tähtis, oli ka peale surma). Eelrooma rauaaeg: tööriistad aina paremad. Surnud tarandkalmedesse: kiviread, müürid, piirasid tarandit. Moodustasid esmakordse nähtuse, mida võib pidada eesti päraseks. Oli tekkimas eesti kultuur, kandjateks võib kutsuda muinaseestirahvast. Ühendas keel, kultuur, uskumused. Majanduse areng tõuseb. Oli juba varanduslik ebavõrdsus. Rooma rauaaeg: peamine elatusala põlluharimine ja karjakasvatus. Käsitööareng. Hakati isegi ehteid pronksist valmistama. Kauplemine. Asustus laienes, vara tekkis juurde. Rahulik aeg. Keskmine Rauaaeg: Viikingid. Linnused
äästa kivirida, katuse kü küljed, hari, ülejää lejäänud nud reakivid ning lõpuks harjakivid. Katusekivid kinnitatakse naeltega, kruvidega, traadiga või klambritega. Kinnitada tuleb kõik katusepinna äärmiste äärmiste ridade kivid (rää (räästas, stas, katuse kükülgedel ja harjas), samuti katuse neelu, kaldharja ja lä läbiviike ümbritsevad kiviread. <45°: diagonaalsuunas Kalle <45° iga kolmas kuni viies kivi. Kalle >60° kõik kivid. >60° 80 40 Betoonkatusekivid Kuju: Värv: kahelaineline kivi; Must,helehall, pruun, Rooma duubel; punane, kollane, antiik, S-katusekivi;
Eelrooma rauaajal olid tarandkalmed ning jätkati ka mitmeid pronksiaegseid traditsioone, nagu nt kivikirstkalmetesse matmine, lohukivid, pronksiajaga sarnased käsitöö esemed. Eesti elanike peamiseks elatusalaks kujunes kindlasti põlluharimine koos karjakasvatusega. Põllumaj. arengut soodustas omakorda käsitöö areng. Rooma rauaajal avaldas suurt mõju eestile suur Rooma impeerium, mis mõjutas ka matmiskultuuri. Kui varasemalt olid tarandkalmed lohakalt laotud kiviread, siis rooma rauaajal ehitatud tarandkalmed olid korrapärased ristkülikud, mida piirasid väiksemad kivimüürid. 2.) Linnad ja kaubandus keskajal Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ning eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linna valitses raad, mis sõltus linna suurusest. Raadi juhtis raehärra, rae võim oli väga suur ja see haldas kõike alates linna sissetulekutest kuni kohtuvõimuni
ümbruse poolest on see nimetamise väärt. Matusepaik asub merekaldal, kalda all lasub lainetav meri, ümberringi piirab mets matusepaika. Siin valdab täielik vaikus ja rahu... Üle Tapi lahe minnes, milline sügava fjordina Saastna ja Salevere mõisate vahelisse maasse lõikab, paistab Saastna maaninal vana kalmistu "Porimägi". Siin arvatakse olevat Rootsi kuninga Ingvari haud. Porimägi on pikergune, laevakujuline kalm, mille keskelt kiviread põiki üle laotud. Ümber mäe on segipaisatud kivimürakad. Mäel kasvavad suured tammed ja sarapuud, aga ka põõsad, nagu sirelid, pähklipuud jne. Kalevipoja kive Aadu Kumari, 1984. a. Ilmunud ajakirjas Eesti Loodus
Kogu katuse ulatuses siiski kasutada sama sammu. 39 Katuse paigaldus Räästa kivirida, katuse küljed, hari, ülejäänud reakivid ning lõpuks harjakivid. Katusekivid kinnitatakse naeltega, kruvidega, traadiga või klambritega. Kinnitada tuleb kõik katusepinna äärmiste ridade kivid (räästas, katuse külgedel ja harjas), samuti katuse neelu ja kaldharja ja läbiviike ümbritsevad kiviread. Kalle <45 kraadi diagonaalsuunas iga kolmas kivi kuni viies kivi. Kalle >60 kraadi iga kivi kinnitatakse eraldi. Keraamilised katusekivid S-katusekivi Kahelaineline kivi Soontega kivi servades Tasapinnalise profiiliga kivi Munk-nunn katusekivi. Looduslikust materjalist katusekivi Kiltkivi. Kinnitatakse kuumtsingitud naeltega või kruvidega tihedale laudvoodrile. Kivide alla tuleb paigaldada rullmaterjalist alus. Erikujulised harjakivid Harjakivi
annaabi.ee 
