5. POSITIIVSEID MUUTUSI a. Hariduse ja meditsiini areng 6. Oluliseim euroopa kultuuri element, mis Aafrikat mõjutas oli KRISTLUS 7. Esimesed tõsisemad katsed aafriklaste ristiusku pööramiseks tehti juba 15.saj Kristluse võidupaik Kongos 1. Esimesed Portugali ekspeditsioonid toimusid Kongosse juba 1482.a 2. Eriti suured muudatused leidsid aset Afonso I valitsusajal a. Portugal saatis sinna misjonäre, töömehi: (kiviraidureid ja puuseppi) , kes aitasid ehitada pealinna. 3. Portugallased aitasid Kongo valitsejal koostada kultuurialaste muudatuste kava, milles kõige tähtsamal kohal oli ristiusu juurutamine ja haridussüsteemi organiseerimine. a. Pealinnas rajat kool 400-le õpilasele (esmajärjekord õukondlaste lapsed) b. Valitseja poeg Enrique saadeti Portugali ning peale õpinguid kloostrikoolis pühitses Rooma paavst ta piiskopiks. 4
Orjad 11.Mis olid preestrite ülesanded? Pidada ühendust jumalatega, hoolitseda templaite eest 12.Iseloomusta talupoegade elu Käsitöölised elasid külades ja ei tohtinud ilma loata elukohta vahetada.Nad harisid põldu,millest pool tuli andamiks anda,kasvatasid loomi,ehitasid püramiide. 13.Iseloomusta käsitööliste elu Osad elasid külades, enamik aga töötas vaarao lossi või templite juures.Seal läks vaja kiviraidureid,pottseppi ja kullasseppi.Amet pärandati isalt pojale ja ei tohtinud seda muuta. 14.Kust saadi Egiptuses orje ja mida nad pidid tegema? Orjad olid tavaliselt sõjavangid,nad töötasid lossis, põldudel ja majateenijatena. 15.Iseloomusta hieroglüüfkirja Hieroglüüfkiri oli meie kirjast palju keerulisem.Märke oli umbes 750.Märgid tähistasid mõisteid, silpe ja häälikuid 16.Kirjelda 5 lausega Egiptlaste usku surmajärgsesse ellu.
omalaadsena lisatud koori idaküljele väiksem eenduv kandiline lõpmik - aedikula, mille eeskujud pärinevad tsistertslaste kloostrikirikutest ning mida on kasutatud üksnes veel Hiiumaal Pühalepas. Hoone kolmeastmelisus annab selle välisilmele kauni ehitusliku kompositsioonirütmi. Ainsateks arhitektuuriliselt rõhutatud kohtadeks kiriku välimuses on silmapaistva hoolikusega tahutud raiddetailid, eriti portaal. Need on meistrimärkidega, mida kohtame ka Karja kirikus. Ilmselt on osa kiviraidureid töötanud mõlema kiriku ehitusel. Kuid siiski puuduvad silmapaistvalt puhta töötlusega raiddekooris peaaegu täiesti skulptuurid ja taimmotiivid, mis on iseloomulikud ligikaudu samaaegsetele Karja ja Pöide kirikule. Lääneportaali uks on osaliselt säilinud 1617. aastast. Kiriku akende stiilipuhaste varagootiliste raidraamistike puhul on nähtud seost Lääne- Euroopa katedraaligootikaga. Kiriku vähesed kitsad aknad, võlvidele viiv kitsas müüritrepp ja
rabelemine ja kogu see viis, millega kujur stseeni on liikumatusse kiviskulptuuri raiunud. Terrakota pisiplastika Pisiplastika alal hakati hellenismi ajal massiliselt valmistama terrakotat. Neid õrnalt maalitud savikujukesi valmistati suurtes kogustes Tanagras Boiootias ning need on väga laialt levinud. Mõnikord kutsutaksegi neid olustikulise tarbega kujukesi lihtsalt tanagra figuurideks . Terrakotameistrid jäljendasid sageli suuri kiviraidureid, eriti Praxitelest. Enamik neist figuuridest kujutab naisi, mitte aga jumalannasid ja nümfe vaid täiesti tavalisi elust võetud surelikke, kauneid tütarlapsi või ilusaid sarmikaid naisi. Tanagra-kujukesed mõjuvad sageli aga ka iroonilistena, peaaegu paroodilistena, väljendades kainelt proosalist ellusuhtumist. Kõrvuti koketsete naistega kujutatakse pisiplastikas ka hulgaliselt igapäevaseid ja tänaval kohatavaid tüüpe: Korvidega kokki, laadakaubitsejaid, koolipoisse jne. Maalikunst
Seemned tallati maa sisse, ajades loomakari põllu peale. Pool saaki tuli anda pärast lõikust andamiks, seda kontrollisid kirjutajad. Peale põlluharimise pidid talupojad hoidma korras kanaleid ja tegema vaarao või asevalitseja käsul ehitustöid. Ka enamus püramiide on suures osas talupoegade ehitatud. Töid, millega talupojad hakkama ei saanud, tegid käsitöölised. Enamus käsitöölistest elasid vaarao lossis, asevalitsejate kodades või templite juures. Seal läks vaja kiviraidureid, kangruid, pottseppi, kullasseppi ja muid meistrimehi. Tavaliselt pärandati ametit põlvest põlve ja seda ei tohtinud muuta. Käsitöölised said oma töö eest toidupoolist ja rõivaid. Egiptuses oli ka palju orje. Enamus orjadest saadi sõdadest, kuid osad olid võlgu jäänud talupojad, kes ei suutnud oma võlgu tasuda. Orjad töötasid vaarao lossis, templite põldudel ja suurnike juures majateenijatena. Kuid orje oli ka palju vähem kui talupoegi ja enamus tööd tegi talupoeg
it.da.ut.ee/~avramets/Kultuurilugu-hellenistlik%20kunst.htm, raamat-peatükke kunstiajaloost) 8 Terrakota pisiplastika Pisiplastika ajal hakati hellenismi ajal massiliselt valmistama terrakotat. Neid õrnalt maalitud savikujukesi valmistati suurtes kogustes Tanagras Boiootias ning need on väga laialt levinud. Mõnikord kutsutaksegi neid olustikulise tarbega kujukesi lihtsalt tanagra figuurideks. Terrakotameistrid jäljendasid sageli suuri kiviraidureid, eriti Praxitelest. Enamik neist figuuridest kujutab naisi, mitte aga jumalannasid ja nümfe vaid täiesti tavalisi elust võetud surelikke, kauneid tütarlapsi või ilusaid sarmikaid naisi. Tanagra-kujukesed mõjuvad sageli aga ka iroonilistena, peaaegu paroodilistena, väljendades kainelt proosalist ellusuhtumist. Kõrvuti naistega kujutatakse pisiplastikas ka hulgaliselt igapäevaised ja tänaval kohatavaid tüüpe: korvidega kokki, laadakaubitsejaid, koolipoisse jne
haudade maalingutelt ja reljeefidelt, vähemal määral kirjanduslikest ja halduslikest tekstidest. Kuigi kujutised pärinevad ülemkihtide haudadest, on neil sageli tagaplaanil kujutatud tavaliste inimeste igapäevatoimetusi. Kujutatud on teraviljakasvatust, veinitegemist, karjavalvamist, loomapidamist, jahti ja kalapüüki, samuti käsitöölisi (puuseppi, paadimeistreid, kullasseppi, seppi, pottseppi, köiepunujaid, müürseppi, kiviraidureid, lihunikke, pagareid, õllepruule). Paljud kujutised on hämmastavalt meisterlikud. Palju on kujutatud ka tantsijaid ja muusikuid ning mängu ja meelelahutust. Tunti palju tööriistu. Näha on rõiva- ning ehete- ja kosmeetikamoe muutumist. Kodusest majapidamisest head ettekujutust ei saa. Orjapidamine Rangelt võttes Vana-Egiptuses orjapidamist ei olnud. Inimesi sai küll omada, müüa, pärandada, laenata ja vabaks lasta, kuid
endiselt. 13 Terrakota pisiplastika Pisiplastika alal hakati hellenismi ajal massiliselt valmistama terrakotat. Neid õrnalt maalitud savikujukesi valmistati suurtes kogustes Tanagras Boiootias ning need on väga laialt levinud. Mõnikord kutsutaksegi neid olustikulise tarbega kujukesi lihtsalt tanagra figuurideks.Terrakotameistrid jäljendasid sageli suuri kiviraidureid, eriti Praxitelest. Enamik neist figuuridest kujutab naisi, mitte aga jumalannasid ja nümfe vaid täiesti tavalisi elust võetud surelikke, kauneid tütarlapsi või ilusaid sarmikaid naisi. Tanagra-kujukesed mõjuvad sageli aga ka iroonilistena, peaaegu paroodilistena, väljendades kainelt proosalist ellusuhtumist. Kõrvuti koketsete naistega kujutatakse pisiplastikas ka hulgaliselt igapäevaseid ja tänaval kohatavaid tüüpe: Korvidega kokki, laadakaubitsejaid, koolipoisse jne.
annaabi.ee 
