mõnes raamatus peetakse neid ka kupatatult söödavaks. Viha või kibeda maitse tõttu pole söödavad mõru kivipuravik ja sapipuravik, tinglikult söödavaks peetakse võitatikut, kuigi mõnel inimesel võib ta tekitada seedehäireid. Pipartatik on viha maitsega ja nõrgalt mürgine, kuid kuivatatult võib teda kasutada maitseainena. perekondadest kasvab meil 12 liiki. Liigirikkaim perekond on kivipuravik, kellest harilikku kivipuravikku tunneb küll iga seenestaja. Kivipuraviku perekonnale on iseloomulik suhteliselt jämeda kuni väga jämeda mõhkja jala võrkjas tekstuur. Erandlik on vaid punajalg-kivipuravik, kelle jalga katavad tihedad tumepunased peened soomused. Perekonna puravik liikide jalal leidub alati peeneid soomuseid: kas valgeid, halle, pruune või musti. Tatiku perekonna liikide jalad on pikikiulised või peenelt vaolised; niiske või vihmase ilmaga on nende kübarad limased
söödavaks. Viha või kibeda maitse tõttu pole söödavad mõru kivipuravik ja sapipuravik, tinglikult söödavaks peetakse võitatikut, kuigi mõnel inimesel võib ta tekitada seedehäireid. Pipartatik on viha maitsega ja nõrgalt mürgine, kuid kuivatatult võib teda kasutada maitseainena. puravike rühmas on neli suuremat perekonda, teistest perekondadest kasvab meil 12 liiki. Liigirikkaim perekond on kivipuravik (Boletus), kellest harilikku kivipuravikku tunneb küll iga seenestaja. HAAVAPURAVIKUST _ Leccinum rufum ( L. auratiacum) Tundemärgid. · Kübarnahk on oranzikas kuni tellispunane. · Viltjas. · Torukesed juba noorel seenel kollakasvalged · Jalg on tal pikk, soomused on tal nooremana valged aga kui ta vanemaks saab siis need muutuvad pruunikaks · Seeneliha on tal valge, v äga tihe ja lõikekohalt kergel punakas
mustsimoolimürgistust või pantherina-sündroomi põhjustavad kärbseseene (Amanita) perekonna punase kärbseseene alamperekonda Amanita kuuluvate seente mürkained, mis halvavad kesknärvisüsteemi tegevuse. Saatana-kivipuravik võib põhjustada tugevaid mao- ja soolenähtudega mürgistus. Lisaks lasub sellel seenel kahtlus, et ta sisaldab hallutsinogeenset mürkainet psilotsübiini. Kuid ka tamme- kivipuravikku, mida vahepeal heaks söögiseeneks peeti, tuleb lugeda mürgiste hulka kuuluvaks. Seen võib põhjustada mao- ja soolenähtudega mürgistusi ning pealegi sisaldab ta kopriini, mis alkoholiga koos annab mürgistuse. 5
Igaüks üksi läks koju tavaliselt 15 minutiga. Kui palju kulus neil aega koos minnes? 8. Kumb on raskem, kas kilogramm rauda või kilogramm udusulgi? 9. Ühes peres on 3 venda. Neil igaühel on üks õde. Mitu last on selles perekonnas? 10. Hanerivis lendas üks hani ees ja kaks järel, üks järel ja kaks ees, üks kahe vahel ja kolm reas. Mitu hane lendas rivis? 11. Mitu korda saab hammustada ühest suurest tervest õunast? 12. Kaks poissi leidsid metsast kolm kivipuravikku. Mitu puravikku oleks leidnud neli poissi? 13. Kolm hobust saani ees läbisid 30 km. Mitu kilomeetrit läbis üks hobune? 14. Millal liigub jalgratas sama kiiresti kui lennuk? 15. Kuidas on võimalik kustutada viis tähte kaheksatähelisest arvsõnast nii, et järele jääb üks? 16. Priidul on kolm autot vähem kui Tiidul. Mitu autot oleks Priidul vaja, et tal oleks kaks autot rohkem kui Tiidul? 17. Kaks isa ja kaks poega ostsid kolm jalgratast nii, et igaüks sai ühe jalgratta
Eestis väga sage. Seened puhastatakse, vanematel seentel eemaldatakse ka torukesed seenekübara alt. Puravikud loputatakse ja nõrutatakse, suuremad seened tükeldatakse. Kivipuraviku jalg on jäme ja toitaineid sisaldav. Jalgadelt kaabitakse väline tumedam kiht ära, nad tükeldatakse ja säilitatakse koos seenekübaraga või eraldi nõus. Puravikke võib tarvitada ka kupatamata praetult, marineerimiseks ja suppideks. Kivipuravikku säilitatakse õhukindlalt suletud purkides või marineeritakse, samuti säilitatakse neid ka praetult ning sobivad ka kuivatamiseks Trühvel Trühvel on mustjas ümmargune krobeline väga intensiivse maitse ja lõhnaga, gurmaanide poolt kõrgelt hinnatud seen, mis kasvab maa sees. Peaaegu kõik trühvlid kuuluvad kottseente hõimkonda. Esimesed kirjalikud ülestähendused trühvlite kohta pärinevad Theophrastuse sulest 4. sajandist eKr. Sel ajal ja hiljemgi oli trühvlite päritolu suur
Seened sisaldavad 2...7% valku, kuni 1% rasva, 1% süsivesikuid (seenesuhkrut), 1% mineraalaineid, mitmesuguseid vitamiine, sealhulgas ka D-vitamiini, kuigi väikestes kogustes. Eriti hinnatakse ekstraktiivaineid, mis annavad seentele iseloomuliku maitse ja lõhna. Paremateks loetakse noori seeni. Seente liike on arvukalt ja enamik neist on söödavad. Mittesöödavate hulgas on ka väga mürgiseid (roheline ja valge kärbseseen). Toruseened on kõik puravikulised, millest parimaks loetakse kivipuravikku. Lehikseentest on tuntumad sampinjonid, kuuseriisikas (parimad lehikseened), kase-, valge- ja männiriisikas, kukeseen, pilvikud jt. narmasseentest põdramokk ning kottseentest mürklid, trüflid ja kogritsad. Värskelt säilivad seened halvasti. Kuivatatakse toru- ja kottseeni. Kuivatatud kivipuravikku nimetatakse ka valgeks seeneks (säilitab valge värvuse, ülejäänud toruseened muutuvad mustaks). Soolatakse lehikseeni (parim on kuuseriisikas).