Kuus tüüpilisemat joont arhitektuuris: 1. Tugevad vertikaalsed jooned, püüdlus kõrgustesse 2. Massiivsus 3. Sümmeetria 4. Ornament-siksak, murtud ja lainelised jooned, kalasabamuster 5. Lihvitud graniit ja marmor 6. Metallist detailid välisviimistluses Eesti, Tallinn-näited Kadrioru lossi Riiginõukogu saal-arhitekt Alar Kotli (sama, kes on projekteerinud ka Rakvere Gümnaasiumi ja Tallinna Ülikooli peahoone). Tallinna Linnakantselei. Seitsmekorruselisest kivimajast räägiti selle valmimise ajal kui esimesest Eesti pilvelõhkujast. See oli 30ndate alguse Tallinnas midagi seninägematut. Maja üllatas oma tehniliste uuendustega. Tegemist oli ühega esimestest raudbetoonist ehitistest, vaheseinu võis korrus-korruselt vabalt nihutada ja ehitusisolatsiooniks kasutati korki. Esimesel korrusel asuvast restoranist tõusid toiduliftid luksuskorterite köökidesse. Keldrigaraazis paigaldati autosid pöördalusega. Mood:
kerkima 1224. aastal. Oma täieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks, olles silmapaistvamaid Eesti ja Läti aladel. Rootsi, Poola ja Venemaa vaheliste sõdade tõttu on võimsast ordulinnusest antud hetkeks vaid mõni kivisein püsti jäänud. Et linnast Lossimägedesse pääseda, paigutati 1931. aastal Kaevumäelt üle 13 meetri sügavuse kraavi rippsild, mis varem asus Tarvastus. Viljandi raekoda - Raekoja hoone on üks neljast vanemast säilinud kivimajast linnas, mis ehitatud 1768-1774. Algselt kuulus maja J. N. Ottole. Hoone oli ehitatud kelpkatusega ja stiililiselt kuulus ta lõppevasse barokiajastusse. Kellatorn ehitati majale 1838 aastal, selleks ajaks oli hoone juba linna omanduses. Vanast majast säilisid vaid esimese korruse müürid. Täna asub hoones Viljandi Linnavalitsus. Viljandi rippsild - kingiti 1931.a. linnale Tarvastu mõisnik Karl von Mensenkampffi poolt
Kivi- ja betoonkonstruktsioon ehitus Aivo Must Ehitusfüüsika iseseisev töö Juhendaja: Kalev Sepp Pärnu 2014 Puithoone soojustamine Erinevalt kivimajast võib puithoonet soojustada nii seest- kui väljastpoolt, kuid ka siin tuleb teatud ohte silmas pidada. Kui puithoone piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk, pärgamiin), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni. Kõige tähtsam soojustamise reegel: piirde sisepind peab olema tunduvalt tihedam kui välispind.
Sel juhul aitab põrandale massi lisamine varem kasutati liivakihti, praegu umbes 5 cm betoonikihti. Tõkestamaks probleemse heli ülekandumist läbi külgnevate konstruktsioonide, tuleb vältida materjalikihtide katkematut üleminekut ühest ruumist teise, kasutada võiks elastseid tihendeid 6 või vuugitäiteid. Tule- ja varisemiskindlus Puitmaja pole kivimajast tuleohtlikum, kui see on õigesti projekteeritud ja ehitatud. Kivitrepikodasid oli mitmekorruselistele korterelamutele vanasti lihtsalt otstarbekam teha. Puitkonstruktsioonid on nii tugevad, et isegi viiekorruselise puumaja kokkuvarisemisoht näiteks raskeveoki rammimise tagajärjel ei ole märkimisväärne. [1] 7 KOKKUVÕTE Sain teada et Ökamajad on kasulikud säästvale inimesele. Ökomaja säilitab soojust ja energiat.
eksponaate vitriinidesse, paigutasime näitusesaali toolid seinale projetseeritud slaidiesitluste jälgimiseks, asetasime sobivatesse kohtadesse näitust tutvustavad infomaterjalid jne. 2.2 Näitus Väike-Maarjas Algkoolis 2.2.1. Väljapaneku ülesehitus Väike-Maarja algkool on küllalt taktitundeline ehitis, sest uusi moodsaid õppetingimusi luues tuli säilitada tütarlastekooli vana maja, mis koosnes omakorda kahest osast: vanast ühekorruselisest kivimajast ja sellele 1902. aastal lisatud puithoonest. – asjasse mittepuutuv. Lisa siia üks lause, mis seoks Kotli projekti järgi ehitatud algkoolihoone juurdeehituse Kotli näitusega ning kirjeldaks koolimaja osana näitusest. Näitus oli ülesseatud algkooli hoone esimesele korrusele ja võttis enda alla kolm ruumi: jalutussaal, võimla/saali esine koridor ja võimla saal. Jalutussaalis ja võimla ees asusid vineerist tahvlid, mis olid prismakujulised ja ära jaotatud teemade järgi
põletamata vähemalt 1 tonn kütteõli; - liimpuittala valmistamisel on tarvis energiat 6 korda vähem kui terasest tala ja 5 korda vähem kui raudbetoonist tala valmistamisel; - puidu soojusjuhtivus on 1500 korda väiksem kui alumiiniumil, 12 korda väiksem kui betoonil. Samuti ei esine külmasildasid; - siseruumis toimib puit niiskuspuhvrina, imades endasse liigset niiskust ja vabastades seda õhu kiire kuivamise korral puitmaja hingab; - puitmaja on kivimajast 8 korda kergem; - kuigi puit põleb, saab tema käitumist tulekahju korral ennustada. 30-60 minutist puittala tulekindlust on kerge saavutada, terastala võib aga suvalisel hetkel kuumuse toimel painduda; - USA-s on 80 % kõigist majadest puitmajad. Üksik- ja ridaelamute puhul on see peamine ehitusmaterjal; - 2005.aastal tarbiti (sh tööstuse toormeks) Eestis ca 0,7 tm saematerjali inimese kohta, Soomes on see näitaja 1 tm;
Kuid ka eriti hoolikalt paigaldatud soojustuse puhul võib hoone ekspluatatsiooni käigus konstrukt- sioonide ebaühtlase vajumise või näiteks läbimõtlematu elektriinstallatsiooni tagajärjel esialgne olukord muutuda ja ruumi siseõhk jõuda madalatemperatuurilise tarindini, kus varitseb kondensaadi tekke oht. Puithoone soojustamine 4 Erinevalt kivimajast võib puithoonet soojustada nii seest- kui väljastpoolt, kuid ka siin tuleb teatud ohte silmas pidada. Kui puithoone piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk, pärgamiin), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni. Samas näitavad uuringud, et puitmaja puhul pole peaprobleem mitte väike seinapaksus, vaid halb tuulepidavus. Sageli piisab sellest, kui välissein seestpoolt
arvestada, et niiske soe siseõhk ei jõuaks välispiirde (müüritise) külma sisepinnani. Kuid ka eriti hoolikalt paigaldatud soojustuse puhul võib hoone ekspluatatsiooni käigus konstrukt-sioonide ebaühtlase vajumise või näiteks läbimõtlematu elektriinstallatsiooni tagajärjel esialgne olukord muutuda ja ruumi siseõhk jõuda madalatemperatuurilise tarindini, kus varitseb kondensaadi tekke oht. Puithoone soojustamine Erinevalt kivimajast võib puithoonet soojustada nii seest- kui väljastpoolt, kuid ka siin tuleb teatud ohte silmas pidada. Kui puithoone piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk, pärgamiin), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni. Samas näitavad uuringud, et puitmaja puhul pole peaprobleem mitte väike seinapaksus, vaid halb tuulepidavus. Sageli piisab
annaabi.ee 
