1. Kreeka Arhitektuur Kreeka kunst arenes välja ~600 a.eKr, millest järgnes 3 perioodi : 1) Arhailine e. vana aeg 600 480 eKr 2) Klassikaline e. õitseaeg 480 323 eKr 3) Hellenistlik e. hiline aeg - 323 eKr 30 pKr Templid tavaliselt ristkülikulise põhiplaaniga; ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi. Üks kaunimaid kiviliike marmor. Templid koosnesid 3 põhiosast alus,millel tempel seisab krepidoma, sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Tema 3 põhiosa baas, tüves ja kapiteel. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili : DOORIA, JOONIA ( 6 saj. eKr) ja KORINTOSE stiil. Dooria- vanim; madalad ja jässakad sambad, lihtne ja range; kapiteel on tagasihoidlik. Joonia hilisem; sammas on peenem ja elegantsem ja kogumulje ehitusest on kergem ja rikkalikum
dekoratiivsemalt ja hoogsamalt. Peale maalimise töötas Koort neil aastail ka väga palju joonistuse alal. Tänaseni on säilinud rohkearvulised aktikrokiid, portreejoonised, mis kõnelevad pingsast ja järjekindlast natuuri tundmaõppimisest. 1910. aastal algas Koorti loomingus uus etapp, ta vabanes lõplikult sümbolismi mõjudest. Uee etapi esimstes töödes paistavad silma Rodini koolkonna maalilise käsitluslaadi tugevad järelmõjud. Ta kasutab peamiselt pehmemaid kiviliike marmorit ja liivakivi. Selle aja silmapaistvaim töö oli ,,Abikaasa portree", kuid võrreldes järgnevate töödega ei valdanud Koort seal veel küllalt seda hämmastavat oskust saavutada loomulik, nagu iseendastmõistetav üleminik kivilahmakast peaks, mis moodustaks sellega lahutamatu kompositsioonilise terviku. Kunstniku meisterlikkuse kasvu on eriti märgata aastatel 1915-1916 Moskvas teostatud kahes naisportrees. Neist esimene, eestis modelleeritud ,,Naise pea" oma kompaktse massiga,
m.a. ja jagatakse järgnevateks perioodideks: 1) arhailine e.vana aeg 600 480 e.m.a. 2) klassikaline e. õitseaeg 480 323 e.m.a 3) hiline e. hellenistlik aeg 323 e.m.a. 30 m.a.j. Arhitektuur Kunstiliikidest olulisemal kohal on arhitektuur, märkimisväärsed on skulptuur ja vaasimaal. Kreeka arhitektuuris tähtsaim ülesanne oli ehitada templeid.Tavaline tempel oli ristkülikukujuline ja ehitusmaterjaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi, eriti üks kaunimaid kiviliike marmor.Templit ümbritsesid tiheda reana sambad, mis asetsesid seal kindla reegli alusel: pikiküljel oli sambaid kaks korda rohkem, kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Sammas jagunes kolmeks põhiosaks: baas, süves ja kapiteel. Kreeka templites avalduvad kõik need jooned , mida tavaliselt omistatakse antiikkultuurile mõõdukuse nn kuldse kesktee taotlus ja äärmuste või liialduste vältimine.Kogu hoone väljendab ülevat pidulikku rahu ja tagasihoitud suursugusust
Seinamaalingud osaliselt keskminoilisest ajast,enamasti hilisminoilisest.Värvid kirkad ja heledad: helesinine,valge,kollane,tumepunane,harva ka roheline,ka must.Stiliseerimisest ja sümmeetriast enamasti hoidutud,elav ja meeleline laad. Pisiplastikat esindavad huvitavad steatiidist anumad kaunistatud reljeefidega . Kreeta Hagia Triada leiud minoilise perioodi steatiidist anumad Kasutati ka teisi looduslikke kiviliike,sageli värvilisi.Ja tihedat savi.Vormid on mitmekesised kuid siiski lihtsad. Esinesid eelduvad tilad, linnu noka kujulised, piimakannu vorm sangata jm. Keraamika Savitöödest terrakota, fajanss.Vaasimaali areng väga selgelt eristatav: eraldada saab mitut eri etappi.Omane ere värvigamma ja dekoratiivsus.Väljendusvahenditest olid esikohal värvid ja maalilised pinnad.Kui Egiptuse kunst oli lineaarne,siis Kreeta kunst oli maaliline
· Kükloopilised müürid. MÜKEENE LÕVIVÄRAV -3 suurt kivimürakat 6. Kreeka Arhitektuur Kreeka kunst arenes välja ~600 a.eKr, millest järgnes 3 perioodi : 1) Arhailine e. vana aeg 600 480 eKr 2) Klassikaline e. õitseaeg 480 323 eKr 3) Hellenistlik e. hiline aeg - 323 eKr 30 pKr Templid tavaliselt ristkülikulise põhiplaaniga; ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi. Üks kaunimaid kiviliike marmor. Templid koosnesid 3 põhiosast alus,millel tempel seisab krepidoma, sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Tema 3 põhiosa baas, tüves ja kapiteel. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili : DOORIA, JOONIA ( 6 saj. eKr) ja KORINTOSE stiil. Dooria- vanim; madalad ja jässakad sambad, lihtne ja range; kapiteel on tagasihoidlik. Joonia hilisem; sammas on peenem ja elegantsem ja kogumulje ehitusest on kergem ja rikkalikum
tulekivikaevandused. Algul kaevati vertikaalselt 56 m sügavused augud, kuni jõuti tulekivi sisaldava kriidilademeni. Seejärel uuristati piki ladet horisontaalsed sahtid, kust tulekivitükke kaevandati. Selliste sahtide pikkus ulatus kuni 20 meetrini. See aitas kaasa tööriistade massilisele tootmisele, mis omakorda soodustas vahetuse arengut teiste piirkondadega. Neoliitikumis võeti kasutusele selliseid kiviliike, mida ei saanud töödelda kildude äralöömise teel vaid neid hakati lihvima ja puurima. Need töötlusviisid võimaldasid välja töötada eseme selgema kuju. Puuriks kasutati torujat luuteravikku, mis pandi vibunööriga pöörlema. Otsa alla raputati märga liiva, mis hõõrudes puuris kivisse rõnga. Teine oluline tunnus oli keraamika kasutuselevõtt. Varaneoliitikumis olid algelised paksu seinaga kumera või terava põhjaga nõud. Selline
annaabi.ee 
