Vana- Liivimaa kõrgeim vaimulik võimukandja oli Riia peapiiskop. Oma valdustes siiski oli igal piiskopil ilmalik võim. Oma võimu pärandada ei saanud kuna perekonda ei tohtinud piiskopil olla. Läänimehed Läänimehed ehk Vasallid kaitsesid lääniisandat. Selle eest anti neile maad või mõni muu tuluallikas. Kuningas Valdemar II ( Põhja Eesti, Taani kroon ) jagas suuri maatükke välja lahkel loal. Taani hindamisraamat XIII sajandist pärit. On Eesti varasema ajaloo oluline allikas. Kivikirikud XIII sajandil hakati ehitama ilma tornita kirikuid. Vajaduse korral pidid need ka vaenlase eest kaitset pakkuma. Põlisrahvas Pärast võõrvallutust kujunes Eestis välja feodaalkord. Vallutajad jagasid vasallidele põlde ja terveid kihelkondi. Vahetult pärast vallutamist oli põlisrahvas vaba. Talupoegadelt koormise kättesaamiseks korraldati paar korda aastas feodaalide ja talupoegade kokkusaamisi ehk vakuseid. XVI sajandil vabadest talupoegadest oli saanud sunnimaised pärisorjad.
keerulised tehnikad (brokaatkangad) puudus ümarplastika elevandiluust nikerdatud reljeefid Bütsantsi kunst sai suureks eeskujuks vanavene kunstile VANAVENE KUNST Taust: tärkas 9-10 saj kui moodustus I slaavi riik, keskusega Kiievis arenas iseseisvalt 17. sajandini tugevalt mõjutatud Bütsantsist tänu kaubanduslike ja kultuuri sidemetele 988- võetiüle ristiusk, õigeusk levib Bütsantsist Venemaale Arhitektuur: 11.saj: 1) esemesed suuremad kivikirikud- Sofia katedraal Kiievis (Tellijaks Jaroslav Tark) . Novgorodi kirikud olid lihtsad ja ranged, eeskujuks Pihkva/Petseri kirikutele. 12; 13. saj 1) ehitati esimesed kirikud Vladimir-Suzdalimaale 2) Usbenski kirik Vladimiris- 5 löövi, 3 apsiidi 3) Dimitri kirik Vladimiris- rikkalikult reljeefe 4) Pokrovski kirik Nerli jõe ääres 13. saj- seisaku aeg. Monngolite sissetung 14
Professor Michiganis 31-50 Millesgardeni sihtasutus 1936 ARHITKTUUR 19. SAJ 19.saj lõpus arhitektuur vähehuvitav- klassitsism, eklektika 20.saj alguses Ragnar Östberg- Stadshuset 30ndatel hakkab levima funktsionalism SKULPTUUR Bengt Fogelberg- ’’Odin’’ Jens Molin- Vöövõitlejad P.Hasselberg- Snöklockan SOOME Keskaeg ja gootika Vanimad kivikirikud ehitatud 14.-15.saj, Ahvenamaal Hattulan Püha Risti kiriku- kaunid seina- ja laemaalid (Hattula Pyhän Ristin kirkko) Tuntuim keskaegne kirik Turu Toomkirik, tüüpiline telliskivigootika Keskaegne kirik oli ristkülikukujuline, põhjapool asus käärkamber, lõunapool relvakamber Lagi tavaliselt kaetud puust silindervõlviga, hiljem telliskivivõlv Hollola ja Porvoo kirikud Siseseinad, võlvid ja kantselei kaeti maalingutega
· Vakus- Vasalli ühine söömaaeg talupoegadega, mille käigus võeti vastu andameid. · Mõis-Aadliku majapidamine, mis koosnes mõis hoomest ja seda ümbritsevatest põldudest ja küladest. · 1241.a Liber Census Danial- Taani Windamisraamat- Eestis 3 mõisat ja 115 vasalli. Kirikukihelkond Kirikute ehitamine algas kohe pärast vallutust- nende ehitamise korraldamine ja finantseerimine oli maaisanda kohustus. · Algul puu- hiljem kivikirikud. · Kirik ehitati igasse muinaskihelkonda-kuj välja kirikukihelkond. · Ametisse määrati preestrid, kelle ülesandeks: 1. pidada jumalateenistust 2. jagada sakramente 3. Õpetada rahvast kristlikus vaimus Esialgu talupoegade õiguslik seisund oli küllaltki hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste isikliku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Väliskaubandus läks sakslaste kätte. Talurahva oma toodangu turustamiseks laiemad võimalused
Sõrestik kaetakse pikkade ja paksude püstiselt asetatud laudadega. Tuntumad Norra püstpalkkirikud (Starkirke) on : Urnes (UNESCO kultuuripärandi nimekirja kuuluv), Borgund, Gol. Kivikirikutest Norras on suurejoonelisemad prantsuse eeskujul valminud Trondheimi ja Stavangeri katedraalid. Soome keskaeg ja gootika Soome vanimad kivikirikud on ehitatud 14-15.sajandil ja need asuvad Ahvenamaal. Samast ajastust on ka Hattulan Püha Risti kirik. Kirikus on säilinud kaunid seina- ja laemaalid. Tuntuim keskaegne kirik on Turu Toomkirik, milline esindab tüüpilist telliskivigootikat Läänemere piirkonnas. Hattula Pyhän Ristin kirkko Keskaegne kirik on ristküliku kujuline, kus põhjapool asus käärkamber ja lõunapool relvaruum. Tavaliselt oli lagi kaetud puust silindervõlviga
8.1 Turismimaa Etioopia ei ole eriti tuntud turismimaa. 8.2 Turismi arengueeldused Turismi arngueeldusteks olekski ainult sealsed ilusad paigad. Etioopias on hulgaliselt kauneid ja vaatamisväärseid kohti, aga pole kedagi, kellel oleks raha nende korrastamiseks ja rahvale näitamiskõlblikuks tegemise jaoks. 8.3 Kohad, mida külastatakse enam Kindlasti on üheks enim külastatud kohaks Etioopia pealinn Addis Ababa. Populaarsemad on ka ajalooline Põhja Etioopia: esimeste kristlaste kivikirikud ja hauakambrid salapärane mägilinn Lalibela, legendaarne Axum ja obelisk, mille Mussolini omal ajal etiooplastelt varastas, populaarne, troopiline ja värviline Bahir Dar, Simieni mäed ja kuristikud, Sinise Niiluse kosk; Rifti org koos värvika ja eksootilise linnuriigiga. 8.4 Eesti turismifirmade reisid sellese riiki Turismifirma Kon Tiki Reisid OÜ pakub suurt Etioopia ringreisi, koos paljude vaatamisväärsustega. Reisifirma GoTravel AS pakub samuti suurt 19-päevast Etioopia
- pronksiaeg (esimesed asulakohad, linnused, noorema pronksiaja maapealsed kivikalmed); - rauaaeg (rauasulatuskohad; kivikalmed; muistsed põllujäänused - põllupeenrad ja põldudelt korjatud kivide hunnikud; rauaaegsed asulakohad; kultusepaigad; ordu vallutuste ja lahingutega seotud linnused); - Liivi orduriigi aeg (13.-16.saj) (kivilinnused; kindlustatud kloostrid, kihelkonna keskustesse ehitatud kivikirikud; keskaegsed linnad); - Rootsi aeg (rahuperiood kuni 17. saj teine pool) (mõisate asukohad, hävitatud külade asukohad; kirikud, kirikuaiad); - Vene keisririigi aeg (Põhjasõjast kuni 20. saj alguseni) (piirid talumaa ja mõisamaa vahel; uued krundipiirid, kiviaiad põldude vahel ja servas, karjatänavate ääres; suurtalude elumajad rehest ja laudast eraldi (Lõuna-Eesti);
1240 70. Loomulikult ei Valjala ega ka ükski teine iidne kivikirik säilinud esialgsel kujul. Ristiusuga kaasneva võõrvõimu esimesed tugipunktid olid kirikud, mis rajati saarlaste poolt. Meie kirikute ühisjooni Ojamaa ja Lõuna-Rootsi omadega on uurinud Kersti Markus, viidates ka ühistele ehitusmeistritele. Karl Kello arvates ehitati kirikuid Tuiu rauasulatuskeskuses toodetud metalli müügist teenitud raha eest.Saaremaa varased kivikirikud ehitati väidetavasti 13. sajandil: Valjala kirikut hakatud rajamakohe pärast Saaremaa vallutamist 1227, Pöide kirik tehtud 1240. aastail, Kaarma kirik on valminud ca 1260, Muhu kirik enne aastat 1270 ja Karja kirik enne aastat 1297.Saaremaa kivikirikute rajamise kohta on esitatud vastakaid seisukohti, selle taga nähakse kohaliku eliidi otsest osavõttu, samas tõdetakse, et Saare ülikutele käinuks kirikute ehitamine üle jõu. Saare ristiusku ülikutest 12
saj.) on mõjustatud saksa romaanikast, samal sajandil ehitatud Roskilde toomkiriku ehitajad on aga lähtunud belgia (prantsuse) ehituskunstist. Alates 12.saj- hakkas Taanis Saksamaa mõjul jõudsalt arenema. Telliskiviarhitektuur. Pikiehitiste kõrval võib Taanis leida ka tsentraalehitisi (Kalendborgi kirik, 12.saj.). Ümara põhiplaaniga kirikud (nt. Bornholmi saarel) olid enamasti kaitseotstarbelised. Norra arhitektuur arenes sõltuvuses Inglismaast. Varasemad säilinud kivikirikud (Tingelstad, u.1100) olid väikesed, ühelöövilise pikihoone ning sellest kitsama ja madalama kooriga. Viilkatusel madal haritorn. Esimene kolmelöövilne kirik ehitati Oslosse (Gamle Akeri kirik, u.1150). Tähtsaimaks ehituseks 12.saj. II poolel kujunes Trondheimi katedraal, mille transept on ehitatud romaani, ülejäänud osad aga juba gooti stiilis . Kivikirikute kõrval ehitati Norras palju puust kõrge torniga . kirikuid (stavkirke). Nende püstpalkkirikute
annaabi.ee 
