Vaatetorn RajatudRauna mäele 1979 Foto 4 . Viidumäe Looduskaitseala vaatetorn Vaade üle Lääne-Saaremaa Näha Saaremaa metsaseim ala Foto 3 . Vaade vaatetornist alla, lõuna poole Viidumäe looduse õpperada Antsülusjärve rannaastang ligi kahe kilomeetri pikkune sisemaine pangajärsak Muhumaal (~2m). Paeseinal paljandub Jaagarahu lademe hall dolomiit, kus leidub lubivetikate ja sammalloomade jäänuseid. Kivikangrud -viitavad sellele, et aastasadu tagasi võis siin olla põllumaa Salumetsades elab Eesti suurim mais- maatigu viinamäetigu. Madalamal, astangu ja -lamilt algavate allikate Foto 5 . Viinamäetigu mõju alal on aga ülekaalus allikasood ja soometsad. "Tondirada" astang Rada, mis üleval pole ühendatud metsateega ja all, astangu jalamil, lõpeb kuhugi jõudmata Kujunenud erosiooni tulemusena Alguse saanud ammusest metsaraiest või metsloomase rajast
Põllu kaitseks. · Kiviaedadega piiratud ka karjatalumaad, mis viisid karja juurest taluaeda või looma joomiskohta. · Aiaga piirati ka karjamaal olevad allikad. Kivi- või roigasaiaga. · Arheoloogid on leidnud ka rituaalidega seotud paiku, mis on ümbritsetud kiviaiaga. · On leitud ka kiviaedu, mille otstarvet ja ehituaega ei teata. · Kiviaed on palju väärtuslikum kui puuaed. · Peale kiviaedade on olemas kiviraulad ja kivikangrud kohad, kuhu korjati põldudelt ja niitudelt kivid, kui ei olnud parajasti vaja aeda teha. HEINAKÜÜNID JA KUHJALAVAD · Metsheinamaade niitmine praeguseks peaaegu unustatud heina tegemise viis taludes. Metsa- ja luhaheinamaad asusid tavaliselt rabade, soode ja metsajõgede ääres. Põllumaadeks olid need maad liiga märjad ja seetõttu ei tekkinud sinna ka asustust. Algselt külakogukond kasutas neid ühiselt. Päriseksostmise järel jaotati tükk talude vahel.
joon. 3) · Seisuveekogude ümbrus- tiigid ja järved. · Ajutiste üleujutuste või vooluvee tunnused- taimestikuvabad või soostuvad märjad lohud ja nõlvad, viirud tüvedel ja mätastel. · Allikalised alad. · Saared- veekogudes ja soodes paiknevad põlise metsaga saared ja märgalasaared- nõlvadega selgelt piiritletud väikesed sood ning neid ümbritse metsaserv. · Arheoloogilise või kultuuriloolise tähtsusega alad- kalmed, jaanikukohad, kivikangrud, kiviaiad, vanad veskid ja taluvaremed. (vt. joon. 4) · Geoloogilised objektid, mille alla kuuluvad erinevad paljandid, kivikülvid ja rändrahnud. · Järsud nõlvad, sh uhtorgude veerud ning veekogude kaldavööndist kaugemal asuvad nõlvad. · Pinnavormid, mis eristuvad selgelt ümbritsevas maastikus ja on samas unikaalsed. Näiteks söllid, kühmud, karstivormid, nõvad, vallid, harjad. Joon
kõiki vajalikke matuseaegseid toiminguid hoolikalt läbi tehes. Kui surnu juba kodus käis, oli teda sellest kombest väga raske võõrutada. Matmiskombed Umbes keskmisel rauaajal hakkasid eestlased oma surnuid indogermaanlaste eeskujul põletama. Sellest ajast pärinevates hauapanustes peale ehete mingeid (tarbe-)esemeid ei leidu. Surnute põletamise komme kestis Eesti aladel ligikaudu paar tuhat aastat ja lõppes ajaloolise aja algusega. Eestlaste muistseteks matusepaikadeks olid kivikangrud ja hiied. Haudadele kivide kuhjamine või puude istutamine arvatakse olevat seotud uskumusega, et surnu võib hauast välja tulla. Selle takistamiseks oli haud vaja koormata raskusega. Kollektiivsetest matmispaikadest said ajapikku kivikangrud ja hiied. Vanim säilinud matusepaik Eesti aladel asub Tamulas ja pärineb nooremast kiviajast. Selles leiduvad hauapanused viitavad samuti kujutlusele hauatagusest elust. Esimesel
· Tunnusliikide esinemise põhjal: indikaatorliigid ning elupaigaspetsialistid. Maastikulised võtmetunnused: vooluveekogude ümbrus - allikad, ojad, jõed; seisuveekogude ümbrus - järved, tiigid; ajutise üleujutuse või vooluvee tunnused - taimestikuvabad või soostuvad märjad lohud ja nõvad, viirud tüvedel ja mätastel; allikalised alad; saared - veekogude ja soode põlise metsaga saared; arheoloogilise või kultuuriloolise tähtsusega paigad metsas - kalmed, jaanikukohad, kivikangrud, kiviaiad, taluvaremed, vanad veskid jmt.; geoloogilised objektid - liiva- või lubjakivipaljandid, paljanduvad astangud, kivikülvid, rändrahnud; järsud nõlvad - uhtorgude veerud ja veekogude kaldavööndist kaugemal asuvad nõlvad; ümbritsevast maastikust selgesti eristuvad ja unikaalsed pinnavormid - söllid, kühmud, väikesed uhtorud, karstivormid, nõvad, vallid, harjad jmt. Bioloogilised võtmetunnused: · kõikides vanusejärkudes olevad puud;
maastikukaitsealasid) mille sisse või vahetusse naabrusse jääb väärtuslikke metsa- või soo-alasid, mis ei ole kaitsealad mis on mosaiiksed, st sisaldavad looduslikke, mitte istutatud metsatukki,, poollooduslikke rohumaid, veekogusid ja väiksemaid märgalasid Looduslikud ja looduslähedased elemendid on: põlispuud ja -puudegrupid, alleed rändrahnud, kivikülvid, kiviaiad, vanad kivikangrud vähese puistuga ja/või niiduga põllusaared väikeveekogud lohkudes (sh. karstivormid) hekid ja põõsasribad astangud, paljandid, järsud veerud, kamardunud uhtorud põllu- ja teepeenrad lokaalselt tuntud looduslikud sümbolid Identiteediväärtus: aladele ja objektidele, mis on (kohalike) elanike jaoks olulised või väärtuslikud. Rekreatiivne väärtus:
annaabi.ee 
