Mind on alati huvitanud ka maailma imed. Näiteks püramiidid. Egiptuse püramiididest on kõige suurem Giza Püramiid. Suurest püramiidist ida pool seisavad veel kolm "püramiidikest", külgede pikkused vastavalt 49,5, 49 ja 46,9 m, kuhu arvatakse olevat maetud Hufu kolm naist. Ikka veel ei teata, kuidas see täpselt on ehitatud, mis tööjõuga ja kelle abiga. Pooled arvavad, et orjasid oli kümneid ja sadu tuhandeid ja kõik nemad pidid seda ehitama ning kivikamakaid transporditi arvatavasti mingi kaubalindi taolise asjaga. Mõned jällegi pakuvad, et on Maavälised asunikud seda aidanud ehitada. Giza püramiidid pärinevad niinimetatud Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551- 2471 eKr. Kuulsaim neist on Hufu püramiid. See oli ligikaudu neli ja pool tuhat aastat maailma kõrgeim ehitis: algselt 146,6 meetri kõrgune, praegu 7,85 meetri võrra madalam, sest tipp on hävinud
· Pinnavormid Marsi kanalid arvatakse, et kunagi voolas Marsil vesi ja tegutsesid vulkaanid. Need kanalid on arvatavasti kunagiste kuivanud jõgede sängid. 2011 PTG Leili Jaagant Füüsika XII · Marsil on kaks kaaslast Phobose (Hirm) ja Deimose (Õudus) kujutavad endast paarikümne kilomeetrise läbimõõduga ebakorrapärase kujuga kivikamakaid. Iseloomustage üldiselt hiidplaneete (8). 1)PÖÖRLEVAD ÜMBER TELJE KÜLLALTKI KIIRESTI, SEETÕTTU ON NAD ÜPRIS LAPIKUD2)Hästi suured suured mõõtmed3)Moodustavad 99 % kogu päikesesüsteemi planeetide massist suur mass, aga väike tihedus4)Neid ümbritseb võimas atmosfäär tegelikult oleksid nad nagu hiiglaslikud gaasikerad5)Atmosfäär koosneb vesinikust, heeliumist, lisaks metaani, ammoniaaki, tühises koguses vett6)Arvatakse, et neil planeetidel puudub mingi eristatav
8 Mis on rannikumadalik? Kui pank asub sisemaapool, siis see on panga ja mere vaheline ala. 9 Nimeta Eesti kõrgeim pank ja tema kõrgus Ontika pank. 56 meetrit 10 Mis on lauskrand? Madal, enamasti liivane rand 11 Kui pikk on Narva-Jõesuu ranna pikkus? 7,5 km 12 Mis on rusukalded? Kui laine on pangast lahti löönud suuri kivikamakaid 13 Mis on rannavall? Lained kuhjavad kokku mitmesajameetriseid jämedast kivimaterjalist valle 14 Mis on luide? Tuule kuhjab rannaliiva pikkadeks hunnikuteks 15 Mis on laid? Mõnesajameetrise läbimõõduga saar 16 Mis on rahud? Laidudest veel väiksemad saared 17 Mis on karid
meteoriidid, mille näidiseid hoiti muuseumides üle kogu maailma. Paljud meteoriidid pärinevad päikesesüsteemi moodustumise ajast ca 4,6 miljardit aastat tagasi ning mõned sisaldavad tähtede ja planeetide osakesi, mis eksisteerisid enne päikesesüsteemi. Meteoriitide tekkimise kohta on kaks teooriat. Nad võivad olla pärit Jupiteri ja Marsi vahelisest asteroidide vööst, sisaldades suurel hulgal planeetide moodustumisest üle jäänud kive. Vahetevahel lükkab Jupiteri tõukejõud neid kivikamakaid Maa suunas. Teine võimalus on, et nad lükkuvad Maa poole kokkupõrkest komeetidega. Meteoriite on kolme tüüpi: kivi,-raudkivi ja rauameteoriidid, sõltuvalt nende keemilisest ja füüsilisest struktuurist. Kõige tavalisemad on kivist , millest paljud sisaldavad ümmargusi silikaaditükke, mis maal ei moodustu.
Erilisus: Saturni rõngad- kahe rõnga laius u 125 000 km, paksus aga 4 km, kujutavad endast ainekamakate vööndit. Jupiteri ,,Punane laik"-ringikujuliselt pöörlev moodustis -12päevaga teeb ühe pöörde. Läbimõõt u 25 000 km. Uraan-teine planeet, mis pöörleb vastupidi ja külili lamades. Asteroidid: ehk väikeplaneedid. Tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel. Suuremaid on u 3000 tükki ja kogumass on 0,1 Maa massi. Kujutavad endast kivikamakaid, suurim Ceres, väiksemate läbimõõt mõnisada meetrit. Arvatakse, et kas on kunagi olnu planeet, mis on lennanud tükkideks, või kas planeedi moodustumise ajal ei ole omavahelised jõud olnud suutelised kõiki kokku tõmmata. Komeedid: ehk sabaga tähed. Kujutavad endast väga väljavenitatud ellipsit mööda liikuvaid taevakehi, mille ühes fookuses on Päike. Selle tulemusena on komeeti näha periooditi. Tuntuim on Halley komeet, mille periood on 76 aastat. Koosneb tema keskel
kunstikeskus. Juba sugukondliku korra ajal olid siin soodsad eeldused kultuuri õitsenguks, mis moodustasid hea aluse edasiseks arenguks.1 Vana riigi suurimaks ja täiuslikumaks loominguks arhitektuuri alal on püramiidid. Kunagi ei ole inimkäed liigutanud paigalt ja teineteise peale tõstnud nii hiigelsuuri kivimasse nagu muistses Egiptuses. Nende võimsate ehituste püstitamiseks pidid Egiptuse ehitusmeistrid teadma, kuidas teha põhiplaani, kuidas tasandada kivipankade servi, kuidas neid kivikamakaid üles tõsta ja täpselt õigele kohale asetada. Pole ühtki teist ehitist, mis oleks oma vormislt nii lihtne kui Egiptuse Vana riigi püramiidid. Kaugelt mõjub püramiid võrdhaarse kolmnurgana, mille põhiplaaniks on ruut. Ta kujutab endast peaaegu täiesti kompaktset kivimassi. Tema sisemuses leiduvad ainult kitsad ruumid vaarao ja tema perekonnaliikmete sarkofaagide jaoks ning mõningad kõrvalruumid. (lisa 1.)
Järgmine asteroid Hebe avastati alles 1845, kuid 1850. aastaks oli neid avastatud juba 10. 1891, kui oli teada 322 asteroidi, võttis saksa astronoom M. Wolf nende otsimisel kasutusele fotograafia ja väikeplaneetide avastamise tempo tõusis tublisti. 1000. asteroid avastati juba 1923. Ilmselt õige pea registreeritakse juba 10 000. asteroid. Loomulikult on kergem leida suuremaid asteroide, mis peegeldavad rohkem päikesevalgust. Hinnanguliselt on meetrise kuni sajameetrise läbimõõduga kivikamakaid meie ümbruses miljoneid. Kui aga õnnestuks kõik asteroidid ühte kerasse kokku koguda, oleks saadava «planeedikese» läbimõõt umbes 1500 km ehk vaevalt pool meie Kuu läbimõõdust. Asteroidide nimed ja tähistused Avastamise järel antakse asteroidile kõigepealt esialgne tähistus, mis koosneb aastaarvust ja sellele järgnevast kahest ladina suurtähest. Neist esimene näitab seda kalendrikuu poolt, millal avastus tehti, teine aga omistatakse avastamise järjekorras
Kolmanda korruse NO nurgas leidus paekivist töödeldud konsooli jäänus, millele toetus nähtavasti mingi danskeri taoline ehitus. Peale nelinurkse kirjeldatud tornivare leidus tollal veel küllaltki kõrge paekivist lõunaseina osa. Varemete pohjakülje ees oli märgata loogasarnast vallikraavi aset. Tänapäeval on linnusest säilinud ainult rusukuhil, mille põhjaosas avaneb mõne meetri pikkuselt alusmüür. Veel aastate eest, kui ei olnud kõrvaldatud maha tommatud kivikamakaid, võis mõõta vundamendi osi. Tornitaolise ehituse põhjamüüri pikkuseks oli 7,35m. Idakülje pikkus (vastu endist mõisa laudahoonet, praegu garaa) 9,06m. Müüride paksus 1,8 - 2,0 m. Antud mõõtmed sobivad C.Faehlmanni 1827. aasta plaaniga. Torniosa pohja ja lääneosas leidub veel jälgi linnust piiranud kraavist, milles Faehlmanni plaanil läänepoolsemas osas leidus veel vett. Ka Brotze vaatel 1818. aastast leiame linnuse lõunanurgas kraavi jäänuse (pildil paremal)
annaabi.ee 
