ja Lõuna-Saksamaa, Põhja- ja Kesk-Itaalia ja Kirde-Hispaania. Aastal 800 krooniti Karl Suur ka Rooma keisriks. Tõus kunstis algaski tema valitsemisajaga. Olles ise kirjaoskamatu, moodustas ta õukonnas nn. Akadeemia. Seal tegeleti ladinakeelse luuleloominguga, antiikiaja käsikirjade kogumisega, rahvaluule kogumisega. Muusika tähendas tol ajal peamiselt laulu. Kuid tundi puhkpille, harfi ja orelit. Arhitektuur Frangi riigis polnud müüridega ümbritsetud linnu ega kindlusi. Peamisteks kiviehitisteks olid lossid, kloostrid ja kirikud, mida kasutati kaitseehitistena (neid ei ole säilinud). Kirikuehituses oli valitsevaks basiilika. Kuna kiviehituse kogemused puudusid, ei ehitatud võlve, kupleid, vaid lamedad puitlaed. Sammaste asemel kasutati kandilisi sambaid e. piilereid. Kiriku põhiplaan ladina rist. Uus osa kirikus on krüpt (kelder). Asub altariruumi all, sinna viib trepp. Seda kasutati pühade säilmete hoidmiseks, kasutati ka kultuseruumina (sinna maeti tähtsaid kirikutegelasi)
kujundama dekoratiivseks taustaks mängu jaoks. Skeene kujutas nüüd hoone, kõige sagedamini lossi või templi fassaadi, mille seinte ees arenes tegevus (kreeka draamas ei toimu tegevus iial majas). Tema ette ehitati sammastik (proskeenion); sammaste vahele pandi maalitud laudu, mis olid nagu leppedekoratsioonideks: nendel kujutati midagi, mis meenutas näidendi miljööd. Pärastpoole muutusid skeene ja proskeenionid kiviehitisteks, küljepealsete juurdeehitistega paraskeenionidega. Kuid draama õitseajal võttis koor otseselt osa tegevusest ja näitlejatel tuli näidendi käigus sageli suhelda kooriga. Seetõttu võib arvata, et V sajandil mängisid näitlejad orkestral proskeenioni ees, kooriga ühisel tasapinnal või õige vähe kõrgemal. Osalised esinesid maskides, mis katsid nägu ja pead. Maski abil värvusega, lauba ja kulmude ilmega,
kunstiliselt kujundama dekoratiivseks taustaks mängu jaoks. Skeene kujutas nüüd hoone, kõige sagedamini lossi või templi fassaadi, mille seinte ees arenes tegevus (kreeka draamas ei toimu tegevus iial majas). Tema ette ehitati sammastik (proskeenion); sammaste vahele pandi maalitud laudu, mis olid nagu leppedekoratsioonideks: nendel kujutati midagi, mis meenutas näidendi miljööd. Pärastpoole muutusid skeene ja proskeenionid kiviehitisteks, küljepealsete juurdeehitistega – paraskeenionidega. Kuid draama õitseajal võttis koor otseselt osa tegevusest ja näitlejatel tuli näidendi käigus sageli suhelda kooriga. Seetõttu võib arvata, et V sajandil mängisid näitlejad orkestral proskeenioni ees, kooriga ühisel tasapinnal või õige vähe kõrgemal. Osalised esinesid maskides, mis katsid nägu ja pead. Maski abil – värvusega, lauba ja kulmude
hispaania. Aastal 800 krooniti karl suur rooma keisriks. Selleks ajaks oli välja kujunenud feodaalkord. Karl suur, olles küll ise kirjaoskamatu koondas oma residentsi teaduse ja kirjamehi, kes moodustasid niinimetatud akadeemia. Seal tegeldi ladinakeelse luuleloominguga , antiikaja käsikirjade kogumisega ja suur tähtsis oli ka rahvaluulel, saagadel. arhitektuur Frangi riigis kus polnud veel müüridega ümbritsetud linnu ega kindlusi olid peamisteks kiviehitisteks, lossid, kloostrid ja kirikud. Neid kasutati kaa kaitseehitistena. Kirikuehituses sai valitsevaks pasiilia. Kuna kivihoonete ehitamisel puudusid kogemused, ehitati need lamedate lagedega, võlve ja kupleid ei tuntud. Sammaste asemel tehti tugevad neljakandilised piilerid. Kapiteel mutuus ploki taoliseks, mida kaunistas paelornament. Vahel ka loomamotiiv. küsi põhiplaani.
kunstiliselt kujundama dekoratiivseks taustaks mängu jaoks. Skeene kujutas nüüd hoone, kõige sagedamini lossi või templi fassaadi, mille seinte ees arenes tegevus (kreeka draamas ei toimu tegevus iial majas). Tema ette ehitati sammastik (proskeenion); sammaste vahele pandi maalitud laudu, mis olid nagu leppedekoratsioonideks: nendel kujutati midagi, mis meenutas näidendi miljööd. Pärastpoole muutusid skeene ja proskeenionid kiviehitisteks, küljepealsete juurdeehitistega paraskeenionidega. Puudub lõplik selgus selle kohta, kus esinesid näitlejad. On teada, et hilisantiikajal, mil kooril polnud enam seost tegevusega, oli näitlejate esinemiskohaks eriline lava skeene ees, mis asetses märksa kõrgemal orkestrast. Kuid draama õitseajal võttis koor otseselt osa tegevusest ja näitlejatel tuli näidendi käigus sageli suhelda kooriga. Seetõttu võib arvata, et V sajandil mängisid näitlejad orkestral
Holland, Lääne- ja Lõuna-Saksamaa, Põhja- ja Kesk-Itaalia ning Kirde-Hispaania. Selleks ajaks oli lõplikult välja kujunenud ka feodaalkord.. Karl Suur oli ise küll kirjaoskamatu, ent püüdis igati edendada kultuuri, koondades oma residentsi Aachenisse teadus- ja kirjamehi, kes moodustasid õukonnas nn. Akadeemia. Huvist antiigipärandi vastu on Karl Suure aega nimetatud ka karolingide renessansiks. Kunstidest tõusis esikohale arhitektuur. Põhilisteks kiviehitisteks olid lossid, kloostrid ja kirikud., kõik need rajati ka kaitseehitistena Sakraalehitistest olid levinuimad basiilikad, mille põhiskeem lähtus antiigist ja Bütsantsist. Need ehitati tavaliselt kolmelöövilistena ning lamedate lagedega (kuna kivihoonete ehitamise kogemused olid väikesed, siis oli lihtsam ehitada lamedat lage kui võlve ja kuplit). Löövid olid üksteisest eraldatud jämedate neljakandiliste piilaritega, mille kapiteeliosa muutus
annaabi.ee 
