kinnituse, et see katastroof polnud lokaalne, vaid sama moodi on luidestunud ka ümbruskonna iidsed põllud ja külad,» ütleb arheoloog Aivar Kriiska. Lisateadmisi saadi ka piirkonna kiviaegsest asustusest. 1920. aastatel kruusa kaevandamisel juhuslikult välja tulnud põdrakolju jälgi ajades leiti linnuse juurest umbes 8 meetri sügavusel kruusast mingist vete poolt laiali uhutud asulakohast pärit kiviaegseid leide: tulekivist ja kvartsist esemeid, mis geoloogiliste kihistuste loogikat arvestades peaksid olema vanemad kui 7000 aastat eKr. Päästekaevamistega avati aga ulatuslikult asulakohta, milles rannasiirdekronoloogia järgi on elatud umbes 3900 aastat eKr. Sealt puhastati osaliselt välja Eestis haruldase kiviaegse elamu jäänused. Rikkalik oli ka leiuaines: tuhanded savinõukillud, kvartsist ja tulekivist esemed, paar nooleotsa ja üks merevaikehe. 4.Humala
Torni peaaegu 9 m kõrgused varemed on säilinud tänaseni. [peatükke linnaehituse ajaloost õpik] On üsna kindel, et Eufrati ja Tigrise jõe ümbruses eksisteerisid linnad 2500 kuni 3000 eKr. Urukis elas sel ajal 50 000 inimest. Esimesed suuremad linnad tekkisid tõenäoliselt Mesopotaamias ja Niiluse orus. Ka mujal tekkisid esimesed linnad jõgede (Indus, Huang He) ääres.[2] 5.3.1 Lähis-Ida esimesed linnad Çatal Hüyük (türgi keeles "kahvlimägi") on maailma tuntumaid kiviaegseid linnalisi asulakohti Anatoolias tänapäevase Türgialadel Konya linna lähistel. Asulakoha väljakaevamisi juhatas aastatel 19611965 briti arheoloog James Mellaart, alates aastast 1993 on asulakoha uurimine jätkunud tänaseni. Selgus, et tegu oli ca 7500 eKr neoliitikumis asutatud linnaga, mille territoorium hõlmas üle 100 hektari ning kus võis elada hiilgeaegadel kuni 10 000 inimest. Linn oli ehitatud põletamata tellistest, majade vahel
Värvained osalevad mingil määral ka kaitses. Kasutatakse juuri risoome,koort,korpa, õied ja marju. Värv peab külge jääma ja ei toh kaduda ning peab olema püsiv. Sellele ei vasta klorofüll( laguneb ära), karotinoidid ( ei lahustu piisavalt porgandiga ei saavärvida) ega antotsiüaanid ( annavad marjadele värvuse). Loeng 8 Tehnised jt taime (kiutaimed) Kõrvenõges - sellest on leitud lausa kiviaegseid tõendeid, et kõrvenõgesest on midagi tehtud. Võimalik,et kõvenõges n eestisse sisse toodud taim, kiudtaimena(/söögitaimena?). Mingi liik peaks kohalik olema. Humal mite samamis õllesees,vaid vanadest humalavartest. Need väädid on üpris tugevad. Niine omavad puud Rogusk pärna juurdunud juurest saadud kiududest saadud kotiriie. Pajuvitstest saab punuda. Punumiseks vajalikud tingimused: ühtlane jämedus, võimalikult väikesed pungad, lopsakaskasv
,,luurata", 2) Eeltöö uuritava piirkonna kohta arheoloogilised teated, rahvaluule-jutud, vanad kaardid, 3) KOV teavitamine, omanikult lubaküsimine, 4) Tänapäevaste kõrgusjoonetega kaartide abil endisaegse veetaseme jälgimine · abivahendid luureks: a) aerofotod, õhuvaatlus, b) periskoobid, mini- ja automaatkaamerad (hauakambrid), c) GPS-seadmega kaardile positsioneerimine · Kõige sagedamini avastatakse kiviaegseid asulaid järve ja jõe ühtesuubumiskohal ning rauaaegseid asulaid allikate läheduses (praeguste külade) · Kuidas kindlaks teha, et tegu muinasasulaga? - Vaatle ülesküntud põldu (aprill, september-oktoober) asulakoht eristub muust põllust tumedama värvuse tõttu (süsi mullas) ning mullas on palju pisikesi raudkivi tükke (kolle, ahi) · Arheoloogiline objekt on alati teadusliku uurimistöö objekt ja ajaloo allikas
Muinaskultuuride uurimise ajalugu Babüloonia kuningas Nebunaid oli esimene mees, kes üritas ajalugu uurida väljakaevamiste abil 6.saj eKr. Konstantinos ja Methodias käisid otsimas Rooma III paavsti Clemensi jäänuseid. 861.aastal visati Clemens merre ja ta jõudis kuhugi Krimmi. Konstantinos ja Methodias läksid tähtede järgi ja jõudsid õigesse kohta. Esimese luu leidmisel oli neil nii hea, et nad mõtlesid, et on paradiisis. Kui keskajal leiti kiviaegseid nooleotsi mõeldi, et need on piksenooled. Nende ümber tehti kullast raamid ja riputati seinale. Nii said inimesed uhkustada, et nende maalt on leitud piksenool. Antiikseid kujusid peeti paganlikeks ja kirik ei suhtunud neisse hästi. Saksamaal leiti Venuse kuju. Kirik väitis, et see on paganlik puuslik ning kuju pandi kiriku kõrvale, et iga usklik saaks ta peale sülitada. Kunagi põletati laibad ja tuhk pandi urni ning urn seejärel maa alla. Kui need keskajal leiti, arvati, et
üritas kaevamiste abil ajalugug uurida. Tšehhi apostlid Konstantinos ja Methodios käisid otsimas Rooma III paavst jäänuseid, kes maeti Krimmis maha. Konstantinos ja Methodios läksid seda otsima 9. saj, taevatähed näitasid neile õige koha kätte. Kui nad leidsid esimese luukillu, siis oli sel kohal eriline tunne ja lõhn, nagu nad oleksid taevas ja oma kehast lahkunud. Keskajal ei tunnetatud vanemat ajalugu, kui midagi leiti, pakuti nende kohta imelikke teooriaid. Nt kui leiti kiviaegseid kivikirveid, arvati, et need on piksenooled, vanu savinõusid valmistasid maa all elavad päkapikud. Renessansi ajal tekkis suur huvi antiigi vastu ja hakati välja kaevama antiigi muistiseid. Välja kaevatud esemed kuhjati oma residentsi, need olid sisustuse osaks. Neid ei uuritud, ei üritatud välja selgitada, kui vanad nad on. Esimene uurija J. Winckelmann. Tema eluajal toimus suur uurimine Pompeis. Ta hakkas skulptuure ja esemeid üles joonistama ja uurima. Kirjutas Pompei kunsti ajaloo
4 Nagu hinge lahutamisel kehast sureb keha, nii ka Jumala lahutamisel hingest sureb hing. Tõeline surm tuleb siis, kui hing eraldub Jumalast ning ühendub patuga . 5 2. Matmiskombestik 2.1. Ajalooline ülevaade matmiskombestiku kujunemisest muistses Eestis Eesti muinasaega jagatakse kivi-, pronksi- ja rauajaks. Kiviaegseid (9000-5000eKr) kalmistuid Eestist leitud ei ole, kuid oletatavalt maeti lahkunuid väljaspool asulaid. Neoliitikumis (5000- 1500 eKr) hakati lahkunuid sängitama vähemalt osaliselt asula territooriumile. Neile pandi kaasa esemeid, mida arvati neil teispoolsuses vaja minevat (Torp-Kõivupuu 2003: 27). Nooremal pronksiajal (1000-500 eKr) sai alguse põletusmatus, põletatud luud asetati maa-alustesse haudadesse. Idapoolses naabruses, nn kääbaste-eelse kultuuri alal, on tuntud nn surnutemajad-
annaabi.ee 
