teises koolis, väiksemas klassis või lasteaias. Tema perekond on vägivaldne või temast ei tehta eriti välja nii kodus kui ka koolis. Ta soovib teistele võimalikult palju haiget teha ja tõsta samas teiste kaasõpilaste ees oma populaarsust. Nad kiusavad sageli ka lihtsalt igavusest. Sellistel õpilastel on palju energiat ja suur tähelepanu-vajadus. Kiusajad ei suuda olla sõbrad ning nad ei oska omale sõpru leida. Kiusajatel on sageli ka hirm, et kui nad ei kiusa teisi, satuvad nad ise kiusatavate hulka. Kiusajad hakkavad narrima ja mõnitama neid, kes on nendest paremad ja saavutavad rohkem. Kiusajatele ei meeldi, et neist ollakse parem ja proovivad nad tahaplaanile tõugata. Et neist ei tehtaks välja ega pööradaks neile tähelepanu. Nad nimetavad endast targemaid nohikutueks ja tuupuriteks. Aga tegelikkuses tahavad nad ka ise nii head õpilased olla, aga nad ei suuda seda saavutada. Narritakse neid, kelle pered on vaesemad ja ei võimalda lapsele paremaid asju osta
Miks koolikiusamine on diskrimineerimine? Arvamuslugu Helina Saar Kooli kiusamises räägime, miks koolis kiusatakse ja kuidas saaks end kiusatavate eest päästa. Uudistes on väga palju juttu koolidest, kus õpilasi kiusatakse teiste kaasõpilaste poolt. Kooli kiusamisest küll räägitakse uudistes kuid ka eraldi koolides, et seda leevendada aga paistab, et paljud ei taha sellest õppust võtta. Ning kiusavad teisi endiselt samat viisi edasi. Diskrimineerimine on teiste kiusamine. Kui sina kiusad kedagi või kiusab keegi teine kedagi, see on teise inimese diskrimineerimine.
Miks koolikiusamine on diskrimineerimine? Kooli kiusamises räägime, miks koolis kiusatakse ja kuidas saaks end kiusatavate hulka sattumise eest. Mis ahvatleb teisi endast väiksemaid kiusama ja miks just nii tehakse. Sellega küll tegeletakse, et seda leevendada aga paistab et paljud ei taha sellest õppust võtta. Diskrimineerimine on teiste kiusamine. Kui sina kiusad kedagi või kiusab keegi teine kedagi, see on teise inimese diskrimineerimine. Diskrimineerimist on nüüd koolides palju, igas koolis kiusatakse kedagi. Teiste diskrimineerimine levib kahjuks väga kiirelt ja paljud lähevad
Kiusamiseks võib leida põhjuse kahvas päritolus, odavates riietes, seksuaalses orientatsioonis või kasvõi prillide kandmises Kiusatakse järjepidevalt ja halastamatult. Kiusajad ise ei tunnetagi enamasti, kui palju nad tegelikult inimestele haiget teevad aga tõenäoliselt nad lihtsalt ei tahagi sellele mõelda. Enamasti on kiusajad lapsed, kes ei suuda mõelda oma tegude tõelistele tagajärgedele. Füüsiline kiusamine ei pruugi jätta kiusatavate südamesse nii suurt jälge, kui verbaalne, kuigi see kõlab karmimalt. Üldiselt on siinkohal tegu olukorraga, kus vägivald sünnitab vägivalda. Nende inimestega on keeruline kui mitte võimatu asju sõnadega siluda, seega minnakse lihtsama vastupanu teed ja kas talutakse piinamist vaikides või siis hakatakse neile füüsiliselt vastu. Kaudne kiusamine kujutab endast tagarääkimist või boikoteerimist. See on minu arvates kõige leebem ja ka kõige levinum kiusamise vorm
......................................................................................17 Tabel 21 Ohvrite käitumine...................................................................................................17 Tabel 22 teavitamine.............................................................................................................18 Tabel 23 teadlikkus kiusatavatest..........................................................................................18 Tabel 24 Kiusajate ning kiusatavate sooline jaotus...............................................................18 Sissejuhatus Oma teema ,,Küberkiusamine Rapla Ühisgümnaasiumis" valisin sellepärast, et tegelen igapäevastelt väga palju arvutiga ning mulle pakub väga huvi kõik see, mis toimub arvutiga nii sees kui ka väljas. Kui ma esimest korda seda teemat stendil nägin, siis ma tegelikult ei teadnud, mis asi see küberkiusamine on. Sellepärast ma otsustasingi hakata seda uurima ja jõuda vastuseni.
Need kolm õpilast, kes väitsid, et nemad on kiusanud, vastasid veel, et nad on olnud samuti ka kiusatavad. Samamoodi pakkus vaid 3 õpilast, et nad astuksid kiusamisele vahele. Minu roll kiusamises 8 7 6 5 4 3 2 1 0 7. Mida sa arvad, et saaks teha koolikiusamise vähendamiseks? Sellele küsimusele pakuti vastuseid, et tuleks arvestada teiste erinevustega ning, et peaks lastega (nii kiusatavate kui ja kiusajatega) rääkima, et selline kiusamiskäitumine pole õige ja kiusajatele leidma mingisuguse karistuse. Toodi vastuseid, et peaks rääkima ka kodustele või mõnele kooli töötajale, kes on kiusatavale lähedane isik. Sooviti leida ka varianti kiusamise takistamiseks ja ennetamiseks näiteks ka vahetundide ajal keegi jälgiks rohkem tegevusi. 8. Kelle poole saad pöörduda koolikiusamise puhul? Siinkohal oli välja toodud peaaegu kõik koolis olevad inimesed
tegelema õpilastega - leidma aega ja energiat sügavamate isiklike suhete loomiseks õpilastega, lahendama käitumiskonflikte, osalema õpilastega koolivälises töös ja vajadusel suunama noorukeid klassivälisele konsultatsioonile. Õpilased ootavad õpetajalt korra hoidmist, õpilaste tööle panemist, õppematerjali arusaadavat seletamist ja abivalmidust, huvitavust ja vaheldust pakkuvust, õiglust-järjekindlust, pailaste- kiusatavate puudumist, sõbralikkust, heatahtlikkust, vaikselt rääkimist. Õpilased sondeerivad tundmatut õpetajat kindlas järjekorras: kas ta suudab korda hoida, kas ta saab aru naljast ja kas ta mõistab õpilasi. Õpilased soovivad et õpetaja oleks autoriteet, kes suudaks luua klassis toimuvale õppetööle etteaimatava struktuuri, reageerib otsustavalt lubamatu käitumise korral ning suudab mõista nii üksikõpilast kui kogu klassi.
isiklike suhete loomiseks õpilastega, lahendama käitumiskonflikte, osalema õpilastega koolivälises töös ja vajadusel suunama noorukeid klassivälisele konsultatsioonile. Õpilased ootavad õpetajalt korra hoidmist, õpilaste tööle panemist, õppematerjali arusaadavat seletamist ja abivalmidust, huvitavust ja vaheldust pakkuvust, õiglust-järjekindlust, pailaste- kiusatavate puudumist, sõbralikkust, heatahtlikkust, vaikselt rääkimist. Õpetajalt oodatakse oma aine tundmist ja vaimset pingutust nõudva õpikeskkonna loomist. Õpilased sondeerivad tundmatut õpetajat kindlas järjekorras: kas ta suudab korda hoida, kas ta saab aru naljast ja kas ta mõistab õpilasi. Õpilased soovivad et õpetaja oleks autoriteet, kes suudaks luua klassis toimuvale õppetööle etteaimatava struktuuri, reageerib otsustavalt lubamatu käitumise
annaabi.ee 
