lisatakse massile teatud hulk toorkiudu. Mõned paberiliigid, näiteks ajalehepaber ja lainepapp, tehakse täielikult vaid ümbertöötatud materjalist. Pärast paberi kasutamist saab seda taas töödelda ning kogu protsess kordub. Räpina paberivabrikus kasutatakse joonistuspaberi tootmisel sorteeritud puhast ilma trükivärvita valget paberit. Puhastatud paberimassile lisatakse kemikaale, täiteainet kriiti, tärklist ja valgendajat. Saadud mass jahvatatakse kiuks, puhastatakse ja pannakse sõelale. Sõelal moodustub märg paberikangas, sellest pressitakse vesi välja, kuivatatakse, silutakse, keritakse rullideks ning lõigataksegi lehtedeks. Kõige tuntuim paberitehas Eestis on Räpina paberitehas. Paberi valmistamiseks kasutatakse puitu raiutakse maha metsa, mille pindala niigi pidevalt väheneb. Paberi valmistamine on ka palju energiat nõudev protsess. Paberi säästlik kasutamine ja vanapaberi ümbertöötlemine aitavad
Liiga lühikesed molekulid ja võõrlisandid lagunevad, kuid väheneb ka tselluloosmolekuli pikkus. Eelvalmimise eesmärk on puhta ja molekulide suuruse poolest ühtlase massi saamine. Viskoosi eelvalmimisel alaneb tselluloosi polümerisatsiooni aste tasemele 280-350. Eelvalminud leelistselluloosi väävelsüsinikuga töödeldes tekib tselluloosksantogenaat, mis lahustub lahjas naatriumhüdroksiidilahuses. Järgmises staadiumis püütakse saada võimalikult viskoosne lahus, mida saab kiuks kedrata. Ühtlasi püütakse eemaldada kõik võõrlisandid. Selleks tselluloosksantogenaat lahustatakse ( tselluloosksantogenaat lahustatakse lahjas naatriumhüdroksiidilahuses), järelvalmistatakse (viskoosi lastakse seista toatemperatuuril 5-24 tundi. Järelvalmimise ajal paraneb viskoosi kedratavus), filtreeritakse (kaks või kolm korda) ja vabastatakse õhust. Selles staadiumis saab lisada soovitud lisaaineid kiule teatavate omaduste
[4: 152] 5.3 Katekooriad villa peensuse järgi Keskmine kiudude jämedus on 15-60 mm. Sellise kiu tugevus niiskuse mõjul väheneb ja vill on keskmise venivusega. Nagu ka lambavillal, saavutatakse tekstiiltoodete elastsus kiu loomuliku säbaruse tõttu. [6] Royal Alpaca (vähem kui 19 ) Baby Alpaca (22,5 ) Superfine Alpaca (26,5) Huarizo (29 ) Coarse /jäme/ (32) Mixed Pieces /lühikiud/ (üle 30) Kiud, mille läbimõõt on üle 34, klassifitseeritakse laamavilla kiuks, kuigi on pärit alpakalt. Võrdluseks võib tuua, et inimese juuksekarva peensus on keskmiselt 64. [2] 5.4 Lühendid (koodlühend WP) Rahvusvaheline Alpakaliit IAA (International Alpaca Association), asutatud 1983. aastal, annab välja rahvusvahelist alpakamärgist alpakavillast valmistatud toodetele. Märgise kasutajad kohustuvad järgima liidu poolt kehtestatud kvalteedinõudeid. [6] · Kuldne alpakamärk (must kujutis kuldsel põhjal) - tootes on 100% alpakavilla
[4: 152] 5.3 Katekooriad villa peensuse järgi Keskmine kiudude jämedus on 15-60 mm. Sellise kiu tugevus niiskuse mõjul väheneb ja vill on keskmise venivusega. Nagu ka lambavillal, saavutatakse tekstiiltoodete elastsus kiu loomuliku säbaruse tõttu. [6] Royal Alpaca (vähem kui 19 μ) Baby Alpaca (22,5 μ) Superfine Alpaca (26,5μ) Huarizo (29 μ) Coarse /jäme/ (32μ) Mixed Pieces /lühikiud/ (üle 30μ) Kiud, mille läbimõõt on üle 34μ, klassifitseeritakse laamavilla kiuks, kuigi on pärit alpakalt. Võrdluseks võib tuua, et inimese juuksekarva peensus on keskmiselt 64μ. [2] 5.4 Lühendid (koodlühend WP) Rahvusvaheline Alpakaliit IAA (International Alpaca Association), asutatud 1983. aastal, annab välja rahvusvahelist alpakamärgist alpakavillast valmistatud toodetele. Märgise kasutajad kohustuvad järgima liidu poolt kehtestatud kvalteedinõudeid. [6] Kuldne alpakamärk (must kujutis kuldsel põhjal) - tootes on 100% alpakavilla
Tõmbetugevus on nn kuivtugevus. Märgtugevust väljendatakse %-des kuivtugevusest. Märgtugevus on oluline tekstiili värvimisel, viimistlemisel, pesemisel ja kasutamisel. Kiudude tugevus sõltub ka kiudude pikkusest. Staapelkiud on reeglina nõrgemad kui samast kiust filament. Looduslike kiudude tugevus oleneb nende jämedusest ja tihedusest. Mida peenem ja tihedam on kiud, seda tugevam ta on. Loodusliku siidi on peetud läbi aegade üheks tugevamaks kiuks. Toorsiidi kiu tõmbetugevus on umbes 1/3 sama peenusega metalltraadi tõmbetugevusest. Kiudude tinglik jaotus tugevuse järgi: · tugevad kiud - klaaskiud, aramiidid, lyocell, siid · keskmise tugevusega kiud - polüamiid, lina, puuvill, polüester, akrüül · nõrgad kiud - modakrüül, vill, atsetaat, viskoos, elastaan Suuremat tugevust nõutakse tehnilise otstarbega kiumaterjalidelt. Ülitugevate kiudude saamiseks muudetakse
Niiviisi kindlustatakse tuleohutu sisepaigaldus ja välditakse samuti kaablirasva poolt tekitatud probleeme jaotusraamidele. Lisaks võimalikud mõõdaminevad kiud võidakse jätkata otse sissetuleku jätku külge, ilma et neid jaotusraamile ja tagasi. Kiudude otsastamiseks on võimalik valida mitmeid teid. Selle järgi kas liides paigaldatakse kiu külge tehases või töökohal, jagatakse otsastuskiud kaheks: · Kaabli kiudude jätkamine lehvik-kiuks, mille külge tehases on paigaldatud liides. · Liides paigutatakse kaabli kiududele töökohal. 50 5.5.1 Jätkamine lehvik-kiududeks Jätkamine tehakse kas keevitusega või mehhaanilise jätkuga. Keevitamine on soovitatavam, kuna usaldatavus ja kvaliteet on garanteeritud. Mehhaaniline jätk sisaldab ebausaldatavust rohkem kui keevitus. Liidesed paigaldatakse lehvik-kiududele tehases kontrollitud oludes ja lihvitakse kõrgtehnoloogiliselt
35. Mis on MARide funktsioon? Matrix Attachment Region- kromosoom, pakituna nukleosoomideks ja keeratud 30nm kiuks, kinnitub MARide abil valgumaatriksile, mis omakorda aitavad kromosoomi pakkida tihedaks- metafaasi aegseks X-struktuuriks;
annaabi.ee 
