puhul on oodata head lambaõnne. Viskan sisse viljaõnne, kannan sisse karjaõnne, saagu sul sead siledad. Saagu sul tütrel tuhat kosja, sada saani seisku sauna taha, tuhat saani tare taha. mardid käivad mööda maju, toovad jää ning lumesaju; jalgu lombis ei saa kasta, aga nüüd saab liugu lasta, liugu lasta üle luha. Mardid toovad õnne puha! mardid toovad marjaõnne, kadrid kitsekarja õnne ainult siis,kui meie juku tahab olla pai ja kuku, pahad tujud lükkab lukku ja ei lõhu liisu nukku ega pillu piimatassi ning ei rebi sabast kassi.
Crusoe hakkas kartma, et järgmine kord võib ta juba ise varingu alla jääda ja surma saada. Et seda ei juhtuks, otsis ta endale uue elupaiga jaoks kohta. Ta leidis selle koha ja ehitas sinna teise onni. Ta ümbritses ka selle taraga ja hakkas seda suvemajaks kutsuma. Crusoel oli küll veel püssirohtu, mille abil ta endale süüa hankis, aga ta muretses, et mis saab siis, kui püssirohi otsa saab. Selle jaoks otsis piisavalt suure maalapi ja ehitas sinna tara ümber. Ta hakkas seal kitsekarja pidama ja sai sealt alati süüa, kui tal oli vaja. Kari kasvas jõudsasti ja tal ei olnudki enam vaja metsas kitse taga ajada. Kord, kui ta käis saart uurimas, leidis ta suure viinamarjasalu. Sealt korjas ta viinamarju ja pani need kuivama. Lõpuks sai ta head rosinad. Ta valmistas endale kõik tööriistad, mida ta vajas ja mida ta oskas teha. Ta leidis ka veidi vilja oma varude hulgast ja hakkas ka seda kasvatama. Kuna ta veetis
kalju veidi ja Crusoe hakkas kartma, et jrgmine kord vib ta juba ise varingu alla jda ja surma saada. Et seda ei juhtuks, otsis ta endale uue elupaiga jaoks kohta. Ta leidis selle koha ja ehitas sinna teise onni. Ta mbritses ka selle taraga ja hakkas seda suvemajaks kutsuma. Crusoel oli kll veel pssirohtu, mille abil ta endale sa hankis, aga ta muretses, et mis saab siis, kui pssirohi otsa saab. Selle jaoks otsis piisavalt suure maalapi ja ehitas sinna tara mber. Ta hakkas seal kitsekarja pidama ja sai sealt alati sa, kui tal oli vaja. Kari kasvas judsasti ja tal ei olnudki enam vaja metsas kitse taga ajada. Kord, kui ta kis saart uurimas, leidis ta suure viinamarjasalu. Sealt korjas ta viinamarju ja pani need kuivama. Lpuks sai ta head rosinad. Ta valmistas endale kik triistad, mida ta vajas ja mida ta oskas teha. Ta leidis ka veidi vilja oma varude hulgast ja hakkas ka seda kasvatama. Kuna ta veetis saarel nii kaua aega, siis judis ta ka ra ppida leiva tegemise
juba ise varingu alla jääda ja surma saada. Et seda ei juhtuks, otsis ta endale uue elupaiga jaoks kohta. Ta leidis selle koha ja ehitas sinna teise onni. Ta ümbritses ka selle taraga ja hakkas seda suvemajaks kutsuma. Crusoel oli küll veel püssirohtu, mille abil ta endale süüa hankis, aga ta muretses, et mis saab siis, kui püssirohi otsa saab. Selle jaoks otsis piisavalt suure maalapi ja ehitas sinna tara ümber. Ta hakkas seal kitsekarja pidama ja sai sealt alati süüa, kui tal oli vaja. Kari kasvas jõudsasti ja tal ei olnudki enam vaja metsas kitse taga ajada. Kord, kui ta käis saart uurimas, leidis ta suure viinamarjasalu. Sealt korjas ta viinamarju ja pani need kuivama. Lõpuks sai ta head rosinad. Ta valmistas endale kõik tööriistad, mida ta vajas ja mida ta oskas teha. Ta leidis ka veidi vilja oma varude hulgast ja hakkas ka seda kasvatama
(PMS006 2010) 8 2.2 Lamba- ja kitsekasvatus valdaja õiguslik vormi järgi Nii lamba kui kitse kasvatamine Eestis on suuremal osal füüsilise isiku tegevuses, lambakasvatus 68% ja kitsekasvatus 94% ulatuses. Kogu lambakasvatusest on seega 32% ettevõtetel ja kitsekasvatusest ainult 6%. Sellistest arvudest järeldub, et ettevõtted ei suuda sellel turul tegutseda kuna kulud on suured ja tulu on väike. Keskmiselt on ettevõtetel lambakarja suuruseks 194 lammast ja kitsekarja suuruseks 10 kitse. Kui võrrelda seda füüsilise isikuga on vastavad näitajad keskmiselt 33 lammast karjas ja 6 kitse majapidamise kohta. (PMS007 2010) 2.3 Lambakasvatus 2010 aastal õigusliku vormi ja suurusklassi järgi Lambakasvatus Eestis aastal 2010 jagunes karja suuruse järgi füüsiliste isikutel suhteliselt võrdselt. Kõige vähem oli füüsilistel isikutel karju suuremaid kui sada lammast. Juriidiliste isikutel vastupidi (Tabel 1.). Eestis olid lambad 2010 aastal
3. Kui bioloogilise vara õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, leitakse vara soetusmaksumus järgmiselt: 1 toodanguühiku omahind = 90% põhitoodangu maksumusest/ toodetud kogus ühikutes; 1 paljunemise teel tekkinud varaühiku omahind = 10% põhitoodangu maksumusest/ paljunemise teel tekkinud vara hulk ühikutes Näide: Ettevõte peab kümnepealist kitsekarja, mis on Eestis harva esinevast tõust, mistõttu nende turuväärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav. Kuna ettevõttel puudub pikemaajaline kogemus antud tõugu loomade kasvatamisel, puudub ka usaldusväärne alus õiglase väärtuse hindamiseks diskonteeritud neto rahavoogude meetodil. 2004. aastal sündis juurde viis kitsetalle. Karja keskmine väljalüps aruandeaastal oli keskmiselt 600 liitrit kitse kohta. Otsesed ja kaudsed karja
ilm on külm ja tuul on vali, külmub kinni ojake. - Kus on siis su kojake? Kala: Talvel tõesti külm on kole, aga mul sest viga pole jää all voolab vaba vesi, sääl on palju kalakesi varjul külma tuule eest, toitu saame muda seest... Mardilaul Mardid käivad mööda maju, toovad jää ning lumesaju; algu lombis ei saa kasta, aga nüüd saab liugu lasta, liugu lasta üle luha. Mardid toovad õnne puha! Mardid toovad marjaõnne, kadrid kitsekarja õnne -- ainult siis, kui meie Juku tahab olla pai ja kuku, pahad tujud lükkab lukku ja ei lõhu Liisi nukku ega pillu piimatassi ning ei rebi sabast kassi. Miks ei tule ükskord tali? Jüts on kurvalt akna all, halb ja nukker tuju tal. Väljas vihm ja tuul on vali. Miks ei tule ükskord tali? Juba nääritaat on käinud, vana aasta ära läinud, ikkagi ei tule tali, vihmasadu õues vali. Tuuled nukralt jorutavad, puud ja põõsad norutavad,
annaabi.ee 
