Külvisenorm Aluseks taimkatte normaalse tiheduse kujunemisele põllul. Sele all mõistetakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta. Külvisenormi arvutamine: Külviviisid Jaotatakse seemnete mulda paigutuse alusel: *Hajus e laialt külv ( käsitsi saadakse suht oprtimaalne tihedus aga tänap ei tule kõneallagi) *Reaskülv ( viiakse seemned mulda ridadena kindlasse sügavusse. Reavahe järgi jaotatakse külviviisid: kitsarealine 6-7cm ja tavarealine 10-20cm ja laiarealine üle 20cm) *Pesitikülv( mõte luua ühele taimele võimalikult optimaalne kasvuruum põhi-lõuna, ida- lääne suunaline harimine. Miinuseks , et võb sassi minna kergesti seega ei tule tänap. kõneallagi ) Külviaeg Taliteraviljad külviaeg 20 kuni 30 august. Talinisu, talioder ja talitriticale 10.septembrini Suviteraviljad- kevadel esimisel võimalusel ( alustame alati kergema lõimisega mullast )
Äestamine Võimalikult vara, kohe peale mulla tahenemist , Pealtväetamine Varakevadel Fungitsiid- Folicur EW 250 1l/ha 3. Seemnete ettevalmistamine külviks Seemnete puhtimine 15-1 päev enne külvi 4.Külvitööd Seemnete külvamine põllule 500...550 tera ruutmeetrile, septermbri algul, kitsarealine külv, 7...8,5 cm reavahed, külvisügavus 2,5...3cm 5. Kasvuaegsed hooldustööd Äestamine Vahetult enne teravilja tärkamist Vagude ajamine Sügisel Pealtväetamine Kevadel, lämmastikuga 6. Koristamine Koristamine kombainiga Aeg sõltuvalt ilmaolust, augusti keskpaik või lõpp. 7
Põldheina jäänused tuleb mulda viia, kamar purustatakse randaaliga, siis tuleb künd atradega.Leetkihti ei eohi mullale tuua. Põld küntakse kohe peale saagi koristamist. Väetamiseks tuleb mulda panna kergesti kättesaadavaid taimetoiteelemente- lämmastikku, fosforit,kaaliumi, boori. Org aineid ei anta.Lina tuleb külvata varakult , kui mulla temp on 10 cm sügavusel 7-8C. Vajab kasvux rohkesti vett. Vara külvatud seemnest tuleb parem saagikus, kui hiljem. Külviviis on kitsarealine reavahega 7,5 cm. Kasvuajal äestatakse, tehakse keemilist umbrohutõrjet. Neli küpsusjärku: roheline(pitsi ja batisti valmistamine), varanekold (kiu saamine), kold(seemnesaamiseks), ja täisküpsus(õli saamiseks).Koristamine peab olema hästi mehhaniseeritud.Kombainidega. 55) Linavarre anatoomiline ehitus. 56)Õlikultuurid, nende tähtsus. Taimed, mille seemned või viljad sisaldavad rasvõlisid. Päevalill, safloor, riitsinus, maapähkel,magun,perilla,seesam,raps,rüps,tutra,sinep
Põldheina jäänused tuleb mulda viia, kamar purustatakse randaaliga, siis tuleb künd atradega.Leetkihti ei eohi mullale tuua. Põld küntakse kohe peale saagi koristamist. Väetamiseks tuleb mulda panna kergesti kättesaadavaid taimetoiteelemente- lämmastikku, fosforit,kaaliumi, boori. Org aineid ei anta.Lina tuleb külvata varakult , kui mulla temp on 10 cm sügavusel 7-8C. Vajab kasvux rohkesti vett. Vara külvatud seemnest tuleb parem saagikus, kui hiljem. Külviviis on kitsarealine reavahega 7,5 cm. Kasvuajal äestatakse, tehakse keemilist umbrohutõrjet. Neli küpsusjärku: roheline(pitsi ja batisti valmistamine), varanekold (kiu saamine), kold(seemnesaamiseks), ja täisküpsus(õli saamiseks).Koristamine peab olema hästi mehhaniseeritud.Kombainidega. 55) Linavarre anatoomiline ehitus. 56)Õlikultuurid, nende tähtsus. Taimed, mille seemned või viljad sisaldavad rasvõlisid. Päevalill, safloor, riitsinus, maapähkel,magun,perilla,seesam,raps,rüps,tutra,sinep
punktiirkülv (üksikterakülv). Peamised külviviisid on reas- ja lauskülv. Reaskülvi puhul külvatakse seemned ridadesse, lauskülv on ilma ridadeta külv. Reaskülvi iseloomustab eelkõige reavahe (joonis 5.1), mis on naaberridade kesktelgede vaheline kaugus ja mille alusel saab esitada järgmisi reaskülviviise: 1) kitsarealine külv reavahe kuni 9 cm; 2) tavaline reaskülv reavahe 9...15 cm; 3) laiarealine külv reavahe üle 15 cm; 4) lintkülv kaks või enam rida moodustavad lindi, kusjuures lintide vahekaugus on suurem ridade vahekaugusest lindis; 5) ribaskülv seemned külvatakse ribadena, mille laius on mitte alla 9 cm; 6) teriti- e punktiirkülv seemned külvatakse ritta ühekaupa, kusjuures kõikide seemnete vahekaugus reas on võrdne; seda reaskülviviisi nimetatakse ka täppis- e
rajamisel N reeglina ei planeerita mikroväetiste kasutamine põhineb mullaanalüüsidel. Külv. norm arvutatud. aeg aprill kuni august. eelistada varajast külviaega (tärkamine ja aren. parem). liblikõielised ja aluskõrrelised. kõrreliste pealisheinte rohked segud võib külvata ka hiljem (juuli lõpp olenevalt sademetest) - hilised külvid väiksem hooldamisvajadus. viis tavaliselt kitsarealine. sügavus olenevalt valitsevast taimeliigist 0,5 4 cm. enne külvi peaks liblikõieliste seemet (eriti galeega) töötlema vastava bakterpreparaadiga. parem on rohumaad rajada katteviljata, kattevilja kasutamisel vähendada teravilja külvinormi 25-30%. katteviljaks sobivad varajase valmimisajaga teraviljad (talinisu, var.oder). külv risti kattevilja ridadega, kevadine külv mitte ühe-aegselt - ülekasvamise oht külvile järgneb tavaliselt rullimine (kui ei saja)
annaabi.ee 
