Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega kiskjad. Isaste tüvepikkus võib ulatuda kuni 180240 cm-ni, saba pikkus 6090 cm-ni, mass 180-227 kg. Kere on sale, isegi kiitsakas. Pea on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda. Lõvil on ühena vähestest kiskjalistest selgelt välja kujunenud suguline dimorfism, mis ei seisne ainult emalõvide väiksemates mõõtmetes, vaid ka laka puudumises emastel. Lõvi sobivamateks elupaikateks on avarad, veekogudega savannid, kus leidub ohtralt sõralisi. Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades praidides. Praidi kuulub tavaliselt 1-2 täisealist isalõvi, mõned emalõvid ja noorloomad. Tavaliselt on praidis 7 kuni 10 või rohkem isendit.
Esimese talve veedavad karud ema koopas, vahel isegi rohkem. Grislid elavad kuni 30 aastat vanaks. Grisli jääkaru Jääkarud elavad Arktikas lahvandustega jääväljadel. Isasloomad hulguvad jääväljadel sügisest kevadeni, kevadel siirduvad nad maismaale. Emased lähevad maismaale sügisel. Arktika jääväljadel ujub ligikaudu 25000 jääkaru. Jääkaru on nüüdisaja kiskjalistest suurim. Ta on nii tugev, et tema ainus käpalöök võib tappa inimese. Jääkaru kaalub kuni 700 kg ja kehapikkus on tal 200-250 cm. Tema märgumatu kollakasvalge karvastu on väge tihe, karvad katavad ka jalataldu. Jääkarul on saagi haaramiseks väga teravad küünised. Toitumine Jääkaru sööb hülgeid, kalu, linde ja väikesi imetajaid, ka vaalakorjuseid. Põhiline söök on neil hüljes. Hülgeid jahtides teeb ta pikki retki üle paakjää
Eesti alal looduslikult ei leidu. Nähtavasti on Pulli asukad lõuna poolt, võib- olla praeguse Valgevene või Leedu territooriumilt tulles seda endaga kaasa toonud. Asula kultuurikihis avastati jälgi ka tulekivi töötlemisest. Valmistatud on köövitsaid, uuritsaid, noakesi, nooleotsi ja luuesemete servasoontesse kinnitatavaid pistikteri. Otsustades K. Paaveri poolt määratud luude järgi, on asula elanike peamisteks saakloomadeks olnud põder ja kobras, kiskjalistest karu. Leiti ka üksikuid metssea, metskitse, hundi, nugise ja vanima kodulooma - koera luid. (Pulli, vanim asulakoht. Miksike.) Foto 3. Pulliküla, praegune paadilaenutus KASUTATUD ALLIKAD 1. Foto1. Pulli asulakoht http://www.slideshare.net/nataljadovgan/eesti-muinasaeg (15.03.16) 2. Foto 2. Richard Indreko https://www.geni.com/people/Richard-Indreko/6000000007451583021 (15.03.16) 3. Foto 3. Pulli küla. http://www.puhkaeestis.ee/et/pulli-eesti-vanim-inimasula (15
asustanud liik on nüüd säilinud vaid Kesk-Aafrikas ja väga vähesel arvul ka Indias (Gujarati osariigis Giri metsas). 1969.a. loenduse andmeil elas Giri metsas 177 lõvi. Laialt levinud arvamusest hoolimata pole lõvi üldse mitte kõrbeloom. Kõige sobivamaks elupaigaks on talle savannid oma avaruse, sõraliste ohtruse ja veekogudega. Viimased on lõvide eksisteerimiseks hädavajalikud. Erinevalt muudest suurtest kiskjalistest ei ela lõvid mitte ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremate rühmadena - nn. praididena. Praidi kuulub tavaliselt 1-2 täisealist isalõvi, mõned emased ja noorloomad. Üldse võib praidis olla 7-10 isendit või ka rohkem. Ühes praidis loendati kord koguni 30 looma. Seltsing liigub ringi 100 ruutkilomeetri suurusel või suuremal alal, sõltuvalt selle piirkonna saakloomade hulgast. Suur isalõvi kaitseb oma territooriumi teiste seltsingute ja emalõvisid teiste isaste eest
Võnnu 2014 VÄLIMUS: Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega. Isaste kehapikkus on 180 240 cm, saba pikkus 6090 cm, mass 180-227kg. Kere on sale, isegi kiitsakas. Pea on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda. Lõvil on ühena vähestest kiskjalistest selgelt välja kujunenud sugulinedimorfism, mis ei seisne ainult emalõvide väiksemates mõõtmetes, vaid ka laka puudumises emastel. Isalõvi on kergesti emasloomast eristuv tema uhke laka poolest. Isaslooma nägu on enim tunnustatud sümbol kultuuris. Lõvi nägu on kujutatud kirjanduses, skulptuuridel, maalidel ja riigi lippudel. Looduses on lõvid praegu olemas Põhja- Aafrikas,Edela- Aasias ning ka Indias. Lõvid elavad vabas looduses 10-14 aastat
Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega kiskjad. Isaste tüvepikkus võib ulatuda kuni 180 240 cm-ni, saba pikkus 6090 cm-ni, mass 180-227 kg. Kere on sale, isegi kiitsakas. Pea on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda. Lõvil on ühena vähestest kiskjalistest selgelt välja kujunenud suguline dimorfism, mis ei seisne ainult emalõvide väiksemates mõõtmetes, vaid ka laka puudumises emastel. Lõvi sobivamateks elupaikateks on avarad, veekogudega savannid, kus leidub ohtralt sõralisi. Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades praidides. Praidi kuulub tavaliselt 1-2 täisealist isalõvi, mõned emalõvid ja noorloomad. Tavaliselt on praidis 7 kuni 10 või rohkem isendit.
Algselt oli jääkaru veel võimsam, millest annab tunnistust ka ainus seni leitud fossiil, hiiglaslik türannus. Tänapäeva jääkaru võib kaaluda kuni 800 kg, emased siiski vaid 150...300kg. Jääkarud elavad Arktikas lahvandustega jääväljadel polaarses kliimavöötmes. Isasloomad hulguvad jääväljadel sügisest kevadeni, kevadel siirduvad nad maismaale. Emased lähevad maismaale sügisel. Arktika jääväljadel ujub ligikaudu 25000 jääkaru. Jääkaru on nüüdisaja kiskjalistest suurim. Ta on nii tugev, et tema ainus käpalöök võib tappa inimese. Jääkaru kaalub kuni 700 kg ja kehapikkus on tal 200-250 cm. Tema märgumatu kollakasvalge karvastu on väge tihe, karvad katavad ka jalataldu. Jääkarul on saagi haaramiseks väga teravad küünised. Jääkaru sööb hülgeid, kalu, linde ja väikesi imetajaid, ka vaalakorjuseid. Põhiline söök on neil hüljes. Hülgeid jahtides teeb ta pikki retki üle paakjää. Kui hüljes
1. LÕVI VÄLIMUS Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega. Isaste kehapikkus on 180– 240 cm, saba pikkus 60–90 cm, mass 180-227 kg. Kere on sale, isegi kiitsakas. Pea on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda. Lõvil on ühena vähestest kiskjalistest selgelt välja kujunenud suguline dimorfism, mis ei seisne ainult emalõvide väiksemates mõõtmetes, vaid ka laka puudumises emastel. Isalõvi on kergesti emasloomast eristuv tema uhke laka poolest. Isaslooma nägu on enim tunnustatud sümbol kultuuris. Lõvi nägu on kujutatud kirjanduses, skulptuuridel, maalidel ja riigi lippudel. Looduses on lõvid praegu olemas Põhja- Aafrikas, Edela- Aasias ning ka Indias. Lõvid elavad vabas looduses 10-14 aastat
liiki ahve ja palju teisi loomi. Samuti on vihmametsades palju värvikaid linde ja putukaid. Kameruni savannid on elukohaks elevantidele, kaelkirjakutele, sebradele, antiloopidele, ninasarvikutele. Kameruni savannides elutseb ka jaanalind. Jaanalind on suurim elav lind. Ta võib kasvada kuni 2,4 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 150 kilo. Ta on lennuvõimetu, kuid jookseb kiirusega kuni 65 kilomeetrit tunnis. Kiskjalistest on tavalisemad lõvid, leopardid, hüäänid, gepardid. Roomajatest leidub krokodille, püütoneid ja rohkesti sisalikke. Putukatest vääriks eraldi mainimist termiidid ja tsetsekärbsed. Tsetsekärbes on pistekärbeste perekonnast ja päriskärblaste sugukonnast. Neid on 20 erinevat liiki. Nad imevad inimeste ja teiste imetajate verd
omadusi arvesse võtmata ega pööranud tuhkrukutsikate kasvatamisele piisavat tähelepanu. Õigesti kasvatatud tuhkrud ei ole sugugi agressiivsed, vaid vastupidi, nad on väga sõbralikud ja seltsivad. Paljud inimesed peavad tuhkruid närilisteks, kuid see on eksiarvamus. Tuhkrud on palju lähedasemad kassidele ja koertele, aga näriliste seltsi tüüpilised esindajad hiired ja küülikud on tuhkrute looduslikuks toiduks. Nii nagu peaaegu kõikidele kiskjalistest imetajatele, on ka tuhkrutele omane arenenud intellekt, tähelepanuvõime, kavalus ja suur õppimisvõime. Selle tõttu on iseloomude individuaalsus väga rikkalik: võimatu on leida kahte ühesuguse käitumise ja temperamendiga tuhkrut. Karvaajamine, lõhn ja paljunemine Tuhkrute karusnahk koosneb kahte tüüpi karvadest: pealiskarvadest (okaskarvad) ja aluskarvadest (villakarvad). Pealiskarvad kujutavad endast pikki ja tugevaid karvu, mis katavad aluskarvu ja hoiavad karvkatet koos
annaabi.ee 
