väikesaartel. Elamud asetsesid koduloomadele ja sobivad uksega veekogu poole. mullakihti maaviljeluseks. ELATUSALAD Korilus, kalandus, jahipidamine Jaht, kalapüük. Tegid peekreid, põllumajandus, OSKUSED Valmistasid esemeid Arenenud oli tööriistade Üleni lihvitud kirves, kirvel kivist,luust,puust,sarvest,tulekivi valmistamine, merevaiku osati silm(vene kirves), savinõusid st ja kvartsist töödelda ilustati nöörijäljenditega, MATMISKOMBED Maeti elamu põranda alla või Sageli maeti elamute juurde või Paiknevad asulatest tavaliselt asula territooriumile. isegi sisse, matused on enamasti eemal, kalmistud on üksikute
Selle suures punases õunas, 4 Mis kasvas vanaisa akna all Ja märjasse rohusse potsas. Tal ühes otsas on lohuke Ja vars on teises otsas. Tsal pösed on punapunased Ja kukal on kullakarva Ja seda, kui hästi ta maitsta võib, Mitte keegi ei arva. Meil on külm Märg on vihmal märg on kastel Märg ei ole meie lastel Külm on nööril valgel linal Külm ei ole matsi ninal Valus on vanal õlekotil Valus pole meie otil Silm sai häda isa kirvel aga mitte meie virvel Igav on eilsel ajalehel Mitte meie väiksel mehel Hale meel on hallil kivil Mitte Lauril mitte Ivil Mis algab Mis algab suure pauguga, See lõpeb suure auguga. Mis algab suure rutuga, See lõpeb suure nutuga. Mis algab suure nutuga, See lõpeb suure muinasjutuga. 5 Mis algab suure jooksuga, See lõpeb suure krooksuga. Mis algab päevakoiguga, See lõpeb magustoiduga. Mis algab suure lumega, See lõpeb suure unega.
Runka kõrvalharud on otse üles. Couse - väliskujult meenutab nuga, Lääne-Euroopas on tuntud mitte ainult võitlusrelvana vaid ka ihukaitserelvana. Gläve on pikavarreline relv, teravikud on igal pool (eesküljel, tagaküljel); kõrvalteravike funktsioon oli kindlasti löömine, aga ka pareerimine, kui teravik on kumer. Sõjakirves - keskaegsetel kirvestel on eripära, et neil on pikem vars taga, neid kasutasid jalamehed. Sotimaa kirvel on lai tera ja tera taga konks (võimaldas ratsanikku hobuse seljast maha rebida). Godentag on Hollandi tüüpi sõjakirves, kirvetera on lai ja lisaks on olemas peen odaotsaga sarnane asjandus, millega on võimalik torgata. Saksa sõjakirve ülemist otsa kasutatakse torkerelvana. Berdõss on Vene aladelt pärit sõjakirves, püssimeeste relv (oli sihtimisel toeks), lai tera (60-70 cm), varre pikkus 170cm
elavaid inimesi: nt. Ugandlased, sakalased jne. Ühiskond oli küllal diferentseeritud ja leidis aset suur varanduslik ebavõrdsus, rikasste suurmaaomanike seast valiti vanemad. Inimesed olid kohustatud tasuma andamit ja külad olid jaotatud maksustamisüksustesse ehk vakustesse. Iga 2-3 vakusa eest kandis hoolt üks ülik. Tööriistade areng oli märksa kiirem. Algselt valmistati tööriistu kivist, puust, sarvest, luust ja need olid ebakorrapärase kujuga ning konarliku pinnaga, kirvel puudus silmaauk. Kuid, juba nooremal kiviajal kammkeraamika ajastul õpiti tööriistu töötlema ühtlaselt üle pinna. Nöörkeraamika ajastust pärinevad juba venekirved, mis olid hoolikalt üle pinna lihvitud ja neil oli olemas ka sissepuuritud silmaauk. See näitab, et sellel ajastul õpiti juba selgeks ka puurimine. Pronksiajal hakati tööriistu valmistama pronksist, kuid selliseid tööriistu oli Eesti aladel vähe. Pronksi valmistamiseks ei leidunud Eestis
spetsiaalseid loitse ja ravisegusid. [1, lk 13] Samuti on esiemad täheldanud, et armatsemise ajal peavad tulevased lapsevanemad teineteisele silma vaatama, vastasel juhul sündivat viletsa silmanägemise, ripakil silmalaugude ja inetute kõõrdis silmadega. Juhul, kui peres sooviti kindlasti poega, asetati abieluvoodi peatsiga põhjakaarde. Sama tagamõttega soovitati abieluvoodisse võtta meeste tööde juures tarvitatavaid tööriistu, peamiselt kirvest. Eriti võimas vägi usuti olevat kirvel siis, kui mees selle enesele 3 lapseeostamise ajaks selja peale sidus- see pidi tagama, et sünnib poiss. Naine võis intiimvahekorra ajaks selga tõmmata või padja alla peita mehe särgi- see soodustas samuti poja sündi.[ 1, lk 14] Tütre sünnile aitasid kaasa vastupidised toimingud. Abieluvoodi peats tuli sättida lõuna suunda ja mees pidi naise kõrvale pugema lõunakaarest
Piiriks on 450 grammi, kui kirves oli raskem, siis pidas ta seda pigem töökirveks, kuna see oleks lahinguks liiga raske. Samas on ka töökirveste seas selliseid, mis võivad olla kergemad (näiteks tahumiskirved). Kirumpäält on leitud uhkete kaunistustega sõjakirves. Kirve peal on ornament, mis meenutab mingit sarvedega looma. Ka mujalt Euroopast on leitud sarnaste ornamentidega esemeid, näiteks Firenzest on leitud mõõk, mille kaitseraual on samasugune ornament nagu Kirumpää kirvel, ka Lõuna-Venemaalt on leitud sarnane kirves. Tavaliselt on need kirved olnud juhuleiud, mis tõttu on neid raske dateerida, kuid Lõuna-Venemaalt leitud kirves leiti kääpast, mis tõenäoliselt pärines 13. sajandist. Sellegipoolest võis kirves olla ka varem valmistatud. Eestis on Jüri Selirand samuti üritanud sõjakirveid välja eraldada. Ta on leidnud, et mõningad lõuaga kirved (mõlemapoolsete silmalappidega, silma- ja kannalappidega) on üpriski kaunilt kaunistatud
1. aineline põhjus mateeria; 2. vorm kui aktiivne põhjus, vormiv põhjus; 3. mõjutav põhjus ehk toimiv põhjus; 4. lõpp-põhjus ehk eesmärgiline (teleoloogiline) põhjus. Näiteks: PINTSAK: materiaalne põhjus - riie; vormiline põhjus - lõige; mõjutav põhjus - rätsep; eesmärk seda saab kanda, see on ilus, teda kandes on soe jne. Otstarve määrab asja tõelise loomuse: kui silmal oleks hing, siis oleks selleks nägemine; kui kirvel oleks hing, siis oleks selleks raiumine. Aristotelese eetika on kogemusel põhinev, inimese eriliseks eeliseks on mõtlemisvõime. Voorus ehk tublidus sõltub õige kuldse kesktee leidmisest. Inimene on olemuselt poliitiline loom, üksildane isik ei leia õnne. Tublidus seisneb tublides tegudes, mitte üksnes arusaamises. Õigus inimeste kehtestatud reeglistik. Aristoteles ei jaganud Sokratese usku seaduste õiglasesse olemusse. Seadused on inimeste looming
annaabi.ee 
