kannatada; olen püüdnud teha kõike, et tulla oma tööga toime kuid ma arvan, et see pole võimalik" -kirurgiaosakonna juhataja -vanemõde Rita Roos ei suutnud doktor Reinas tegutses ennast kehtestada ning selgeks teha, - sünnitusosakonna juhataja Jaana väljaspool oma volitusi ning et kirurgiaosakonna doktor ei saa Jalaka pahameel, kuna teise andis korraldusi talle kui sünnitusosakonna osakonna juhataja astus üle talle sünnitusosakonna õdedele tulla vanemõele taolisi korraldusi anda antud õigustest, pidades end
lahkumisavalduse. ,,Olen püüdnud teha kõike, et tulla oma tööga toime, kuid ma arvan, et see pole võimalik". kirurgiaosakonna juhataja Kehv haldussüsteem ja selle Sünnitusosakonna juhataja doktor Reinas jagas tõttu tekkinud segadus. pahameel ning käsk õed korraldusi väljaspool oma Rita Roos ei olnud päris tagasi tuua dr Reinase juurest osakonda ja palus kindel, kas ta peaks täitma dr sünnitusosakonda sünnitusosakonna õdedel Reinase korraldusi ning Sünnitusosakonna patsiendid
Haldusjuhi Taavi Tamm oli ka sellest probleemist teadlik juba mõnda aega, sest juba mitu päeva juurdles ta selle üle kuidas õdede haldussüsteemi korraldada. Probleemi tunnused- Probleemi tunnuseks oli asjaolu, et Taavi Tamm, kes oli haldusjuht ei suutnud korraldada õdede haldussüsteemi, mis muudaks arstide ja õdede töötingimused paremaks. Samuti Rita vähene kohanemisvõime sünnitusosakonna vanemõena, kes oli probleemiga silmitsi seisnud terve tööoleku aja. Lisaks ka asjaolu, et kirurgiaosakonna juhataja doktor Reinas tegutses väljaspool oma volitusi. Probleemi põhjused- Haldussüsteemi korralduse probleem ei olnud haldusjuhile võõras, sest rahulolematud olid peale Rita veel ka teised arstid. Sellele viitab tekstis see, et probleem oli kestnud juba mitu päeva. Antud haigla probleemiks on struktuuri puudumine, mis oleks tunduvalt olukorda kontrolli all hoidnud ning õiguste ning võimu jaotuse paika pandud.
kuud ehk kogu keskhaiglas viibitud aja vältel. Seega võime järeldada, et probleemi mõju on olnud kestev ja tekkinud tõenäoliselt ammu enne seda kui Rita Roos Keskhaiglasse sünnitusosakonda suundus. Probleemi tekkepõhjusteks said ühelt poolt valesti korraldatud haldussüsteem ja juhi suutmatus viia läbi restruktureerimist ning teiselt poolt Rita Roosi vähene kohanemisvõime taolise käsuliiniga. Unustada ei saa ka väljaspool oma volitusi tegutsenud kirurgiaosakonna juhatajat. Esimese põhjuse analüüsiks tsiteerin teksti: "Keskhaigla haldusjuht Taavi Tamm juurdles, kuidas korraldada õdede haldussüsteemi....., mul on juba kolm või neli ülemust, kellel on erinevad nõudmised." Kuna juht pidi olukorraga tegelema võib järedada ka teiste rahulolematust peale Rita Roosi. Seega viga peitub keskhaigla hierarhia ülesehituses, milles puuduvad selged käsuliinid. Haiglate töö toimib üldjuhul põhimõttel, kui väga vaja, siis
möödusid Seppol Leningradis. Lisaks õppimisele tuli tal ka ennast ise üleval pidada. ,,Õhtuti ja öösiti sai siis sadamas kaste laadimas käidud," on ta öelnud. Keskkool lõpetatud, läks Seppo edasi õppima Leningradi Meditsiiniinstituuti. Sel ajal oli tase selles koolis äärmiselt kõrge. Ta lõpetas kiitusega kirurgi eriala 1941. aastal. 1942. aasta jaanuaris võeti Arnold Seppo tegevväkke. Sama aasta sügisel sai ta Eesti laskurkorpuse 7. diviisi 86. sanitaarpataljoni kirurgiaosakonna ülemaks. Tema kaasaegsed mäletasid Seppot igal vabal hetkel raamatute taga istumas. Ta tõmbus alati eemale lõbusatest vestlustest, naermistest ja laulmistest lõkke ääres. Lugeda, uurida, katsetada ja metsas hulkuda meeldis aga Seppole väga. Sel eluperioodil sai ta tuttavaks insener Johannes Krispiniga, kellega veedeti lõbusalt aega, käidi jahil, vesteldi maast ja ilmast. Kogu sõjaväes veedetud aega meenutab Seppo kui väga kiiret aega
control team, ICT). Viimase koosseisus on nakkustõrjega tegelev arst (infection control officer, ICO) ja nakkustõrjega tegelev õde (infection control nurse, ICN) või õed. Nakkustõrjekomisjoni kohustus on määrata haigla nakkustõrjepoliitikat, s.t asjakohased metoodikad ja nõuded, ning üldiselt parendada haigla nakkustõrjetegevust. Komisjon peab sidet raviosakondade ja toetavate osakondade vahel. Komisjoni koosseisu peavad kuuluma nakkustõrjerühm, haigla õendusjuht, kirurgiaosakonna juhataja, operatsiooniploki vanemõde, sterilisatsiooniosakonna juhataja, mikrobioloog ja apteegi juhataja. Komisjoni nimetatakse töötajad haigla osakondadest, kus sisenakkused on kõige tõenäolisemad ja ohtlikud ja need valib osakonna juhataja. Täpse koosseisu otsustavad haigla peaarst koostöös nakkustõrjerühmaga. Komisjoni esimees peab olema nakkustõrjega tegelev arst või haigla epidemioloog. Haigla peaarst peab nõupidamistest osa võtma või tema
annaabi.ee 
