Ametnikud kehtestasid ka marlimaskide kandmise. Ent abi ei paistnud olevat mitte millestki. Sedasorti meetmed olid vähetõhusad ja hiljaks jäänud. Hispaania gripp oli kõige hävitavam gripiviirus inimkonna ajaloos põhjustades üle maailma 500 miljoni inimese nakatumise ja 50 100 miljoni surma. See oli tõepoolest üleilmne epideemia. Gripp jõudis isegi troopilistele saartele. Lisaks omandas nuhtlus tohutud mõõtmed. Näiteks 1918. aasta oktoobrikuu keskpaiku oli tõsine puudus kirstudest. "Ühe kirstuvalmistaja sõnul oleks ta võinud müüa kahe tunniga 5000 kirstu, kui neid vaid oleks olnud. Mõnda aega oli linna surnukambris kümme korda enam koolnuid kui kirste," See gripp tappis suhteliselt lühikese ajaga rohkem inimesi kui ükski teine seda liiki pandeemia inimajaloos. On uskumatu, et hispaania gripp tappis umbes aastaga rohkem ameeriklasi, kui neid sai surma mõlema maailmasõja lahingutes kokku.
Kuus pardal kirst…………………………….LK 5-6 Viking kirst………………………………………..LK 7 Paneel kirst……………………………………….LK 8 CASSONI kirst…………………………………….LK 9 Kokkuvõtte………………………………………LK 10 Lisad…………………………………… ……..LK 11-12 Sissejuhatus Enda referaadis räägin põhjalikult mitmesugustest kirstudest. Teen enda kirstu Rene ,Eriku ja Markusega. Valisime selle töö sellepärast, et see tundus meile huvitav ja raske. Alustasime töö tegemist 20 veebruaril töö algust saate näha(Lisas 1.pilt),tahaksime saada sellise kirstu(Lisa3.pilt).Enda tiimiga teeme keskaegset kirstu, millel oleks 2 korrust. Kirstu esimesele korrusele saaks panna komme ja teisele korrusele saaks panna münte või sula raha. Kirstu laius on 17cm ja pikkus 27 cm. Tahame katta kirstu karu nahaga.
Neile pandi kaasa ka mõningaid panuseid, peamiselt ehteid. Kivikirstkalmete ehitamine Eestis algas 11. sajandil eKr. Kõige enam rajati neid nooremal pronksiajal, mõnevõrra veel eelrooma rauaajal. Kivikirstkalmetesse maeti karooma rauaajal, kuid uusi enam ei ehitatud. Lääne-Eestis maeti sinna veel kohati keskmisel rauaajal. Mujal maeti rauaajal üldiselt tarand kalmetesse. Kivikirstkalmed koosnevad kahest komponendist: kalme keskel asuvast kivist kirstust või ka kirstudest ning ümber olevast ringmüürist. Ringmüüri ja kirstu vahe olid täidetud kividega. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tarandkalme pikkus on tavaliselt kuni 60 m. Suurim seni teadaolev tarandkalme Eestis, Kunda tarandkalme, on aga 150 meetri pikkune. Tarandi piirideks on suured raudkivid või siis paeplaadid, mis on laotud lapiti kuivmüüritisena. Väliskülg on sirge
juurde, kes oli Pariisi jäänud. Selleks pidi aga tohutult vaeva nägema, pisut kahtlaseid liine pidi tutvust looma ja samal ajal kõike salajas hoidma. Kui ta ka lõpuks suutis asja nii kaugele ette planeerida ning ära organiseerida, otsustas ta siiski ümber ning jäi Rieux`le ja oma sõpradele toeks ning abiks haigete ravimisel. ,,Kõik halb, mis on maailmas, sünnib peaaegu alati rumalusest ja hea tahe võib niisama palju kahju teha nagu kurjuski, kui tarkus teda ei valgusta. Kirstudest tuli nappus kätte, ei jätkunud riiet surilinadeks ja hauaplatse kalmistul. Tuli kombineerida. Kui kirstud täis said, laoti nad autole. Kalmistul tehti sargad tühjaks, tinakarva laibad asetati kanderaamile ja jäädi ootama selleks otstarbeks kohandatud kuuri. Kirstud piserdati anti septilise lausega üle, toodi haiglasse tagasi ja korrati kogu operatsiooni nii palju kordi kui vaja. [--] Veidi hiljem oldi siiski sunnitud uut ja avaramat kohta otsima. Prefektuuri korraldusega võõrandati
juurde, kes oli Pariisi jäänud. Selleks pidi aga tohutult vaeva nägema, pisut kahtlaseid liine pidi tutvust looma ja samal ajal kõike salajas hoidma. Kui ta ka lõpuks suutis asja nii kaugele ette planeerida ning ära organiseerida, otsustas ta siiski ümber ning jäi Rieux`le ja oma sõpradele toeks ning abiks haigete ravimisel. ,,Kõik halb, mis on maailmas, sünnib peaaegu alati rumalusest ja hea tahe võib niisama palju kahju teha nagu kurjuski, kui tarkus teda ei valgusta. Kirstudest tuli nappus kätte, ei jätkunud riiet surilinadeks ja hauaplatse kalmistul. Tuli kombineerida. Kui kirstud täis said, laoti nad autole. Kalmistul tehti sargad tühjaks, tinakarva laibad asetati kanderaamile ja jäädi ootama selleks otstarbeks kohandatud kuuri. Kirstud piserdati anti septilise lausega üle, toodi haiglasse tagasi ja korrati kogu operatsiooni nii palju kordi kui vaja. [--] Veidi hiljem oldi siiski sunnitud uut ja avaramat kohta otsima. Prefektuuri korraldusega võõrandati
Kindlustatud asulates osati juba ise pronksi ümber valada, seetähendab, et hakkas arenema käsitöö. Noorem pronksiaeg eristub uut tüüpi kinnismuististega, nagu kindlustatud asulad, muistsed põllud, kivikirstkalmed ja lohukivid. Matmiskommetes leidis aset suur muutus, sest nüüd hakati rajama maapealseid kalmistuid - kivikirstkalmeid - koosnevad kahest komponendist: kalme keskel asuvast kivist kirstust või ka kirstudest ning ümber olevast ringmüürist. Ringi läbimõõt oli 5-8 meetrit. Ringmüüri ja kirstu vahe olid täidetud kividega. Kivikirstkalmetesse maeti üldiselt põletamata laipu. Neile pandi kaasa ka mõningaid panuseid, peamiselt ehteid. Ühiskonnas kujunes ebavõrdsus, elukohad kujunesid üksikutesse taludesse. Piltidel kivikirstkalmed. Muistsed põllud olid samas stiilis nagu kivikirstkalmed-kividega ääristatud.
Tähendab, et see nelikümmend rubla on ka kahju. Ühesõnaga, kuhu aga vaatad, kõikjal on ainult kahju ega midagi muud. ,,Jakov!" kutsus Marfa teda ootamatult. ,,Ma suren!" Ta heitis pilgu naisele. Selle nägu oli palavusest roosa, haruldaselt helge ja rõõmus. Pronks, kes oli harjunud ta nägu nägema alati kahvatuna, arana ja õnnetuna, kohmetus nüüd. Paistis sedaviisi, et eit tõepoolest oli suremas ja oli rõõmus, et lahkub viimaks igaveseks sellest onnist, kirstudest, Jakovist... Marfa vahtis lakke ja liigutas huuli ning ta ilme oli õnnelik, nagu oleks ta näinud surma, oma vabastajat, ja temaga sosistanud. Läks juba valgeks, läbi akna oli näha, kuidas koit süttis. Oma eite vaadates meenus Jakovile millegipärast, et ta vist kogu elu jooksul teda kordagi polnud hellitanud, polnud haletsenud, kordagi polnud taibanud talle rätikut osta või pulmadest midagi suupärast
võimalik harida maad ja karjatada loomi. 1 perekond elas koos. Kalmistud olid rajatud eemale küngastele. Surnud asetati kägarasse (võib eeldada, et surnuid hakati kartma). ·Kivikirstkalme- Kivikirstkalmetesse maeti üldiselt põletamata laipu. Neile pandi kaasa ka mõningaid panuseid, peamiselt ehteid. Kivikirstkalmete ehitamine Eestis algas 11. sajandil eKr. Kivikirstkalmed koosnevad kahest komponendist: kalme keskel asuvast kivist kirstust või ka kirstudest ning ümber olevast ringmüürist. Ringmüüri ja kirstu vahe olid täidetud kividega. Oli levinud peamiselt pronksiajal. ·Tarandkalme- on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tarandkalme pikkus on tavaliselt kuni 60 m. Suurim seni teadaolev tarandkalme Eestis, Kunda tarandkalme, on aga 150 meetri pikkune. Tarandi piirideks on suured raudkivid või siis paeplaadid, mis on laotud
Neile pandi kaasa ka mõningaid panuseid, peamiselt ehteid. Kivikirstkalmete ehitamine Eestis algas 11. sajandil eKr. Kõige enam rajati neid nooremal pronksiajal, mõnevõrra veel eelrooma rauaajal. Kivikirstkalmetesse maeti ka rooma rauaajal, kuid uusi enam ei ehitatud. Lääne- Eestis maeti sinna veel kohati keskmisel rauaajal. Mujal maeti rauaajal üldiselt tarandkalmetesse. Kivikirstkalmed koosnevad kahest komponendist: kalme keskel asuvast kivist kirstust või ka kirstudest ning ümber olevast ringmüürist. Ringmüüri ja kirstu vahe olid täidetud kividega.http://et.wikipedia.org/wiki/Kivikirstkalme klooster- Klooster (ladina sõnast claustrum, mis tähendab 'suletud paika') on kiriku, söögisaali (refektooriumi), raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat (ja kristluses - Jumalale keskendumiseks sobivat) eluviisi. Läänemaades on
annaabi.ee 
