vähendavad peegeldust). Massvärvitud klaaside toonid on hall, pronks, roheline ja sinine. Tooni tumedus sõltub klaasi paksusest. Pindkaetud päiksekaitseklaasid ühildavad omavahel päikesekaitse- ja energiasäästuklaaside omadused. Nad koosnevad tavalisest float-klaasist, mis on pinnatud äärmiselt õhukese ja madala emisiviteetse pinnaga. [2] 11. Energiasäästuklaas Energiasäästuklaas koosneb tavalisest kirkast klaasist, mis on pinnatud selektiivse pinnaga. Ta laseb läbi päikese lühilainelise kiirgusenergia ja peegeldab tagasi pikalainelise, ruumist välja pürgiva soojuskiirguse. [2] 12. Isepuhastuv klaas Isepuhastuva klaasi välispinnal on eriline kahetoimeline kiht. Päevavalgusega kokku puutudes pinnakattes tekib kahetoimeline keemiline reaktsioon. Kõigepealt lagundub klaasi pinnale tekkinud orgaaniline mustus ja seejärel uhub vihmavesi eraldunud mustuse klaasi pinnalt. Kui
(muudavad klaasi massi tonaalsust ja vähendavad peegeldust). Massvärvitud klaaside toonid on hall, pronks, roheline ja sinine. Tooni tumedus sõltub klaasi paksusest. Pindkaetud päiksekaitseklaasid ühildavad omavahel päikesekaitse- ja energiasäästuklaaside omadused. Nad koosnevad tavalisest float-klaasist, mis on pinnatud äärmiselt õhukese ja madala emisiviteetse pinnaga. Energiasäästuklaas Energiasäästuklaas koosneb tavalisest kirkast klaasist, mis on pinnatud selektiivse pinnaga. Ta laseb läbi päikese lühilainelise kiirgusenergia ja peegeldab tagasi pikalainelise, ruumist välja pürgiva soojuskiirguse. Isepuhastuv klaas Isepuhastuva klaasi välispinnal on eriline kahetoimeline kiht. Päevavalgusega kokku puutudes pinnakattes tekib kahetoimeline keemiline reaktsioon. Kõigepealt lagundub klaasi pinnale tekkinud orgaaniline mustus ja seejärel uhub vihmavesi eraldunud mustuse klaasi pinnalt
Musterklaase on erinevates toonides ja paksustes ([12]Joonis 1. Musterklaas [12]). Üldjuhul on klaasi paksus 4 mm, kuid on ka sorte, mille paksus ulatub 10 mm-ni. Musterklaase saab lõigata, lihvida, puurida. Sõltuvalt mustri sügavusest on enamus musterklaase ka karastatavad ja lamineeritavad. [12] Joonis 1. Musterklaas [12] 2.8. Energiasäästuklaas Energiasäästuklaas koosneb tavalisest kirkast klaasist, mis on pinnatud selektiivse pinnaga. Ta laseb läbi päikese lühilainelise kiirgusenergia ja peegeldab tagasi pikalainelise, ruumist välja pürgiva soojuskiirguse. [13] Pehmepindne Low-E klaas - pind kantakse valmis kirka klaasi peale erilises protsessis float- klaasi valmistamise järel. Klaasi selektiivne pind on täiesti läbinähtav ja ta on toonilt peaaegu sama neutraalne ja kirgas kui tavaline klaas. Kahest selektiivsest klaasist on tal
Klaasi kasutatakse erinevates toodetes nagu akendes, mööblis, autodes, elektroonikas jne. Suurim ehitusklaasi kasutusala on akende, uste, fassaadide ja katuste klaasimine, kus klaasi paksus on reeglina 3-12 mm. Float-klaasi võib pinnata, karastada, lamineerida, siidtrükkida, kuumvärvida, painutada ja hõbetada (peeglid). [4] 2.2 Energiasäästuklaas Pehmepindne Low-E klaas e. energiasäästuklaas (Pilt 7) koosneb tavalisest kirkast klaasist, mis on pinnatud selektiivse pinnaga. Ta laseb läbi päikese lühilainelise kiirgusenergia ja peegeldab tagasi pikalainelise, ruumist välja pürgiva soojuskiirguse. Pind kantakse valmis kirka klaasi peale erilises protsessis float-klaasi valmistamise järel. Klaasi selektiivne pind on täiesti läbinähtav ja ta on toonilt peaaegu sama neutraalne ja kirgas kui tavaline klaas. Kahest selektiivsest klaasist on tal kõrgem valgusläbivus
usteks. Matistatud klaas on töödeldav nagu tavaline klaas: seda saab lõigata, lihvida, puurida, karastada, lamineerida jne. [4] 3.4 Optiwhite klaas Tavalisel klaasil on loomulikult kergelt rohekas või sinakas toon, mis on optiwhite klaasi puhul viidud miinimumini. Seega kasutatakse optiwhite klaasi eelkõige kohtades, kus soovitakse erilist läbipaistvust või juhul, kui on soov klaasi värvida. Nõnda on eriti kirkast klaasist klaasvitriinid ja muu mööbel, mis on mõeldud esemete eksponeerimiseks, kodutehnika ja mõningad taustvärvitud klaasid, mille puhul on tähtis värvi muutumatus. Optiwhite klaas on töödeldav nagu tavaline kirgas klaas: seda saab lõigata, lihvida, puurida, karastada, lamineerida, taustvärvida jne. [4] 3.5 Musterklaas Mustrilisi klaase kasutatakse, nagu mattklaasegi, privaatsuse eesmärgil ning kujunduselemendina. Musterklaase on erinevates toonides ja paksustes
................................................................................29 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 30 Lisad.....................................................................................................................................31 3 Sissejuhatus Oma referaadis räägin Cyrillus Kreegi ja Mart Saare kirkast eluteest ja loomingust. Materjali olen saanud suurel hulgal internetist ning ,, Eesti muusikaajalugu. Kunstmuusika" õpikust. Mõlemad mehed õppisid Peterburi konservatooriumis ning on hiljem töötanud pedagoogina, mõlema kireks oli rahvamuusika. Kuid isiksuse poolest on mõlemad väga erinevad. Referaati uurides saab lugeja ülevaate nende loomingust ja eluteest. 1 .Lapsepõlv 1.1.Cyrillus Kreegi lapsepõlv Cyrillus Kreek sündis 3.12. 1889
Ehitustööde üldmaksumus 24 280 443 kr. Hoone maht 8 665 m3 Kubatuurühiku maksumus 2 802 kr/m3 Hoone üldpindala 1 674,7 m2 Üldpinna maksumus 14 498 kr/m2 1.5 Välisviimistlus Hoone sokkel kaetakse tumehalli polümeerkohviga. Välisseinad on raudbetoonpaneelidest tehase viimistlusega. Betooni sisse segatakse 50% valget tsementi ja veidi musta tooni andvat värvipigmenti. Aknad ja klaasuksed on 3x klaaspakettidest on kirkast klaasist. Akende ja uste lengid-raamid, nagu ka rõdude ja varikatuste kandekonstruktsioonid, aknaplekid, välistrepi käsipuu jm. on tume tooniga. 1.6 Hoone kandekonstruktsioonide kirjeldus Kandvad ehituskonstruktsioonid on projekteeritud lähtuvalt ehitise elueast 50 a. Hoone vundamentideks on monoliitsed raudbetoonist post- ja lintvundamendid, mis toetatakse kõvale paealusele. 1. korruse põrand valatakse raudbetoonplaadina vastu pinnast.
eriti iroonilistes ja eneseiroonilistes või valuleva alatooniga lüürilistes enesetunnetustes. Luulekogus „Valgus ja varjud“ ning samal ajal loodud lüürilistes poeemides teritub Sütiste kriitiline meelsus uuesti. Euroopa liikumine II MS poole soetab morne toone ja kutseid olla inimlikkuse kaitseks valvel. Kogu „Umbsed päevad“ klassikalistes luulevormides, eriti ulatuslikus sonetitsüklis „Arm“, vastandas ta sõjakale fašismile humaanse võitlustahte, mis ammutab jõudu kirkast inimlikust armastusest, eluustavusest ja kodumaa-armastusest. Oma viimastes luuletustes tervitas Sütiste kõiki rahvaid, kelle ühispingutused vabastasid Euroopa fašismist. Tema loominguline tööpäev oli üldiselt lühike, aga intensiivne. Ta luule on isikupäraselt eluküllane ja rahvalik. Ta annab luuletusi välja ka Johannes Schützi nime all. Luulekogud: „Rahutus“, „Peipsist mereni“, „Maha rahu
annaabi.ee 
