ARVUTIKIRI Iseseisev töö 2009 Küsimused: 1. Esimene patent kirjutusmasinale Esimene patent kirjutusmasinale anti Inglismaal 1714. aastal H. Miil. 2. Millal ja kus algas kirjutusmasinate seeriaviisiline(tööstuslik) tootmine? 1874. aastal algas firmas ,,Remington" kirjutusmasinate seeriaviisiline tootmine. (Ameerikas) 1900. a Saksamaal «Ideal», 1904. a Ameerika Ühendriikides «Smith brothers» ja Saksamaal «Continental», 1906. a Ameerika Ühendriikides «Royal», 1907. a Inglismaal «Imperiab» ja Saksamaal «Mercedes», 1908. a. Itaalias «Olivetti» 3
Arvutikiri 1. Esimene patent kirjutusmasinale. Esimese patendi kirjutusmasinale tegi Henry Mill 1714. aastal Inglismaal. 2. Millal ja kus algas kirjutusmasinate seeriaviisiline(tööstuslik) tootmine? Kirjutusmasinate seeriaviisiline tootmine algas 1874. aastal. Algatajaks oli firma Remington ja asukohaks Ameerika. 3. Erinevad sõrmistikud. Enim levinud on QWERTY-sõrmistik. See leiutati mehaaniliste kirjutusmasinate ajastul. On ka Dvoraki lihtsustatud sõrmistik, mis pole nii populaarne kui QWERTY.
Ajalugu Esimene patent kirjutusmasinale 1714. aastal Inglismaal, autoriks Henry Mill Kirjutusmasinate seeriaviisiline tootmine alates 1874, sellega algas kirjutusmasinate massilise tootmise algus Sõrmistiku ühtlustamine 1898. aastal Toronto konverentsil Masinakirjas on sõrmede paigutust nimetatud Qwerty- süsteemis ja Dvoraki- süsteemis Kirjutusmasinad läbi ajaloo (1) Esimene edukas tootmisse jõudnud kirjutusmasin oli taani pastori Malling Hanseni poolt leiutatud "Kirjutus pall". See masin meenutas oma välimuselt nõelapatja. Kirjutusmasinad läbi ajaloo (2) Kirjutusmasinad läbi ajaloo (3) Aastal 1880 ilmus Ameerikas müügile kirjutusmasin Caligraph. Sellel kirjutusmasinal oli täisklaviatuur ja eraldi klahvid suurtele ja väikestele tähtedele. Kirjutusmasinad läbi ajaloo (4) Järgmine täisklaviatuuriga kirjutusmasin The Smith Premier tuli välja aastal 1890 saavutas omal ajal väga suure populaarsuse. Kirjutusmasinad läbi ajaloo (5) 18...
ja 1960. kujutasid kõik endast äärmiselt keerukaid elektromehaanilisi seadmeid. Peaaegu eranditult kasutasid need kõik andmekandjana pidevakujulist rullpaberit. 80ndate aastate alguses ilmunud esimeste IBM personaalarvutite (PCde) külge võis ühendada standartse IBM kirjutusmasina 6747. Ühendamiseks kasutati spetsiaalset liideskaarti. Nagu mainitud, sarnanesid sellelaadsed printerid elektrilisele kirjutusmasinale ning graafika väljastamist ei võimaldanud. 2. PRINTERI EELKÄIJA - KIRJUTUSMASIN Pidevalt kasvav nõudlus trükimaterjali järgi, stimuleeris otinguid leidamks võimalust trükkida kiiremini ja suuremates kogustes. 1803. aastal Saksamaal leiutas Friedrich Koenig pressi, kus platet ülesalla liigutades, poogna liikumist ning tindiga katmist kontrollisid mitmed mehhaanilised mehhanismid. 1811. aastal Koenig ja tema abiline Andreas Bauer
Ramon Llull 1235- 1315 müstik Peateos Ars magna, generalis et ultima; Leonardo da Vinci ca 1500, Tegi joonise kalkulaatorist, hiljem tehti sellest katseeksemplar Schickard 1625 väitis ehitanud olevat masina mis liitis, lahutas, korrutas ja jagas Blaise Pascal 1640 ehitas ainult liitva ja lahutava masina. Kokku ehitas 50 masinat Saksa filosoof Leibniz 1646- 1716, leiutas 1671 arvuti mis liitis, lahutas, korrutas ja jagas. 1714 võettis Henry Mill inglismaal patent kirjutusmasinale, kuid seda ei ehitatud. 1829 Willam Austin Burt võttis patendi Ameerikas kirjutusmasinale. Sholes' klaviatuur ca 1874 (QWERTY laotus), Dvoraki klaviatuur ca 1936 (1982 tunnustati ANSI poolt) Jacquard 1800 võttis kasutusele oma kangastelgede juhtimiseks perfokaardid. 1928 tegi IBM oma perfokaardid. Charles Babbage (kellelt pärineb programmeeritava arvuti mõiste. Babbage't, kui Arvuti isa peetakse esimese mehaanilise kalkulaatori(arvuti) loojaks,
4 ARVUTIKIRI Sõrmistike ajalugu algab kirjutusmasinatest. Christopher Sholes leiutas esimese masstootmiseks mõeldud kirjutusmasina 1878.aastal ning algselt olid tähed masina sõrmistikul tähelistikuses järjekorras. Sholesi trükimasina veaks oli hoobade omavaheline paigutus. QWERT-süsteem on tänapäeval kõige kasutatavam ladina tähestiku paigutus kirjutusmasinate ja arvutite klaviatuuril. Põhilised faktid masinkirja ajaloost: (Viisimaa, 2011) Esimene patent kirjutusmasinale 1714.aastal Inglismaal (H.Mill). Kirjutusmasinate seeriaviisiline tootmine alates 1874. Kirjutusmasinate massilise tootmise algus. Sõrmistiku ühtlustamine 1898.aastal Toronto konverentsil. Esimesed elektromehaanilised kirjutusmasinad. Kirjutusmasinate liigitus: mehaanilised, elektrilised, elektroonilised. Klaviatuurid. Sõrmiste paigutus QWERTY-süsteemis ja Dvoraki süsteemis. Kümnesõrme pimesüsteem 4
annaabi.ee 
