Kui intervjuu TV-s või raadios selgita, kes on vestlusringis, kas tegemist on otsesaate või lindistusega Ajakirjanikke ei maksa karta, kuid nendega suheldes tuleb olla ettevaatlik, eriti "magusa" jutu korral Ära lase prvovotseerida Eelneva kokkuleppeta on kogu info off-record ehk täielikuks avalikustamiseksInfo andmisest keeldumisest selgita, miks seda hetkel teha ei saa · Intervjuu kirjutavale meediale 7.5.2 · Kuula küsimust Vajadusel palu küsimust korrata Kui vaja, esita vastuküsimus Ole aktiivne Vasta mitmekülgselt, kuid ära lobise Jälgi oma juttu Ära keeruta Põhjenda vastamisest keeldumist Säilita rahu Dubleeri kõige olulisem info kirjalikult 5 · Meediakriis
kultuurisaateid teeb ka eratelevisioonikanal Kanal 2. Üksnes Tallinnas ilmub kaks venekeelset päeva- ja kaks nädalalehte, samuti ilmuvad venekeelsed ajalehed Pärnus ning IdaVirumaal. Venekeelne internetiportaal Delfi on atraktiivne just noorte seas. 14. märtsil 2002. aastal anti esmakordselt kätte riikliku fondi Kultuurkapital kirjanduspreemia parimale vene keeles kirjutavale autorile, kelleks osutus Larissa Vanejeva (1955). Eestis elavad ja töötavad ka teised vene kirjanikud, nt Eesti kodakondsust omav ning Peterburis, Tallinnas ja Iisraelis elav proosakirjanik Mihhail Veller (1948), kelle raamatuid trükitakse Venemaal sadadesse tuhandetesse ulatuvates tiraazides; Jelena Skulskaja (1950), luuletaja ja prosaist üheaegselt, keda kui poeeti on tuntavalt mõjutanud eesti 1960
ausal moel. (Ibid.) Pressifotograafia omab suurt rolli meedias ning ajakirjanduses. Tänapäeva maailma tehnilised leiutised annavad võimaluse edastada uudiseid ka fotode kujul. Kahtlemata on see nüüdisajal väga oluline aspekt edastamaks uudiseid huvitavamalt. Pressifotograafia annab lugejale ning meediatarbijale suurepärase võimaluse osa saada sellest, millest erinevatel põhjustel pole võimalik osa saada. Seega annab visuaalne aspekt kirjutavale ajakirjandusele võimaluse informatsiooni võimalikult täpselt ning kaasahaaravalt edastada, samuti tõestada. 1.2 2011. aastal premeeritud pressifotograafid Andres Putting on Delfi fotograaf, kes pälvis Aasta Pressifoto 2011 peapreemia ja parima uudisfoto preemia fotoreportaaziga "Suusakuninga tõehetk", mis kujutas emotsionaalset Andrus Veerpalut dopinguteemalisel pressikonverentsil. (Eesti Pressifotograafide Liidu koduleht. 2.03.2012) Joonis 1. Delfi fotograaf Andres Putting
· Ajakava koostamine Tuleb arvestada,et kogu plaanitud tegevus mahuks ajakava sisse. · Töögrupid Valida, kas piirdutakse vaid ettekandega või lastakse osa tööd ära teha ka auditooriumil. · Toimumiskoht Valida välja ruum ja kontrollida selle tehnilisi võimalusi. · Hääl Rääkida selgelt ja mõõduka kiirusega. INTERVJUUD Intervjuud antakse kirjutavale pressile, raadiole või televisioonile. Raadio Raadiointervjuule on soovitav minna aegsasti umbes pool tundi enne intervjuu algust. Soovitav on hoida käepärast paberit märksõnadega. Tähelepanu tuleks keskendada vestluspartnerile. Rääkida tuleks mõõduka kiirusega, vältida liialt pikki mõttepause ja parasiitsõnu.Tähtis on arvestamine hingetõmbepausidega. Soovitatakse hinge mitte tõmmata lause lõpus. Televisioon
dialoogina erinevate kirjutamiste vahel: kirjaniku, adressaadi ja kultuurikonteksti vahel. Et uurida sõna staatust tekstis, tuleb vaadata selle liigendust teiste sõnade suhtes lauses ja järgnevalt otsida sarnaseid suhteid või funktsioone liigenduse tasemel suuremates järgnevustes. Kolm tekstilise ruumi dimensiooni, kus poeetilised järgnevused funktsioneerivad on: kirjutav subjekt, adressaat ja välised tekstid. Sõna staatus nii horisontaalne (sõna tekstis kuulub nii kirjutavale subjektile kui adressaadile) kui ka vertikaalne (sõna tekstis orienteeritud sünkroonsele kirjanduslikule korpusele). Horisontaal- ja vertikaaltelg lõikuvad, tuues esile fakti: iga sõna (tekst) on tekstide lõikumine, kus on võimalik lugeda veel vähemalt üht (sõna) teksti. Sõnal minimaalse teksti ühikuna on 2 staatust: mediaator (liites strukturaalseid mudeleid kultuurikeskkonnaga) ja regulaator (kontrollides muutumist diakrooniast sünkrooniaks s.t. kirjanduslikuks struktuuriks).
Kui ajakirjanik helistab, peaks mõtlema kas see inimene on vastamiseks õige persoon. Ei pea kohe küsimustele vastama, võib endale aega võtta et koguda mõtteid. Palu tagasi helistada või helistad ise. Tippjuhtkond kajastab tavaliselt järgmisi valdkondi - organisatsiooni töötulemused, korraldus, tulevikuplaanid. ......................................................................................................................................73 INTERVJUU KIRJUTAVALE PRESSILE: eelnevalt kindlasti kokku leppida tingimustes millal, kus ja millest jutt? Kas teatud teemasid välditakse? Ajakirjandusega suhtlemises eristatakse 5 suhtlemistasandit, milles tuleb eelnevalt kokku leppida: ........................................................................73 2 2.6 Kommunikatsioon kriisisituatsioonis .......................................................................
annaabi.ee 
