LENDAS ÜLE KÄOPESA KEN KESEY Mirjami Uutela 12C Võru Kreutzwaldi Gümnaasium • Ilmumisaasta: 2000 ( ERSEN ) • Kirjutamisaeg: 1962 • Tõlge: Matti Piirimaa • Ameerika üks kõige hinnatumaid ja keelatumaid romaane KENNETH ELTON „KEN“ KESEY • 17. september 1935 – 10. november 2001 • Kuulsaim teos: „Lendas üle käopesa“ • 1960. aastal osales salajases eksperimentaalses USA Sõjaväe uuringus PEATEGELASED • Randle Patrick McMurphy • Suur Õde (Ratched) • Pealik Bromden • Harding • Billy Bibbit Sündmuskoht: vaimuhaigla
(1998), ,,Laotuse õlman" (2001), samuti siinsed kõige värs kemad tsüklid ,,Lehti laialipuistatud laekast" ning ,,Poeemid ja bal laadid". Seega on Hendrik Adamsoni luulet püütud esitleda selle kõiges mitmekülgsuses, välja arvatud ilmsed juhuslikkused ning nõr kused. Kuupäevad luuletuse juures tähistavad kirjutamise aega. Kui teada on ainult esmailmumise aasta, märgib seda aastaarv kaldjoonte va hel. Loomingulooliselt on koostaja arvates tähtsam kirjutamisaeg. Võe - tagu raamat vastu koostaja parima tahte ja oskuse avaldusena.
Kuna teos ilmus 2013. aastal, kõigest paar aastat tagasi, on postmodernse ühiskonna olemasolust teose loomise ajal raske rääkida, aga kuna teos koondab enda alla aastate jooksul kirjutatud lugusid, siis võib ju tegelikult oletada, et mõned palad said kirja pandud just postmodernismi kõrgperioodil. See punkt jäi minu jaoks pisut lahtiseks ja siin ei saagi ju minu meelest ammendavat vastust anda, aga nende lugude põhjal ma siiski eeldan, et kirjutamisaeg võis postmodernistliku ühiskonnaga kokku langeda küll. Rääkides aga postmodernse maailma kujutamisest teoses ehk fiktsionaalsest postmodernistlikust maailmast, Filimonov on olustiku ja keskkonna kirjeldamise osas üldiselt napisõnaline, kogu tähelepanu on siiski sündmustel ja tegelastel enestel. Tihti ei anta isegi aimu tegevuspaigast, mina eeldasin muidugi lugedes, et tegevuskohaks on siiski Tallinn. Autor kirjeldab vaid üldsõnaliselt või
ironiseeritud tegelased (aste varieeriub) Muutuvad / muutumatud tegelased - on sarnane tüüp-karakter analüüsile (tüüp taval. muutumatu), ent tegelikult pole see nõnda jäigalt reglementeeritud. etc Mõelda läbi tegelaste suhted teistega, maailmaga, jutustajaga, fokusseerijaga, endaga.. Aeg (sündmusteahel eeldab ajalist dimensiooni) kirjutamisaeg (ilmumisaeg; lugemisaeg) - kui teos sünnib kirjutaja-lugeja kokkupuutest... ajakirjeldusterminind, kui ajadimensioon eksisteerib, eelduseks sündmuste järgnevus analepsis -prolepsis (anakrooniad) - sündmusest ajaliselt ette või tahapoole "hüppamine"; analepsis - loo sündmuse jutustamine siis, kui hilisemad sündmused räägitud (hüpe ettepoole, varem toimunule; "flashback"); prolepsis - loo mingite sündumuste jutustamine enne eelnevate sündmuste jutustamist
käsitleb Kristuse sünni- ning kannatuslugu ja sisaldab jõululaule ja ülistusluuletusi Neitsi Maarjale. Soome kirjanduse isa ja tema töö jätkajad Kõige varasem trükitud soomekeelne kirjandus sündis usupuhastuse käigus. Varaseim Piibli- tõlkija oli Wittenbergi ülikoolis Lutheri ja Melanchtoni juures õppinud Mikael Agricola, kellest sai Turu esimene luterlik piiskop. Päritolult vist kakskeelne. Agricola esimene teos oli tõeline põhiraamat: soomekeelne aabits: Abc-kiria. Kirjutamisaeg ei ole teada, ilmumisaja piiraastad 1537 ja 1543. Järgmine teos oli "Palveraamat" 1544 ja Uue Testamendi soomekeelne tõlge (Se Wsi Testamrenti) 1548, 1549 "Ristimise käsiraamat" ja "Missa" . Enne surma jõudis ta veel mõned Vana Testamendi raamatud tõlkida . Sõnavara poolest rajas Agricola oma töö läänemurretele, mis kujunesid seeläbi pikaks ajaks kirjakeele aluseks. Moodustas uudissõnu. Kirjutas soome keelt vahel rootsi-, vahel saksa-, vahel ladinapäraselt
Stalinliku kirj näide 1955 "Kirjad Sõgedate külast", aga ta esindab mingit inimlikumat tooni ja vaatepunkti võrreldes mõne muu asjaga. Inimliku vaatepunkti varjatud v avalik maaletoomine A. Hindi romaanisarjas "Tuuline rand I-IV" (1951-66). Seotud rannaolustikuga, tegevuspaigad vahetuvad. Algusots kõneleb kaugemast ajast ja seda on natuke kergem kujutada. Kui ta jõuab kolmandas osas Oktoobrirevolutsiooni juurde (ideoloogiliste keerukam), siis on juba kirjutamisaeg muutunud (1960. aastal tuli III osa). Nii proosa kui ka draama näidete puhul hakkab teatav humanistlik toon läbi lööma nii palju kui see läbi lüüa sai. Hakkab sageli läbi lööma rannakirjanduse vormis. Suured kahtlused proosa puhul, et Hint 30ndate rannaproosa toob 50ndatesse aastatesse kaasa. Mingisugune mälgulik kogemus. Rudolf Sirge 1956 "Maa ja rahvas" hakkab märkima üleminekut stalinismist sulaaega.
annaabi.ee 
