segametsad ja mnnikud. Jkoskel. Jkoskel tegutseb avaveel, ainult pesitsema siirdub ta metsadesse, parkidesse ja isegi inimasulatesse Merikajakas. Teda vib kohata ainult merel, sisemaale ei tule ta kunagi. Aul. Aul on viksemat sorti sukelpart, kes kaalub tavaliselt 600-700g. Aul pesitseb tundravtmes, kuid talvituma lendab luna poole. Kirjuhahk. Kirjuhahk kuulub maailmas otsesesse hvimisohtu sattunud linnuliikide hulka. Lnemeri on kige thtsam kirjuhaha talvituspiirkond Euroopas. Kirjuhahad peatuvad talvel enamasti avamerel, kuid kevadkuudel tulevad nad sagedamini ranna lhedusse
11 Kirjuhahk Viimastel aastakümnetel Eestis pidevalt talvituv kirjuhahk kuulub maailmas ühtede otseselt hävimisohtu sattunud linnuliikide hulka. Ja nagu ikka, seisab liigi kiire hävingu taga ei midagi muud kui järjest hoogustunud inimtegevus linnu pesitsusaladel ning Läänemere reostus. Eriti ohustab kirjuhahka vette sattunud nafta, mida võimendab kirjuhaha harukordne seltsingulisus, nii on Lääne-Saaremaal korduvalt nähtud mitmetuhandelisi linnusalku. Möödunud talvel talvitus Eestis u 2000 kirjuhahka, mis tähendab, et üks linnusalka tabanud õlireostus võib hävitada kogu Eesti kirjuhaha asurkonna. 12 LÄÄNEMERE KAITSE ESTMAR
need minetasid oma tavapärase vettpidavuse. Mõne järgneva päevaga hukkus neist tuhandeid. Kokku hukkus Loode-Eesti naftareostuse tõttu 20 000 30 000 lindu. Mõnd linnuliiki, kes Eesti rannikul talvitub, on vaid mõni tuhat isendit. Kui õnnetus oleks juhtunud 11 Saaremaa rannikul, kus pesitsevad kirjuhahad, siis oleks see võinud tähendada kirjuhaha siinse asurkonna lõppu. Meretransport Läänemere kasvab aasta-aastalt, suurenevad ka naftaveod. Uue ja palju tõsisema naftaõnnetuse juhtumine on paraku vaid ajaküsimus. Ehkki 2006. aasta talvine naftakatastroof oli oma ökoloogilistelt tagajärgedelt ilmselt Eesti kõigi aegade rängim, polnud see naftakoguselt suurim isegi meie ajaloos. Kas jääbki nii, et osa reostab merd ja teenib sellelt tulu ning teised päästavad hukule määratud linde
Linnuala moodustatakse ka I lisast puuduvate rändliikide kaitseks. õigused kohutused: 17 Liikmesriigid võivad kehtestada rangemaid kaitsemeetmeid kui need, mis on sätestatud käesolevas direktiivis. EL kandidaatriigil on õigus esitada omalt poolt ettepanekuid nimekirjade täiendamiseks. Eesti lisas I nimekirja kirjuhaha. Linnudirektiivi lisad. Lisa 1 - liigid ja eri meetmeid elupaikade kaitseks(linnuhoiualad, SPA) Lisa 2 - liigid ja jaht 2.1 liigid, kellele võib jahti pidada kogu EL territooriumil 2.2 liigid, kellele võib jahti pidada teatud EL liikmesriigis Lisa 3 - liigid ja kauplemine 3.1 liigid, kellega kauplemine on lubatud kogu EL piires 3.2 liigid, kellega kauplemist võivad liikmesriigid lubada Lisa 4 keelustatud püüdmis- ja surmamismeetodid
• direktiiv 79/409/EMÜ ehk Linnudirektiiv • direktiiv 92/43/EMÜ ehk Loodusdirektiiv Linnudirektiiv ︎ Linnuhoiualade loomine (IBA alade kriteeriumid) (BirdLife). Eriline tähelepanu märgalade, eriti Ramsari alade kaitsele (Art. 4). Linnualamoodustatakseka Ilisast puuduvate rändliikide kaitseks. EL kandidaatriigil on õigus esitada omalt poolt ettepanekuid nimekirjade täiendamiseks. Eesti lisas I nimekirja kirjuhaha Linnudirektiivi lisad Lisa 1 - liigid ja eri meetmeid elupaikade kaitseks (linnuhoiualad, SPA) Lisa 2 - liigid ja jaht 2.1 – liigid, kellele võib jahti pidada kogu EL territooriumil 2.2 – liigid, kellele võib jahti pidada teatud EL liikmesriigis Lisa 3 - liigid ja kauplemine 3.1 – liigid, kellega kauplemine on lubatud kogu EL piires 3.2 – liigid, kellega kauplemist võivad liikmesriigid lubada
4). Tulemuseks on linnuhoiualad, millevalikul kasutatakse IBA aladekriteeriume (BirdLife). Linnuala moodustatakse ka I lisast puuduvate rändliikide kaitseks. õigused kohutused: Liikmesriigid võivad kehtestada rangemaid kaitsemeetmeid kui need, mis on sätestatud käesolevas direktiivis. EL kandidaatriigil on õigus esitada omalt poolt ettepanekuid nimekirjade täiendamiseks. Eesti lisas I nimekirja kirjuhaha. Linnudirektiivi lisad. Lisa 1 - liigid ja eri meetmeid elupaikade kaitseks(linnuhoiualad, SPA) Lisa 2 - liigid ja jaht 2.1 – liigid, kellele võib jahti pidada kogu EL territooriumil 2.2 – liigid, kellele võib jahti pidada teatud EL liikmesriigis Lisa 3 - liigid ja kauplemine 3.1 – liigid, kellega kauplemine on lubatud kogu EL piires 3.2 – liigid, kellega kauplemist võivad liikmesriigid lubada
annaabi.ee 
