pildil liikumas. Maal ise on suhteliselt detailirohke. Taustaks on loodus, mitmed kirikud ja majad. Sellest juba võib ka oletada, et on tegemist religioosse maaliga. Inimesi on kujutatud pidulikes riietes ning luukeredel on ümber valged linad. See maal on arvatavasti loodud inspireerituna surmast ja surematusest. Samuti ka sõdadest ja katkust, mille tagajärjel suri väga palju inimesi. Luukered pole anatoomiliselt korrektsed, kunstnik on neid illustreerinud.Teose all ääres on pikad kirjarullid millele on kirjutatud pikad tekstid, suure osa tekstist on aga läinud kaduma koos puuduoleva pildiga. Natuke asja uurides sain teada, et selle teksti näol on tegemist värsivormis dialoogiga. Pildil on kujutatud ka ühte luukere kes mängip torupilli ning seega võib järeldada, et liikumine mida on teosel kujutatud on tõesti tantsimine. Teoses kujutab Notke surma, kes on haaranud tantsima kord ühe, kord
Misna ja Talmud on seletused Toora juurde. Kümme käsku, Messias ja Sabat (hingamispäev). Sünagoogis koguneb kogudus, õpitakse pühakirjasid ja õpetatakse lastele heebrea keelt. Igas sünagoogis on toorarullid. Juut on kohustatud järgima Jumala seadusi. Poisslapsi lõigatakse ümber ning kolmeteistkümne- aastaselt on neil bar mitsva. Abiellutakse nii sünagoogis kui ka vabas õhus ning maetakse inimesi ühe ööpäeva jooksul. Tefillin (toorasõnad peas või käel), mezuza (uksepiidas kirjarullid), jarmulke (väike müts) ja tallit (tuttidega rätik). Pühasid on palju. Juut on lisaks usule ka etniline rühm. Kolm suuremat suunda on ortodoksne, reformitud ja liberaalne juutlus. Söögid on kas kosser või treife. Juutide tagakiusamist II MS ajal nimetati holokaustiks (koonduslaagrid). Kristlus Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg, kes võttis inimese kuju, taastamaks Jumala ja inimkonna suhet. Selle suhte olid rikkunud Jumala käskudele allumatud inimesed.
Piibel käsitleb elu süvaküsimusi, millele igaüks soovib vastuseid leida. Lugedes arvukaid jutustusi inimeste elust, nende otsingutest, kordaminekutest, ebaõnnestumistest ja pääsemisest tänu Jumala abile, leiame rõõmu, lohutust ja julgustust. Piibel on Jumala tegutsemise lugu selles maailmas. Piibel ei ole ainult üks raamat, vaid terve raamatukogu, mis koosneb: 66 erineva pikkusega raamatust. Juba sõna "Piibel", mis on kreeka päritoluga ja tuleneb sõnast biblia (raamatud, kirjarullid), eeldab raamatute rohkust. Sellesse raamatukokku on talletatud ajalugu, elulood, poeesia, ettekuulutused, tõotused ja nende täitumised jpm. [1]. Piibel koosneb kahest põhiosast: Vanast Testamendist, mis sisaldab 39 raamatut, ja Uuest Testamendist, mis koosneb 27 raamatust. Vana Testament oli algselt kirja pandud heebrea ja aramea keeles ning Uus Testament kreeka keeles. Terviklik piiblitekst on välja kujunenud rohkem kui tuhande aasta jooksul vanas Iisraelis ja algkristliku koguduse ajal
kaasatud ka mitmesuguseid seadusi juhtnööre Jumalalt, kuidas inimene peab elama (613 juhist). Toora on kirjutatud rullraamatuile e. keerikuile. 2. NEBIIM (prohvetiraamatud) 3. KETUBIM (kirjutised). Juutide pühakoda on SÜNAGOOG. Rullraamatute hoidmiseks on sünagoogis eriline kapp ARK. Juudi lapsed õpivad pühakirja lugema HEEBREA keeles. Kui ca 2000 aastat tagasi Rooma sõjavägi tungis nende maale, tahtsid juudid oma pühi raamatuid kaitsta. Nad pistsid oma väärtuslikumad kirjarullid savianumatesse ja peitsid ümberkaudsetesse kaljukoobastesse. Nende, Surnumere ääres QUMRAN´is elanud inimeste innukus on silmapaistev näide sellest, kui kalliks peavad usklikud inimesed oma pühi tekste. PROHVETIRAAMATUD (Nebiim) kirjeldavad juudi rahva hilisemat ajalugu ja Jumala sõnumit, mis on antud prohvetite kaudu. KIRJUTISED (Ketubim) hõlmavad mitmesuguseid muid raamatuid, näiteks: Psalmide raamat, mis on religioossete poeemide ja laulude kogu. JUUDI LAPSELE pannakse 2 nime
Seaduse kujunemine. Säilinud Vanas Testamendis Moosese raamatutes. Seal on see esitataud kahes kohas- II ja V Moosese raamatus. Seal on esitatud 10 käsku. Käsud langevad kokku, aga seadustes on erinevusi. Kuigi Mooses elutses 12.saj, on käsud raudselt hilisemad, kuna tol ajal juudid olid kirjaoskamatu kõrberahvas. Moosese raamat koosneb kahest osast: lepinguraamat ja deuteronomion. Seda võib samuti seostada Joosiaga. Tänapäeval millalgi templiehituse käigus leiti Moosese kirjarullid, aga ilmselt olid need Joosia kirjutatud ehk pärineb 7.saj II poolest. 10 käsu ehk lepinguraamatuosa on aga ilmselt varasem, umbes 8.saj. Kumbki neist raamtutest ei räägi kuningatest, seega võib järeldada, et tekste on redigeeritud ja juhtroll oli Moosesel. Vana Testament. Koosneb paljudest raamatutest. Seadused ehk Moosese raamat, Juudi varajased ja hilised prohvetid, juudi kirjutised, kus on laulud, õpetussõnad jne. Need võivad olla varasemate asjade üleskirjutised
ning juutide väljasaatmist. Kujunesid uued asualad Rooma riigi ida- ja lääne osas, tähelepanuväärne osa vange asustati ümber Hispaania ning Doonau ja Reini provintsidesse. 10. Vana Testamendi väline õigusajalugu 10.1. Vana Testamendi tekkelugu Kirja hakati seda panema u 1000 a e.Kr, aga varasemad lood oli enne seda. Kirjapanek lõppes u 100 a e.Kr. Algul kirjutati heebrea keeles, hiljem aramea keeles. 1947 leiti Kumrani (Qumrani) rullid/ Surnumere kirjarullid. Nad olid säilinud täispikkuses. Need on vanimad säilinud käsikirjad (u 1900 aastat vanad), vanuselt järgmised, mis olid olemas enne nende leidmist, on pärit u 9.-10. sajandist. Loengumaterjalidest: Pikk tekkeaeg esimesed pärimused on umbes aastat 1500 e.m.a. (nn. Moosese ajastust), siia hulka kuulub ka Dekaloog. VT kaanoniks tunnistatud redaktsioon kujunes 5/6. sajandil, mil ta kodifitseriti Pärsia kuninga Artaxerxes II ülesandel. VT hakati kirja panema pärast 1000.a. e.m.a