Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kirjanikukuulsus" - 7 õppematerjali

Jules Verne
2
odt

Jules Verne

kõige tõlgituim kirjanik, tema teoseid on avaldatud ligikaudu 150 keeles. Pärast lütseumi lõpetamist suundus Jules Verne õppima õigusteadust Pariisi. Prantsusmaa pealinn võttis ta vastu ärevana revolutsioonist Noor Jules elas üle 1848 aasta revolutsiooni ja osales Preisi-Prantsuse sõjas. See kõik jättis kirjaniku mällu kustumatu jälje. Oma kirjanduslike katsetusi alustas ta koolipõlves pisemate näidendite ja jutustustega. Kuigi kirjanikukuulsus ei tulnud kohe, jätkas Verne ikkagi kirjutamist peale ülikooli lõpetamist. Jules Verne on kirjutanud 69 romaani, mis kõik on koondatud ühte sarja „Kummalised teekonnad“. Teostest on tuntuimad:“80000 kilomeetrist vee all“, „Kapten Granti lapsed“, „Kaheksakümne päevaga ümber maailma“, „Viieteistkümne aastane kapten“. Tema romaanid köidavad inimesi just sellepärast, et ajal, mil ta neid kirjutas, ei olnud allveelaevu ega õhupalle

Kirjandus → Kirjandus
9 allalaadimist
August Gailit
2
doc

August Gailit

meditsiiniõpingud pooleli. Alates 1911. aastast (20-aastane) tegutses Gailit ajakirjanikuna Lätis. Tolleaegne läti kiranduselu ei erinenud eriti eesti omast. 1916. aastal pöördus Gailit Eestisse tagasi ja sai ajakirjanikuna tööd Tallinna "Teatajas" (1916 ­ 1917), mis kujunes tema elus pöördelise tähtsusega sammuks. Seal tutvus Gailit ka Henrik Visnapuuga, kellest sai tema lahutamatu sõber surmani. Kirjutamine oli tema kirg ning kirjanikukuulsus sai tuule tiibadesse "Siuru" tegevuse ajal (1917 ­ 1919). Gailit võttis osa ka Vabadussõjast, olles sõjakirjasaatja ­ korrespondent. Pärast Vabadussõda (1918 ­ 1920) elas Gailit mõne aasta Riias, Berliinis, Pariisis ja Roomas. 1924. aastal asus Gailit taas kodumaale, asudes esialgu Tartusse. Vabakirjaniku töö kõrvalt pidas Gailit ka teisi ameteid, tegutsedes näiteks "Vanemuise" direktorina, Tallinnas raehärrana, ajakirjanikuna jms. 1930. aastal abiellus Gailit (39-aastaselt)

Kirjandus → Kirjandus
13 allalaadimist
Kirjandus
9
docx

Kirjandus

käitub. Inimene käitub vastavalt teda ümbritsevale, reageerib sellele. Inimene on bioloogiline algorganism. Ühiskond on bioloogiline sfäär. dostojevski · fjodor Mihhailovits dostojevski(1821-1881) · sünidnud moskvas, pärines põlisaadlist · hariduselt insener · käis sunnitööl kui oli suur mees · perekond ­ elamistingimused kehvad, seetõttu varasest noorusest epilepsia, põhjustas ka ta surma · kirjanikukuulsus tuli 24-aastaselt ­ kirjutas varem lühijutte ja novelle, siis märgati teda teiste kirjanike poolt mõjutused · välismaalt ­ russofiil · kodumakultuur/ka lääne poolsed ideed · filosoofidelt ja fiosoofiast palju inspiratsiooni · tõi vene kirjanduse euroopasse, ning sai väga head tagasisidet seosed eestiga · 1843 ­ 1. kord tallinnas, uuel tänaval korter, majas nr 10; käis siin suve veetmas · 1845 ­ 2. kord, et saada rahu ja kirjutada jutustus ,,teisik"

Kirjandus → Kirjandus
81 allalaadimist
Kirjanduse eksam 10 klass
53
doc

Kirjanduse eksam 10 klass

Temal oli nn kolme astme seadus: iga meie peas tekkinud põhimõiste või käsitlus peab läbima need 3 astet ­ 1)teoloogiline e müüte loov aste, 2)metafüüsiline e abstraktne mõiste ja 3)teaduslik e positiivne aste. Inse jaoks on maailma mõistmisel oluline vaatlus. Realistlikud kirjanikud said mõjutusi teaduslikest avastustest. Stendhal (Marie Henri Beyle, 17831842, "Punane ja must", "Parma klooster") ennustas, et ta kirjanikukuulsus saabub ~1880ndatel. Ise iseloomustab oma teoseid, et kirjutas neid nagu tsiviilkoodeksit, st kuiv, neutraalne keelekasutus. Kohati väga külm, irooniline stiil. Naturalism lähtus realismist, kuid viis selle üksikud küljed äärmusesse. Nõudis ümbritseva tõepärast, valikuta kirjeldamist ja ülimat täpsust detailide kirjeldamisel. Täiesti erapooletu stiil., kirjanik ei tohi väljendada oma

Kirjandus → Kirjandus
550 allalaadimist
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

revolutsionäär. 1907 tekkis Tms-l mõte, et tahab veel õppida, astus TÜ õigusteaduskonda. Palus end vabakuulahjana immatrikuleerida, sest gülmn-i lõputunnistusel polnud vanu keeli. Jõuludeks (praktiliselt 2,5 kuuga) lad.k selge, tegi eksami. Võttis ka ingl.k tunde (on tõlkinud Wilde'i), vene keelt nagunii (Dostojevski "Kuritöö ja karistus"). Rahaline virelemine jätkus, kirjutas leheartikleid ja lühemaid lugusid. Tast sai viljakas novellist -> kirjanikukuulsus tuli. Ülik-i aegne seltsielu: astus seltsi "Ühendus" - noor selts, kes kutsus enda liikmeks ka mitte-üliõpilasi. Selles seltsis vastitas Tms selle eest, et seltsi rmtk oleks täidetud. Seltsilt ja J. Tamme õelt sai rahalist toetust. Ülikool jäi lõpetamaa: 5-st eksamist tegi ära ühe. 1911 a kevadel, eksamite ajal läks tervis käest ära. Arst andis võimaluse: kas diplomita elada või diplomiga surra - igas vaimne pingutus lõpetada (TBC). Tuleb minna mägedesse, a pole raha

Kirjandus → Kirjandus
115 allalaadimist
Kirjanduse eksam
58
doc

Kirjanduse eksam

"Teekond Hispaania", 1918; "Teekond Põhja-Aafrika" I-II, 1928-1930; "Ühe Norra reisi kroonika", 1939) ning tõi uut romaanizanri arengusse ("Felix Ormusson", 1915; "Väike Illimar", 1937). Tuglase nimega on seotud eesti kirjanduskriitika sisu ja vormi uuenemine (esseed Tammsaarest, Metsanurgast; marginaalia) ning süvauurimusliku kirjandusteaduse arenemine (monograafiad "Ado Grenzsteini lahkumine", 1926; "Juhan Liiv", 1927 ja "Eesti Kirjameeste Selts", 1932). Tuglase kirjanikukuulsus põhineb eelkõige tema novelliloomingul. Kirjanik alustas naturalistlike ja realistlike külaeluaineliste ja revolutsiooniteemast kantud töödega ning suundus seejärel uusromantismi väljendusvõimaluste juurde, mis eeldab reaalse ja kujutusliku ühendamist. Uusromantismi tulek Tuglase loomingusse muutis ta teoste esituslaadi tunderõhuliseks. Üha rohkem keskendus ta tegelaste hingeelu jälgimisele ja eritlemisele

Kirjandus → Kirjandus
231 allalaadimist
Kirjanduse eksami piletid
53
doc

Kirjanduse eksami piletid

1918; "Teekond Põhja-Aafrika" I­II, 1928­1930; "Ühe Norra reisi kroonika", 1939) ning tõi uut romaanizanri arengusse ("Felix Ormusson", 1915; "Väike Illimar", 1937). Tuglase nimega on seotud eesti kirjanduskriitika sisu ja vormi uuenemine (esseed Tammsaarest, Metsanurgast; marginaalia) ning süvauurimusliku kirjandusteaduse arenemine (monograafiad "Ado Grenzsteini lahkumine", 1926; "Juhan Liiv", 1927 ja "Eesti Kirjameeste Selts", 1932). Tuglase kirjanikukuulsus põhineb eelkõige tema novelliloomingul. Kirjanik alustas naturalistlike ja realistlike külaeluaineliste ja revolutsiooniteemast kantud töödega ning suundus seejärel uusromantismi väljendusvõimaluste juurde, mis eeldab reaalse ja kujutusliku ühendamist. Uusromantismi tulek Tuglase loomingusse muutis ta teoste esituslaadi tunderõhuliseks. Üha rohkem keskendus ta tegelaste hingeelu jälgimisele ja eritlemisele. Taotluseks sai teostuse täiuslikkus:

Kirjandus → Kirjandus
106 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun