oma saatuse Schuberti laululooming · Schubert on kõige suurem laulude looja klassikalises muusikas · Ta on kirjutanud üle 600 laulu · Põhiliselt kasvavad tema laulud välja saksa rahvalaulust · Kõige rohkem esineb Schuberti laululoomingus armastuse teemat · Schubert puudutab sageli ka sügavalt filosoofilisi probleeme Schuberti laululooming · Schubert oli sügavalt huvitatud kirjandusest ja tundis hästi maailma suuri kirjandusklassikuid · On iseloomulik, et ta on loonud üle 70 laulu Goethe tekstidele · Tema armastatumate autorite hulgas on ka Schiller (üle 50 laulu), Shakespeare (6 laulu) jne. Schuberti laululooming · Schubert lõi oma laulud uskumatu vabadusega · Heliloomingu raske protsess oli tema juures sundimatu, hetkeline · Mõne laulu esialgne variant on leitud kirjutatuna kuivatuspaberile, söökla menüü tagaküljele jne. · Mõnikord lõi ta mitu laulu ühel päeval
keelelist väljendust. Modernismi peamisteks väljendusvormideks said luule ja lühiproosa. Vene kirjanduses ongi võimalik esile tuua modernistlikke poeete. Poeedid järgisid aga avangardistlikke suundi. Kõige varem kujunes neist välja futurism, mis kujuneski välja Venemaal (ja ka Itaalias) enne Esimest maailmasõda. Futuristid eitasid minevikutraditsioone, halvustasid endist kultuuri ja senist keelekasutust. Isegi kirjandusklassikuid, nagu Dostojevski ja Tolstoi, tehti maha. Hea futuristliku luuletaja näide on Vladimir Majakovski, kes nõudis, et luule peab olema lööv ning kajastama moodsa tehnika jõudu. Majakovski poeem ,,Pilv pükstes" on jõuline ja tundeküllane armastust, loomingut, usku ja maailma ümberkujundamist käsitlev teos, mis kubiseb alltekstidest. Venemaal kujunes teise avangardistliku vooluna välja imazinism, mida poeet Sergei Jessenin viljeles.
Schubert oli suuteline looma laule igasugusele tekstile. Kõige rohkem armastas ta pisut sentimentaalseid, lüürilisi ja jutustavaid luuletusi, milledes avaldus linna väikekodanluse elu-olu ja mõttemaailm. Selles miljöös oli ta ka ise üles kasvanud. Sellepärast paljud tema kõige kaunimad laulud on loodud Mülleri ("Ilus möldrineiu" , "Talvine teekond" jt.), Rellstabi ja teiste tekstidele. Schubert oli sügavalt huvitatud kirjandusest ja tundis hästi maailma suuri kirjandusklassikuid. On iseloomulik, et ta on loonud üle 70 laulu Goethe tekstidele. Tema armastatumate autorite hulgas on ka Schiller (üle 50 laulu), Shakespeare (6 laulu) jne. Kahtlemata oleks temale kõige lähedasem olnud Heine, ent kahjuks suri Schubert liiga vara selleks, et põhjalikult tutvuda Heine luuletustega, mille tekstidele ta suutis luua ainult 6 laulu oma elu lõpul. Kirjanduslik tekst oli Schubert sageli otseseks inspiratsiooniks ja selle mõju all loodi
4. Tekstid. Schubert oli suuteline looma laule igasugusele tekstile. Kõige rohkem armastas ta pisut sentimentaalseid, lüürilisi ja jutustavaid luuletusi, milledes avaldus linna väikekodanluse elu- olu ja mõttemaailm. Selles miljöös oli ta ka ise üles kasvanud. Sellepärast paljud tema kõige kaunimad laulud on loodud Mülleri ("Ilus möldrineiu" , "Talvine teekond" jt.), Rellstabi ja teiste tekstidele. Schubert oli sügavalt huvitatud kirjandusest ja tundis hästi maailma suuri kirjandusklassikuid. On iseloomulik, et ta on loonud üle 70 laulu Goethe tekstidele. Tema armastatumate autorite hulgas on ka Schiller (üle 50 laulu), Shakespeare (6 laulu) jne. Kahtlemata oleks temale kõige lähedasem olnud Heine, ent kahjuks suri Schubert liiga vara selleks, et põhjalikult tutvuda Heine luuletustega, mille tekstidele ta suutis luua ainult 6 laulu oma elu lõpul. Kirjanduslik tekst oli Schubert sageli otseseks inspiratsiooniks ja selle mõju all loodi
4. Tekstid. Schubert oli suuteline looma laule igasugusele tekstile. Kõige rohkem armastas ta pisut sentimentaalseid, lüürilisi ja jutustavaid luuletusi, milledes avaldus linna väikekodanluse eluolu ja mõttemaailm. Selles miljöös oli ta ka ise üles kasvanud. Sellepärast paljud tema kõige kaunimad laulud on loodud Mülleri ("Ilus möldrineiu" , "Talvine teekond" jt.), Rellstabi ja teiste tekstidele. Schubert oli sügavalt huvitatud kirjandusest ja tundis hästi maailma suuri kirjandusklassikuid. On iseloomulik, et ta on loonud üle 70 laulu Goethe tekstidele. Tema armastatumate autorite hulgas on ka Schiller (üle 50 laulu), Shakespeare (6 laulu) jne. Kahtlemata oleks temale kõige lähedasem olnud Heine, ent kahjuks suri Schubert liiga vara selleks, et põhjalikult tutvuda Heine luuletustega, mille tekstidele ta suutis luua ainult 6 laulu oma elu lõpul. Kirjanduslik tekst oli Schubert sageli otseseks inspiratsiooniks ja selle mõju all loodi hämmastava kiirusega
Elu eesmärk on eesmärgistatud elu. Suurim iroonia selle juures on see, et mida rohkem annad, seda rohkem saad. Suurim kingitus on tegelikult see, mille endast maha jätad. Keskendudes pidevalt sellele, et sinust jääks maha suur jälg teenimisest ja rikkalik panus, ühendavad niisugused juhid juhtimise pärandiga. Seda tehes teostavad nad oma kutsumuse. Nad täidavad kohustuse päästa olulise ürituse nimel valla isiklike annete kogu täius. Loe maailma kirjandusklassikuid (Tolstoi ,,Ivan Iljitsi surm", George Bernhard Shaw ), sest seal leidub nii palju tarkust. Enamik inimesi paistab nii hõivatud olevat, et seda üles leida. Nii nad teevadki ühtesid ja samu vigu nii juhtimises kui ka elus; vigu , mida nad oleksid saanud ära hoida, kui nad oleksid leidnud vaid mõne tunni nädalas süvenenud lugemiseks. (Ivan Ilijtsi surmast surma eel küsis ta eneselt: aga mis siis, kui olen kogu oma elu valesti elanud
Autori roll kujunes lastekirjanduses välja hiljuti. Lastekirjandus kujutas endast pikka aega valikut üldisest kirjandusest, mida tegid vaimulikud, õpetajad ja vanemad. Kuna seda valikut tehti kindlat adressaati ja eesmärki silmas pidades, siis oli tagajärjeks see, et tekste ei liigitatud nende algse looja järgi, vaid lugejagrupi, kellele need on sihitud, ja kasutatavuse põhjal. Algselt oli autoriroll lastekirjanduses kompilaatorite ja ümbertöötajate kätes. Kui kirjandusklassikuid teatakse nimepidi, siis lastekirjanduses on nagu folklooris tuntakse pealkirju ja üksikuid töid, aga mitte autoreid. (Ewers 2000: 150). Nii on läbi sajandite kurdetud, et lastekirjanduses tegutseb liiga palju diletante ja igaüks, kes oskab kirjutada kirjavigadeta lause, arvab endal otsekohe olevat võime teisi kirjasõna kaudu juhtida ja kasvatada. Juba aastal 1787 kurtis saksa koolidirektor Friedrich Gedike järgmist: ,,Tudengid ja kandidaadid, saksa ja ladina koolide
annaabi.ee 
