Inglismaale. Seal lubati tal rahulikult elada ning isegi oma teoseid avaldada. • Kui monarhia 1660. aastal taastati, kasvas Hobbesi mõju aga veelgi, sest tema endine õpilane Charles II pidas teda meeles ning kutsus ta oma õukonda. Charles kaitses Hobbesi ka traditsionalistlike monarhistide süüdistuste ees kirikuvaenulikkuses ning seetõttu pääses ta ka oma teoste avaldamise keelustamisest. • Hobbes jäi produktiivseks kirjameheks peaaegu kuni oma pika elu lõpuni, eriti ägedalt polemiseeris ta oma teooriate kriitikutega. HOBBESI MÕJU • Oma poliitilise filosoofiaga mõjutas Hobbes hilisemaid ideoloogiaid, eriti konservatismi ja selle käsitlust inimloomusest. • Hobbesi filosoofiast olid mõjutatud suur osa hilisemaid ühiskonnafilosoofe, kes mõningaid ta seisukohti omaks võttes üldiselt talle siiski vastu vaidlesid, neist kuulsaim oli ilmselt John Locke.
ja ladus kõne. Lugeja võtab lugedes Vilde jutu tegevate isikute loost kõige elavamini osa. Vilde oskab juttu nõnda seada, et see iseloomude ja olude järele loomulikult peaotsuses lõpeb. Mõni juhtumine vähe otsitud ja liiale aetud ja teine imelikkude vahesõnade läbi osavõtmist ja kaastundmust osalt vähendab, kuid peajutt jääb ikka tõelikuks. Vildele on loodus ise õiguse andnud kirjameheks hakata, sest ta oskab elu nõnda joonistada, kuidas see ennast tõesti avaldab. Tema jutud saavad Eesti kirjanduses jäädavalt loetavateks kirjadeks, ja tema harva liiale minev loomuline nali annab asja naeruks ja lõbuks. PilleRiin Purje (Postimees) Endla publiku naerureaktsioonid andsid aimu, et Vilde komöödia ei aegu. Pigem vastupidi:
ülikool Tartus ja Tehnikaülikool Tallinnas. Iseseisvuse ajal ilmus paarikümne aastaga rohkem algupärast ja omapärast ilukirjandust kui kunagi varem. Eesti kõige nimekam ja produktiivseim kirjanik oli tol ajal Anton Hansen Tammsaare. Tema suurimaks tööks on viieköiteline "Tõde ja õigus". Tammsaare omapäraseima loomingu hulka kuulub ka tema viimane romaan "Põrgupõhja uus vanapagan". Tammsaare kõrval oli üheks omalaadseimaks kirjameheks August Gailit. Gailiti kõige küpsemaks tööks võiks pidada saareromaani "Karge meri", aga ka romaane "Isade maa" ja "Nipernaadi". Kolmas suurkuju oli Karl Ristikivi, kes kirjutas vaid kuus eestikeelset romaani ja neistki osa paguluses. Tallinna triloogia: "Tuli ja raud", "Rohtaed" ja "Õige mehe koda". Teine romaanisari - "Kõik, mis kunagi oli" ja "Ei juhtunud midagi". Viimane romaan oli "Hingede öö".
1870-aastat võib nimetada eesti rahvusliku liikumise varasema perioodi ja CRJi ühiskondliku tegevuse kõrgpunktiks, millele järgnes tugev mõõn ja pärast jälle tõus. 2.4 C. R. Jakobsoni ,,suur sulesõda" CRJ alustas ajakirjanduslikku tegevust 1865. a. lõpul kaastööga ,,Eesti Postimehele". Kuni 1871 aastani , viie aasta jooksul avaldas ta ajalehes ja selle ,,Jututoas" üle 50 artikli, sõnumi ja ilukirjandusliku pala, millega tõusis üldtuntud kirjameheks ja demokraatliku mõttesuuna peamiseks kandjaks. Tema artiklite laialdane temaatika haaras aktuaalseid päevasündmusi: ta käsitles rahvaküsimust ja rahva kasvatamise probleeme, põllumajanduse ja mereasjanduse parandamise võimalusi, arvustas kirikumeeste reaktsioonilisi tegusid, eriti nende pidurdavat mõju rahvakooli arengule. CRJ nõudis usuõpetuse vähendamist kooli tunnikavas, imalike õppeainete osa suurendamist,
kõrge tasemega eestikeelne ülikool Tartus ja Tehnikaülikool Tallinnas. Iseseisvuse ajal ilmus paarikümne aastaga rohkem algupärast ja omapärast ilukirjandust kui kunagi varem. Eesti kõige nimekam ja produktiivseim kirjanik oli tol ajal Anton Hansen Tammsaare. Tema suurimaks tööks on viieköiteline "Tõde ja õigus". Tammsaare omapäraseima loomingu hulka kuulub ka tema viimane romaan "Põrgupõhja uus vanapagan". Tammsaare kõrval oli üheks omalaadseimaks kirjameheks August Gailit. Gailiti kõige küpsemaks tööks võiks pidada saareromaani "Karge meri", aga ka romaane "Isade maa" ja "Nipernaadi". Kolmas suurkuju oli Karl Ristikivi, kes kirjutas vaid kuus eestikeelset romaani ja neistki osa paguluses. Tallinna triloogia: "Tuli ja raud", "Rohtaed" ja "Õige mehe koda". Teine romaanisari - "Kõik, mis kunagi oli" ja "Ei juhtunud midagi". Viimane romaan oli "Hingede öö".
esimeheks. Samast aastat oli ta ka Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuse esimees. 1937 .aastast valiti ta Rahvuskogu I koja liikmeks Järvamaa esindajana. Samast aastast hakkasid ilmuma ta mälestusraamatud üldpealkirjaga ,,Minu mälestused'', mida 1939. aastani jõudis ilmuda 4 köidet. Need on heal ilukirjanduslikul tasemel raamatud, milliste ilmutamisega J. Pitka tõusis meie kindral-admiralide hulgas parima stiiliga kirjameheks. Esimese puanse okupatsiooni ajal põgenes J. Pitka 1940. aasta augustis üle Läti Soome. Kui Saksa-Vene rinne 1944. aasta algul jälle Eesti piiridele veeres, tuli Pitka sama aasta aprillis kodumaale tagasi. Ta oli esialgu meelestatud saksameelselt ning agiteeris eesti mehi astuma Saksa sõjaväkke. 21. augustil sai ta siinse SD ülemalt obersturembannfürerilt Baatzilt loa eriüksise moodustamiseks, mis sai nimeks Löögirühma Admiral Pitka ja kuhu tuli kokku paarsada meest. 22
aastal korrapärase vennastekoguduse, mis oli üheks esimeseks Eestis. Hakkas jutlustama hernhuutlikus laadis ja eesti keelde tõlkima vennastekoguduse laule. 1741. aastal andis välja lõuna-eesti-keelse hernhuutliku lauluraamatu, pole säilinud ukaasi tõttu ilmselt. Samuti oli Quandti õpilaseks M.Fr.Hasse, tegevus 1740-ndates, koostas uue lõuna-eesti-keelse lauluraamatu 1747. aastal. Vennastekoguduse Lõuna-Eesti tegevuses kujunes üheks varasemaks eesti soost kirjameheks Urvaste koolmeister Mango Hans, tõlkis ja luuletas ise herhnhuutlikke laule. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 7 7. Kirikukirjanduse väljaandmine 18. sajandil (eestikeelne piibel jm). Uue Testamendi tõlge ilmus 1715 Kullamaa pastori H.Gustlaffi trükkitoimetamise viljana, Forselius-Hornungi parandatud kirjaviisis. Selles väärib tähelepanu saksakeelne eessõna kõige varasema eesti kirjandusloo ülevaatena