Eesti keskaeg 1227-1558(1583) 1. Gooti stiil- See kunstistiil tekkis 12.-16. sajandil Euroopas. Tähtsamail kohal oli gooti kunstis arhitektuur, eriti kirikuehitus. Teravkaare ja ristroidvõlvi kasutuselevõtt võimaldas ehitada katedraale, mis olid romaani stiili kirikutest palju avaramad ja valgusküllasemad. Koos gootikaga tekkis Prantsusmaal ka gooti kiri, st. kirjalaad, mille tähed on kitsad ja nende ümarused murtud. Eestisse levis gootika Saksamaa ja Skandinaavia kaudu. Kõige rohkem ehitati kirikuid. 2. Kirikud keskajal- Kõige põhilisemaks sai teravkaar, võlvlagesid toetasid ehitise välisküljele jäävad tugipiidad. Võlvkaared rõhutasid vertikaalsust, selle kohta võib tuua näiteks järgmised kirikud: Tartu ja Tallinna toomkirikud, Oleviste, Niguliste, Tartu Jaani kirik
graafiliste kiirkirjade rühma ja on üks kergemaid.. Stenografeerimismasin- aparaat, millega saab suulist kõnet kiiresti üles kirjutada. Kiirkiri- tähti asendavad märgi, ei teha vahet suur ja väiketähtedel. Paleograafia- teadus vana kirja lugemisest Paleo(kreeka keeles iidne, muistne).Uurib antiikaja ja keskaja kirjutusviisi ja kirjutusmaterjali. Ligatuur- liittäht, kahe kirjatähe ühendamisel saadud tähemärk. Gooti kiri- ladina tähestikul põhinev kirjalaad, tähed muutusid kitsaks ja nende ümarused murtuks. Diplomaatika def- Ürikuteadus, ajaloo abiteadus, mis uurib ürikuid, et kindlaks teha nende ehtsus, koostamisaeg ja õige tekst. Diplomaatika ehk dokumenditeaduse rajas prantsuse ajaloolane (benediktiini munk). Teadusena uurib diplomaatika allika sisese ja välise kriitika abil, kas dokument on audentne, või võltsitud. Ürik- õigusliku seisuga dokument(keskajast, või uue aja algusest).
edasi diagrammidena. 49. Kuidas on võimalik kujutada kaartidel reljeefi? Ajaloolistel kaartidel:,,Portreeritud" mäed, reljeefi kriipsutus. Tänapäeval: horisontaalid, värvus, reljeefi varjutus, profiilijoonised, reljeefi mudelid. 50. Milliseid võtteid kasutatakse kaartidel, et eristada omavahel erinevaid kaardikirju? Erinev kirjatüüp ehk font ehk srift ehk stiil(Seriifidega kirjad:Times New Roman, seriifideta: Arial) Kirjalaad (Kirjakalle-püst-ja kaldkri ehk kursiiv, sõrendus, paksus, suurtähed, kirjakõrgus) 51. Millised on peamised reeglid kaardikirjade kujutamisel punkt-, joon- või pindobjektidel? Punktobjekt: selge seos objektiga, mille juurde tekst kuulub, ei tohi häirida teisi elemente. Joonobjekt: soovitatav seriifiga kiri, nimi pikki joont selle kohale või alla, ei tohi langeda pea peale. Pindobjekt: rõhtsalt kontuuri keskele, kontuuri väljavenimise
kui kirjutusmaterjalidele kui ka kirjutusviisi (kirjaliike, tähtkujusid, ligatuure, lühendeid, kirjavahemärgistust) Paleograafia on ajaloo- ja arhiivinduse abiteadus, mis tegeleb vanade käsikirjaliste dokumentide desifreerimisega. Ligatuur liittäht, kahe kirjatähe ühendamisel saadud tähemärk. (Saksa pikk s ) Gooti kiri XI XIII sajandil väljakujunenud, ladina tähestikul põhinev kirjalaad. Olnud kasutusel Põhja-Euroopas, eriti saksa kultuuripiirkondades. Enamus 11-13 sajandist pärinevad materjalid, mis on säilinud, sh Eestimaalt ja Liivimaalt, on gooti kirjas. Eesti keele kirjutamisel taandus 18.saj jooksul. Trükikirjana püsis ajalehtedes ja osalt raamatutes 1940.a-ni. Minuskel väiketäht, väike kirja- või trükitäht. Majuskel suurtäht, suur kirja- või trükitäht. Manusskript - käsikiri Stenograafia e kiirkiri - lühike kiri, s.o
d. Värvus | e. Reljeefi varjutus |-TÄNAPÄEVAL f. Profiilijoonised | g. Reljeefi kriipsutus | h. Reljeefimudelid | 78. Milliseid võtteid kasutatakse kaartidel, et eristada omavahel erinevaid kaardikirju? a. Erinev kirjatüüp ehk font ehk srift ehk stiil i. Seriifidega kirjad: Times New Roman (ntx KALMER) ii. Seriifideta kirjad: Arial (ntx KALMER) b. Kirjalaad i. Kirjakalle (püst- ja kaldkiri ehk kursiiv (parempoolne-vasakpoolne) ii. Sõrendus iii. Paksus iv. Suurtähed v. jne 79. Millised on peamised reeglid kaardikirjade kujutamisel? a. Punktobjekt: selge soes objektiga mille juurde tekst kuulub, ei tohi häiridateisi elemente. b
tähelepanu nii tähekujudele kui kirjutusmaterjalidele kui ka kirjutusviisi (kirjaliike, tähtkujusid, ligatuure, lühendeid, kirjavahemärgistust) Paleograafia on ajaloo ja arhiivinduse abiteadus, mis tegeleb vanade käsikirjaliste dokumentide desifreerimisega.Ligatuur liittäht, kahe kirjatähe ühendamisel saadud tähemärk. (Saksa pikk s ) Gooti kiri XI XIII sajandil väljakujunenud, ladina tähestikul põhinev kirjalaad, mille tähed muutusid kitsaks ja nende ümarused murtuks. Olnud kasutusel PõhjaEuroopas, eriti saksa kultuuripiirkondades. Enamus 1113 sajandist pärinevad materjalid, mis on säilinud, sh Eestimaalt ja Liivimaalt, on gooti kirjas. Eesti keele kirjutamisel taandus 18.saj jooksul. Trükikirjana püsis ajalehtedes ja osalt raamatutes 1940.ani. Minuskel väiketäht, väike kirja või trükitäht. Majuskel suurtäht, suur kirja või trükitäht. Manusskript käsikir
tähekujudele kui kirjutusmaterjalidele kui ka kirjutusviisi (kirjaliike, tähtkujusid, ligatuure, lühendeid, kirjavahemärgistust) Paleograafia on ajaloo ja arhiivinduse abiteadus, mis tegeleb vanade käsikirjaliste dokumentide desifreerimisega.Ligatuur liittäht, kahe kirjatähe ühendamisel saadud tähemärk. (Saksa pikk s ) Gooti kiri XI XIII sajandil väljakujunenud, ladina tähestikul põhinev kirjalaad, mille tähed muutusid kitsaks ja nende ümarused murtuks. Olnud kasutusel PõhjaEuroopas, eriti saksa kultuuripiirkondades. Enamus 1113 sajandist pärinevad materjalid, mis on säilinud, sh Eestimaalt ja Liivimaalt, on gooti kirjas. Eesti keele kirjutamisel taandus 18.saj jooksul. Trükikirjana püsis ajalehtedes ja osalt raamatutes 1940.ani. Minuskel väiketäht, väike kirja või trükitäht. Majuskel suurtäht, suur kirja või trükitäht. Manusskript käsikir
· horisontaalidega · värvustega · reljeefi varjutusega · profiilijoonisega · reljeefi kriipsutus · reljeefimudelid 50. Milliseid võtteid kasutatakse kaartidel, et eristada omavahel erinevaid kaardikirju? Võtted: Erinev kirjatüüp ehk font ehk srift ehk stiil i. Seriifidega kirjad: Times New Roman (ntx KALMER) ii. Seriifideta kirjad: Arial (ntx KALMER) Kirjalaad 12 i. Kirjakalle (püst- ja kaldkiri ehk kursiiv (parempoolne-vasakpoolne) ii. Sõrendus iii. Paksus iv. Suurtähed (jne) 13 51. Millised on peamised reeglid kaardikirjade kujutamisel punkt-, joon- või pindobjektidel? Punktobjekt: · selge seos objektiga, mille juurde tekst kuulub
Kuigi kirjatüüpe on sadu, võib neid tegelikult jagada kahte põhirühma: seriifidega (põikkriipsuga tähe põhijoone otsas) ja seriifideta kirjadeks (sans serif). Kõrvutamisel on näha nende kahe põhitüübi erinevus: Kirjasuurus, kirjakraad (type size, font size)- kirjasuurus (kõrgus) punktides (1 punkt on USA-s 1/72 tolli= ~0,35 mm, Euroopas ~0,38 mm). Eri kraadi kirjade näited: 58 Kirjalaad (typeface style, font style, character attribute)- kirjatüübist ja suurusest sõltumatu kirja teisend (kirja atribuut), nagu Kirjatihedus, kirjasamm (pitch)- märkide arv pikisuuna ühikutes (märki tolli kohta -cpi). Tavaliselt on ta kasutusel ainult püsisammuga (fixed-pitch) kirja puhul. Vastandiks on proportsionaalkiri (märgilaius sõltub märgi kujust), mida kasutatakse enamiku kaasaegsete skaleeritavate kirjade puhul. Joonisel on kujutatud kolme eri püsisammuga kirja -10, 12 ja
annaabi.ee 
