talupoeg ei kuulunud enam mõisnikule koormised vastavalt talu suurusele vakuraamatud, kus kirjas talupoegade kohustused talupoegadel õigus kaevata mõisnik kohtusse .. aadelkonnas privileegid säilisid maa läänistati erakätesse tugev saksa aadli võim reduktsiooniga võim vähenes .. religioonis luterluse kinnistamine 17. saj jooksul kirikuvalitsuse e konsistooriumi loomine, Eestis juhtis piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent visitatsioonid, tugev kirikute ja pastorite kontroll tähelepanu usu seletamisele lugemisoskuse leviku suurenemine 1632 Tartu akadeemilise gümnaasiumi muutmine ülikooliks - Academia Dorpatensis, Academia Gustaviana Talupoegadel seni keelatud õppida, sest.. talurahvaks eestlased, baltiaadlikel privileegid
Anton thor Helle elulugu Tema sünniaega pole paraku teada, kuid tõenäoliselt jääb see 1683. aasta sügisesse. 1683. aasta 28. oktoobril ristiti Tallinna Niguliste kirikus . Õppis Tallinna gümnaasiumis, hiljem läks Saksamaale ennast täiendama. 1713. aastal Hellest sai Jüri kirikuõpetaja ja ta abiellus ja sai tütre. 1725. aastal abiellus teist korda ja sai 5 poega. 1715. aastal sai Jüri kirikuõpetajast Hellest Eestimaa konsistooriumi ehk kirikuvalitsuse erakorraline assessor ehk kaasistuja. 1721. aastal nimetati konsistooriumi korraliseks assessoriks. 1721. aastal andis Helle välja oma esimese olulisema töö eesti keele alal: ,,EestiMa Kele Koddo ning KirkoRamat", mis oli rootsiaegse kirikukäsiraamatu pietistlikus vaimus kohandatud teos ja mida ilmus kuni 1850. aastani 46 kordustrükki. 1742. aastal sai Hellest IdaHarjumaa praost. Sellel kohal ei saanud ta olla aga kaua, sest juba järgmisel aastal Anton Thor Helle suri.
-talupoegade koormised pole seadusega piiratud. Nii anti täielik võim talupoegade üle mõisnikele 2. Iseloomusta Rootsiaegset vaimuelu, too näiteid (sündmusi et põhjenda oma seisukohti). Rootsi soovis oma võimu tugevdada ja seega pidi Balti riikides Luteri kiriku üles ehitama. Peale Liivi sõda olid kirikuhooned purustatud ja rööstatd ning puudusid õpetajad. Õpetajad võeti oma kogukonna seast. Eestimaal ehitas luteri kiriku organisatsiooni/kirikuvalitsuse/konstitooriumi Joachim Jhering. Ta andis välja esimese eestikeelse aabitsa ja töötas välja range kirikusüsteemi nagu häbipingil põlvitamine ja ukse ees jalgade pakkupanemine. Protestantlik kirik võttis üle katolikus kirikus valitseva nõiajahi ja hakati korraldama nõiaprotsesse. Eestlaste seas oli kõige olulisem juurida välja muinasusk. Vaimulikkonna eesotsas oli eesti kubermangus piiskop ja liivimaal kindralsuperintendent.
vallakooli, teine ministeeriumikooli nimetust. Määruse alusel lubati emakeeles õpetada valla ja ministeeriumikoolides ainult kahel esimesel õppeaastal, kuid hiljemgi jäid emakeelseteks eesti keele, usuõpetus- ja kirikulaulutunnid. Venekeelsele õpetusele tuli kihelkonnakoolides üle minna kolmandal õppeaastal. Kasutusele tulid haridusministeeriumi poolt lubatud programmid, õpperaamatud ja õppevahendid. Ainult usuõpetus jäi kirikuõpetajate ja kirikuvalitsuse järelevalve alla. Kooliõpetajate ametisse seadmine ja vallandamine allutati rahvakoolide inspektorile. Vallakoolid Maakoolides ei võidud kohe koolitööd ümber muuta, kuna vähesed õpetajad oskasid vene keelt. Kooliõpetajad täiendasid oma vene keelt iseõppimisega, agaramad korraldasid inspektori loal kohalikke kursusi. 1891 a. ühtlustati koolides õppetöö, pikendati õppeaastat ja suurendati koolitundide arvu nädalas. Koolitöö kestis 15. oktoobrist 15
1710 vene võimuga see aga muutus. Esialgu oli see Rootsi aja "inerts" veel see, aga jaa jooksul olukord muutus. Eritisellega, kui Põhjasõja järel pandi ametisse palju uusi pastoreid(mõned enist olid juba pietistlike teadmistega). Kõrgaeg balti provintsides kuni 18 saj keskpaigani (alates 1724, kui juhtv vaimulik eestimaa konsirtoriumis oli pabtist). Liivimaa konsistooriumis läks juhtiv võib pietisti kätte 1736 ja edaspiidi pietism valdab usuvool nii pastorite kui kirikuvalitsuse poolt. Rüütelkonna vaade pietismile oli neutraalne või pigem positiivne 8pietismi pastorid olid kohusetundlikud jne). Üldistavalt võib öelda, et pietismis oluline sügavam usu isiklik tunnetamine, mitte väline vormi täitmine. Pietismile omane klubilaadne usuringide tegevus, kus siis pastori eestvedamisel tegeletakse igast usuteemadega. Samuti oli oluline piibli lugemine originaalis, mis eeldab sügavaid teadmisi heebrea keeles ja kreeka keeles. Pietism seega
Usuline olukord Eesti- ja Liivimaal. 1840. aastate keskpaiga rahutused olid seotud ka usuvahetusega, usulise liikumisega. Kuni 19. sajandi esimese kolmandiku lõpuni ei olnud luteri kiriku elus midagi muutunud võrreldes 17. sajandiga. Jätkuvalt kehtib meie kirikuelus Rootsi kirikuseadus. Tähendas siinsetele aladele iseseisvat kirikuelu (territoriaalkirik - territoriaalselt iseseisev kirik, sõltuvus riigivõimudest oli minimaalne). Keiser ei tundnud huvi luteri kiriku vastu. Kirikuvalitsuse mõttes oli 18. sajand toonud muutuse, et kirikuelu paljuski sõltus rüütelkondadest ja mitte nii väga vaimulikest. Muutus tuleb 28.12.1832. aastal. Keiser annab välja ukaasi, millega hakkab kehtima Venemaa Evangeelne kirikuseadus. Selle seaduse all ei mõeldud mitte ainult kogu Vene riigis elavaid luterlasi, vaid ka reformeeritud kirikuid. Luterlasi oli Venemaal vaid teatavas regioonis, linnades olid sissetulnud välismaalaste kogudused. Uue
· Piibli ratsionaalsest lugemisest tulenev moraal on tema hinnangul ülem vana-kreeka jms moraalist. (Machiavelli, Nietzsche, Rousseau arvavad vastupidiselt). · Leidis, et lapsed peaksid ise piiblit lugema, mitte õpikute või õpetajate vahendusel. Samas tundis antipaatiat dogmade, traditsioonide ja tõlgenduste suhtes, mida piiblis pole. Usuline sallivus: · Toonaste hollandlaste majanduslikku jõukust seostati usuvabadusega · Rituaale, liturgiat, dogmasid, kirikuvalitsuse korraldust, kirikuametite süsteemi jms pidas Locke vähe-tähtsateks asjadeks "things indifferent". · Nonkonformistidelt (riigikirikusse kuulumise vastastelt) pärineb ka Locke'i tekstis oluline idee kirikust kui `vabast ühiskonnast'. · Kokku võib öelda, et Locke'i käsitlus on "Vaba kirik vabas riigis" · Usuvabaduse ja ususallivuse teema huvitas Locke'i kogu elu sellel teemal on nii tema esimene kui ka viimane (lõpetamata jäänud) kirjatöö
annaabi.ee 
