Vaimulike elu keskajal Feodaalide ja talupoegade kõrval moodustasid kirikuteenrid vaimulikud keskaegses ühiskonnas omaette seisuse, kes olid vahemeheks maapealse elu ja taevariigi vahel. Vaimuliku seisuse esindajad olid paavst piiskopid ,kardinalid, diakonid,preestrid ja mungad/nunnad. Vaimulik seisus ja ,katoliku kirkik olid nagu riik riigis. Nende suhtes kehtis eriline klerikaalne õigus, mis esitas vaimulikele mitmeid kohustusi ja kitsendus, nii ei tohtinud vaimulikku seisusse kuuluvad mehed abielluda ega omada perekonda. Seda nimetati tsölibaadi nõudeks,
Vaimulikud keskajal Feodaalide ja talupoegade kõrval moodustasid kirikuteenrid vaimulikud keskaegses ühiskonnas omaette seisuse, kes olid vahemeheks maapealse elu ja taevariigi vahel. Vaimuliku seisuse esindajad olid paavst, piiskopid, kardinalid, diakonid, preestrid ja mungad/nunnad. Vaimulik seisus ja katoliku kirik olid nagu riik riigis. Nende suhtes kehtis eriline klerikaalne õigus, mis esitas vaimulikele mitmeid kohustusi ja kitsendus, nii ei tohtinud vaimulikku seisusse kuuluvad mehed abielluda ega omada perekonda. Seda nimetati tsölibaadi nõudeks,
juures jne. Kustutusvahendid pidid olema ka igal majaomanikul, kes olid kohustatud saatma oma sugulased ja tüdrukud nendega tulekahjule. Suure tulekahju korral pidid kustutustöödest osa võtma kõik töövõimelised linnakodanikud. Öösiti liikus igas jaoskonnasneli öövahti. Kui keegi nendest kusagil tulekahju märkas, pidi sellest käristiga märku andma. Üks öövahtidest tõttas rae vahituppa ja teatastulekahjust. Kohe hakati raekoja tornis tulekella lööma. Seda kuuldes pidid kirikuteenrid hakkama kirikukelli helistama. Kellahelin tähendas kodanikele käsku tulekahjule ilmuda. Kustutusvett veeti tulekahjukohale aamides või kantiämbritega. Kustutusvahendid ja võtted olid primitiivsed. 2 Põlevale hoonele loobiti ämbriga vett või materdati tuld kustutusluudadega. Ühtlasi kasteti veega lähedalasuvaid hooneid. Suuremate tulekahjude puhul pääti põlemise edasikandumist
Tavaliselt käivad missaga kaasas jutlus ja vaimulikud laulud, ning teised sakramendid. 22) Kuidas mõjutas kirik keskajal järgmisi valdkondi? a) haridus kõik koolid olid kiriku juures e kirikukoolid, nendes õpetati põhiliselt Piiblit ja Jeesus Kristuse elu, aga ka kirjutamist ja arvutamist ning ladina keelt. Hariduses oli oluline osa kloostritel, kellel oli oma haridussüsteem. Kõige haritumad olid tol ajal mõsitagi kirikuteenrid. Tavaliselt, kui sa juba hariduse omandasid, siis üheks perspektiiviks oli saada preestriks. Paavst pidi andma oma luba ülikooli avamiseks. b) kirjasõna suurem osa kirjaoskajaid olid preestrid, kirikutes ja kloostrites kirjutatid raamatuid. c) teadus paljud teadlased olid kirikutegelased, aga kirik ei mõjutanud teadust kuigi hästi. Usuti, et
Tavaliselt käivad missaga kaasas jutlus ja vaimulikud laulud, ning teised sakramendid. 22) Kuidas mõjutas kirik keskajal järgmisi valdkondi? a) haridus – kõik koolid olid kiriku juures e kirikukoolid, nendes õpetati põhiliselt Piiblit ja Jeesus Kristuse elu, aga ka kirjutamist ja arvutamist ning ladina keelt. Hariduses oli oluline osa kloostritel, kellel oli oma haridussüsteem. Kõige haritumad olid tol ajal mõsitagi kirikuteenrid. Tavaliselt, kui sa juba hariduse omandasid, siis üheks perspektiiviks oli saada preestriks. Paavst pidi andma oma luba ülikooli avamiseks. b) kirjasõna – suurem osa kirjaoskajaid olid preestrid, kirikutes ja kloostrites kirjutatid raamatuid. c) teadus – paljud teadlased olid kirikutegelased, aga kirik ei mõjutanud teadust kuigi hästi. Usuti, et maailm ja inimeste elu peavad lähtuma kirikust ja Piiblist. Kõik, mis Piibliga
põranda üles võtta ja selle aluse läbikaevada ning leidis säält kahe inimese, ühe suurema ja teise vähema, luud. Need maeti surnuaia pääle uuesti maha ning sellestsaati pole sääl ilmasgi enam tontisi nähtud. Lossi neiu Sel ajal, kui Haapsalu loss Saaremaa piiskoppide valitsuse all oli, toonud üks doomiherra, kloostri valjude seaduste keelust hoolimata, ühe naisterahva, kes koorilaulja poisikese riidesse oli pandud, enese kaasas lossi. Kaua aega ei teadnud teised kirikuteenrid mitte, et koorilaulja poisike naisterahvas oli, aga viimati jäivad nad kahtlaseks ning kui piiskop Haapsalu tuli, teatati sellest temale ja ta laskis sel ajal, kui doomiherrad kirikus olivad, süüdlase elukorteri läbiotsida, kust poisikeseks peetud neiu naisterahva riides ülesleiti. Kohe kutsus piiskop kiriku nõukogu kokku, kes otsuseks tegi, et naisterahvas pooleli oleva kabeli müüri sisse peab müüritama ja doomiherra lossi vangitorni heidetama ning sääl lastama nälga suura
annaabi.ee 
