Eesti 19. saj Balti kubermangude elanikkonna enamiku moodustasid eestlased ja lätlased. Valitsev elanikkonnagrupp baltisakslased ligi 5% rahvastikust. Lisaks neile veel juute, venelasi, rootslasi jt. Enamik elas maal, linnades ülekaalus saksakeelne elanikkond. Balti suuremad linnad olid kubermangukeskused Riia, Jelgava ja Tallinn. Tsaarivõimu esindasid kindralkuberner ja kubermanguvalitsused. Nikolai I ajal piirati kirikuseadusega luteri kiriku eesõigusi, kogu impeeriumis sai ametlikuks usuks vene õigeusk. Tartu ülikoolis püüti ametliku asjaajamiskeelena kehtestada vene keelt. Rüütelkondade ja linnade omavalitsusele tuginev Balti erikord püsis ja isegi tugevnes. 1802.a Eesti esimene talurahvaseadus, manitses talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubas neil omada vallasvara. Talupojad said talukoha põlise kasutamisõiguse tingimusel et kõik koormised ja maksud mõisa heaks on täidetud.
Üldkoosoleku otsused peab heaks kiitma mõisnik. Dekabristid- lootsid võimu kukutada, pärisorjuse kaotada, kehtestada kodanikuvabadused. Plaan ei õnnestunud, Siberisse saatmine(lk 117). Nikolai I(valitses 1825- 1855): Püüab ühtsustada äärealade Peamine eesmärk kehtiva poliitilise korra poliitilist ja kultuuripärast eripära säilitamine ja kindlustamine. Venemaaga. 1832.a kirikuseadusega piirati luteri Haritlaste seas ja salongides arutelu kiriku eesõigusi, ametlik usk Venemaa tuleviku üle: läänlased ehk impeeriumis õigeusk, luterlus Euroopalike vaadetega; slavofiilid ehk lubatud usulahk. Venemaa ainulaadsuse kaitsjad. Peeter I tegevuse hindamine. Balti erikord püsis ja tugevnes siiski. 1840-te algul viljaikaldus ja
sellel ajal eestlased ja lätlased;baltisakslased ainult 5% elanikkonnast Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. Balti erikord hakkas välja kujunema Poola ja Rootsi ajal 1620.1630. aastatel. Ühine kindralkuberner valitses balti kubermange kuni 1876. aastani (v.a. 18081819) 1832. kirikuseadusega piirati luteri kiriku eesõigusi, ametlikuks usuks sai vene õigeusk. Baltisakslased olid väga mõjukad Vene riigiteenistuses ja sõjaväes. Uuenduste vajalikkus Eelneval sajandil katsed talupoegade olukorda parandada ebaõnnestusid. Kui Aleksander I sai keisriks, otsustas ta parandada talupoegade ja mõisnike suhteid Keiser pooldas pärisorjuse kaotamist, kuna ta sai aru, et see annab ühiskonnale halba mõju.
Kronoloogia: Eesti 18. sajandil Kronoloogia: Eesti 18. sajandil · 1686 sätestati Rootsi kirikuseadusega Baltikumi kirikukorraldus, mis kehtis 1832. aastani · 1689 1710 ilmus esimene Eesti ajaleht, saksakeelne ,,Revalsche Post-Zeitung" · 169597 suur nälg Eestis, suri 70 00075 000 inimest viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust · 1697 suri Rootsi kuningas Karl XI, uueks kuningaks sai 15-aastane Karl XII · 1699, 24. august sõlmis Liivimaa aadliopositsiooni pagulasliider Johann Reinhold
Esimeses järgus oli talupoegade valikuvabadus tõenäoliselt suurem ja nimi määrati valikuga viivitajatele. Märksa suurem on määratud nimede osakaal Eestimaa kubermangus, kus selle põhjusi oli nimedepaneku veidi teistsugune protseduur. Perekonnanimede panek Eestimaa kubermangus Alles 5. aprillil 1834 sai Eestimaa kuberner ülesande organiseerida uue 4 kirikuseadusega ettenähtud nimestike koostamine kõigi kirikukihelkondade elanike kohta. Talupojad pidid endale valima sündsad ja rahvakeelde sobivad perekonnanimed, mis tuli kanda käimasoleva hingederevisjoni lehtedele. (Tiik 1987: 85) 1834. a korraldatud kaheksanda hingedelonduse nimestike esitamise viimane tähtaeg oli esimene august. Vaid vähesed talupojad jõuti kanda koos perekonnanimedega hingedeloendisse. Et perekonnanimesid hingedeloenditesse kanda ei jõutud, tuli kehtestada teistsugune
2. Sisu Balti kubermangude elanikkonna enamiku moodustasid eestlased ja lätlased. Valitsev elanikkonnagrupp oli baltisakslased ligi 5% rahvastikust. Lisaks neile veel juute, venelasi, rootslasi jt. Enamik elas maal, linnades oli ülekaalus saksakeelne elanikkond. Balti suuremad linnad olid kubermangukeskused Riia, Jelgava ja Tallinn. Tsaarivõimu esindasid kindralkuberner ja kubermanguvalitsused. Nikolai I ajal piirati kirikuseadusega luteri kiriku eesõigusi, kogu impeeriumis sai ametlikuks usuks vene õigeusk. Tartu ülikoolis püüti ametliku asjaajamiskeelena kehtestada vene keelt. Rüütelkondade ja linnade omavalitsusele tuginev Balti erikord püsis ja isegi tugevnes. 1802.a Eesti esimene talurahvaseadus, manitses talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubas neil omada vallasvara. Talupojad said talukoha põlise kasutamisõiguse tingimusel et kõik koormised ja maksud mõisa heaks on täidetud
allutamist piiramatule keisrivõimule. 1783.a kehtestati Liivi- ja Eestimaal uus halduskorraldus, mis muutis Balti provintside valtsemiskorra Vene omaga sarnaseks, nimetatakse asehaldusajaks, see kord püsis kuni Katarina ll surmani (1796). 24.peatükk Eesti 19.sajandi esimesel poolel Baltimaade suurimad linnad olid kubermangude keskused Riia, Jelgava ja Tallinn. Kubermange valitses kuni 1876.aastani (v.a 1808-1819) ühine kindralkuberner. 1832.aasta kirikuseadusega piirati luteri kiriku eesõigusi. Ametlikuks riigiusuks sai kogu impeeriumis vene õigeusk, luterlus jäi vaid üheks lubatud usulahuks. Tartu ülikoolis üritati asjaajamiskeelena kehtestada vene keelt. Rüütelkondadele ja linnade omavalitsusele tuginev Balti erikord jäi püsima. 1801.a sai uueks keisriks Aleksander l. Tema eesmärgiks oli seadustega selgemalt piiritleda talupoegade ja mõisnike suhted. Keiser pooldas pärisorjuse kaotamist vähemalt ühel osal impeeriumi territooriumil
- Kroonumõisamaal asetseva kiriku puhul valisid kirikuõpetaja kõik koguduse mõisnikud · Pastoril pidi olema ülikooliharidus ja paljud tulid 18 saj Saksamaalt: - Toimetulek kirikumõisadest(pastoraadid) ja talurahvas maksis kümniseid · Tulemus: härraskirik seisis aadli huvide eest ja jäi rahvale võõraks · 1832 a kirikuseadusega allutati lut kirik Vene siseministeeriumile ja liideti Peterburi piiskopkonnaga - Aadli võim säilis konsistooriumites ja maakogudustes kuni Eesti iseseisvumiseni VI Linnade omavalitsuskorraldus 18 saj (kuni 1877) · Tänapäeva Eesti aladel oli 18 saj 12 linna(5% rahvastikust) A. Keisri kinnitatud privileegid ja suuremad õigused olid(tänapäeva Eesti aladel) 6 linnal:
suurendamisega, kodukariõiguse kaotamisega jne. Spiranski komisjon- nägi ette muutusi ka balti provintsides e balti provintside provintsiaalõiguse kodifitseerimine. Õiguste sisu pidi jääma senisele kujule, lihtsalt süstematiseerima neid. Küll aga jäi välja sellest talurahvaõigus, sest need olid eraldi niipalju juba, samal põhjusel jäeti välja luterliku kiriku õigused, sest see oli reguleertiud juba 1832 aasta kirikuseadusega. Balti provintsiaalõigus korrastatud kujul kandis nime Balti provintsiaalseadustik. 1846 ilmusid selle teose 2 esimest osa (sisuks oli ametiasutuste korraldus ja seisusteõigus), 1865 aastal ilmus kolmas kõide Balti eraseadus( tsiviilseadustik). Balti Eraseadust loetakse balti provintsiaalseaduse kõige tähtsamaks osaks vb, kehtis teatud osadena kuni 1940 aastani, tähtsaim tegelenae sellekoostamise juures oli Friedrich Georg von Bunge. Balti Eraseadus väga mahukas, üle 4000 artikli
annaabi.ee 
