häält muuta ja laval isegi silmnähtavalt pikemaks muutuda. Daamist võib saada labane mutt. Ever ei valeta laval ja oskab ka elus usutavalt mängida.Ta on abielus olnud näitleja Eino Baskiniga ja on lavastaja Roman Baskini ema. Hiljem olid elukaaslasteks Ilmar Tammur ja Gunnar Kilgas.Ital on üks poeg abielust Eino Baskiniga. Baskin ütleb, et Ever võib hinge tagant ära anda viimase veeringu, olles ise piltlikut öeldes näljas nagu kirikurott, ja seejuures teha näo, et just praegu tõusis ta söögilaua äärest vähemalt Versaille palees.Talle on looduse poolt palju antud ja muidugi ei ole ta ise seda jätnud."Ta armastab vaadata mitte ainult teatrietendusi või uudiseid, vaid on ka kirglik spordihuviline. 1953. aastast, Moskva Teatriinstituudi lõpetamisest kuni tänaseni on Ever Draamateatri trupis ja mänginud siin ligi 120 osa. Teist sama palju rolle on ta teinud aga filmides, tele- ja raadiolavastustes. ;
Kuid paraku libastus ka tema, ta sattus halba seltskonda, kus teda ärgitati varastama või musta äri ajama. Paraku võttis ta kõik mustad tööpakkumised vastu alkoholijoobes olles, hommikul seda ise väga kahetsedes. Kuid ka temal oli olemas keegi, kes teda ikka ja jälle sealt halva mainega seltskonnast ära sikutas, selleks oli Anni, tüdruk kellega nad olid juba ammu sõbrad olnud. Siinkohal on jälle hea tuua võrdlus tänapäevaga, Anni oli rikkast perekonnast ja Jaan vaene kui kirikurott, muidugi jõudsid kõik külavahel liiklevad jutud ka Annini kuid siiski Anni sügavad tunded ei lastnud teda mõjutada nendest juttudest, tema tahtis ikka Jaani oma tulevaseks kaasaks. Sellest peaksid tänapäeva inimesed õppust võtma, tänasel päeval lasevad inimesed liiga palju ennast mõjutada teiste inimeste arvamusest ja juttudest. Tänapäevaga paralleele tõmmates võib Jaani suhtumist võrrelda tänapäeva asotiaalidesse suhtumisega
ning sai endale väga palju lubada. Möödusid mõned kuud, Mati kõndis linnas ja nägi kaugelt oma naist Lindat. Linda oli tulnud linna selleks, et Mati üles otsida. Mati läks Linda juurde ja palus vabandust, et ta kodust ära läks ning teda raskes olukorras üksinda jättis. Ta ütles Lindale, et kõik tema peas oli segi kui puder ja kapsad ning nüüd on ta oma veast aru saanud ja loodab, et Linda suudab talle tema vea andestada. Kuna Linda oli vaene nagu kirikurott, ei kahelnud Mati hetkegi ning kutsus Linda enda juurde elama. Ta lubas, et ei pane teda enam kunagi sellisesse olukorda ning võtab ka Linda arvamust edaspidi kuulda. Linda ei lausunud ei musta ega valget. Ta oli üllatunud Mati siiruses ning ütles, et nende armastus on küll kasvanud ja kahanenud, aga otsa ei saa see kunagi. Ja nii elavadki Mati ja Linda oma kümne toreda lapsega nagu silgud pütis oma suures ja uhkes majas ning
5. väriseb nagu haavaleht, tallesaba____________________________ 6. must nagu öö, karusitt______________________________ 7. vaene nagu kirikurott______________________________ 8. kadunud nagu vits vette____________________________ 9. kõveras nagu koerakirp___________________________ 10. kaval nagu rebane, kapsauss_____________________________ kassipoeg, vaha, purikas, haavaleht, kapsauss, vits vette, kass, samet, karusitt, rebane, koerakirp, kirikurott, tallesaba, öö, siid, seebivesi В 1. laisk nagu porikärbes, lambasoolikas______________________________ 2. paljas nagu porgand, püksinööp_____________________________ 3. aeglane nagu tigu____________________________ 4. haiseb nagu tõhk, sikk_____________________________ 5. näljane nagu hunt_____________________________ 6. tujukas nagu aprillikuu ilm____________________________ 7. kõhn nagu piitsavars, pilbas______________________________ 8
Ei lausu musta ega valget- ON VAIT Mängib esimest viiulit- ON LIIDER Leidis uue omaniku- VARASTATI On pigis- ON TÄRBAS OLUKORRAS Pühkis tolmu jalgelt- VÄGA LIHTSALT Nagu hane selga vesi- JÄTAB ÜKSKÕIKSEKS Võttis jalad selga- LÄKS ÄRA Nagu kass ja koer- TÜLIS Kahe silma vahel jääma- UNUNEMA Nagu vors koera kaelas- EI PEA KUIGI VASTU Leiba luusse laskma- PUHKAMA Ei seisa pudeliski paigal- ÄÄRMISELT PÜSIMATU Vaene kui kirikurott- VÄGA VAENE Liimist lahti- HALVASTI TUNDMA Segi kui puder ja kapad- TÄIESTI SEGAMINI Nagu lepsase reega- EBAMEELDIVAST OLUKORRAST VEEL HULLEMASSE OLUKORDA SATTUMA Nagu õlitatud välk- VÄGA KIIRESTI Vasikuga võidu jooksma- MÕTETULT TEGUTSEMA Nagu silgud pütis- VÄGA KITSAS Vihma käest rästa alla- LAHKUS Nagu puder ja kapsad- SEGAMINI Ajas puru silma- VALETAS Ei kaota kunagi pead- EI OLE KUNAGI SEGADUSES
" Jänes põues- Kartma Triibulised püksid- Karistada saamine ,,Ära aja mulle kärbseid pähe !"- ,,Ära aja mulle segast juttu!" Ninapidi vedama- Petma Vesi ahjus- Hirmunud ,,Võta näpust!"- Millegi uskumatu juhtumine, kiuste Väljendeid Eesti kirjandusloolisest lugemikust (1.osa) Magab nagu surnu. Kaupleb kui juut. Tuntud kui kirju koer. Lund tuleb kui kotiga. Käib nagu kass ümber palava pudru. Vaene kui kirikurott. Läheb nagu lepase reega. Segamini nagu pudru ja kapsad. Uhke nagu konn mätta otsas. Teeb tööd kui karu. Tõsi kui tõrre vesi. Arg kui jänes. Must kui tuletukk. Kaval kui rebane. Käed mustad nagu sea jalad. Silmad punni kui õlesööjal. Äkiline nagu püssipauk. Rikas kui Riia kikas. Sajab nagu oavarrest. Täis kui kaan. Magus kui mesi
" Lähedased arvanud, et Everi loomingulises "köögis" polevat teistel midagi peale hakata. Võimatu oleks seal leida äädikapudelit, soola-, pipra- või kaneelipurki. Nii ütleb Baskin, sest Everi "köögis" puuduvad kõikidel pudelitel ja purkidel etiketid. 2 Ever ei valeta laval ja oskab ka elus usutavalt mängida. Baskin ütleb, et Ever võib hinge tagant ära anda viimase veeringu, olles ise piltlikult öeldes näljas nagu kirikurott, ja seejuures teha näo, et just praegu tõusis ta söögilaua äärest vähemalt Versaille palees. Ever räägib raamatus ka sellest, et armastab eriti just telekaameraid, sest need olevat oma loomult kuidagi heatahtlikumad. Aga kui roll on lame? "Kui öeldaks, et Ever tegi oma rolli halvasti, siis see on minu probleem, aga kui öeldakse, et tekst on lame, siis see ei ole minu, vaid teksti autori probleem." On ammu teada, et teatritöödest Ever tavaliselt ära ei ütle, vaid haarab
Leidis endale paar hingekaaslast. Kirjutas epigranmme, joonistused, karikatuure. luges väga palju. Esimesed avaldatud teosed 19 a avaldas esimesed värsid Brynjolf Bjarme pseoudonüümi all. Katsetas näitekirjanikuna. Kristiana periood. 22a sõitis Kristianisse alates 1924 oslo Heldbergi erakool. Andis sõpradega välja nädalaleh "Inimene" Kus avaldas ka oma teoseid . Esimene lavastatud näiden Normannid. Kutsuti Bergeeni teatri kunstiliseks juhiks . Tuli Bergenisse vaesena nagu kirikurott lahkus veel vaesemana-suured võlad. Enamik näidendeid kukkus läbi. Läks tagasi Kristianisse. Kuulsus jäi tulemata ja lohutust leidist alkoholist. mõlgutas enesetapumõtteid. Alles abielludes andis ta elule mõtte. Abiellus Suzanna ja said lapse. Ta oli pettunud norras ta oli patrioot ja lahkus norrast 1864. Elas 27 aastat itaalias ja saksamaal. Seal loodud näidendid tegid ka kuulsaks. Aastapikkused kannatused on tema kinnisust veelgi süvenenud . teosed: Ühiskonna
arutlema maailma hädade põhjuste üle, sest keegi teine niikuinii miskit asjalikku välja ei mõtle." Sellest valikust tulenevalt ei jätkunud tal raha ei söögi ega korraliku eluaseme tarvis ning tunniandmisel sai takistuseks see, et Rodionil ei olnud korralikku särkigi selga panna, kuuest rääkimata. Ta oli nõiaringis, kuna ei söandanud räbalaisse riietatuna tänavatel käia, kartes seal kohata mõnd tuttavat. Ühest küljest oli Raskolnikov vaene nagu kirikurott, teisalt kogusid tema õpikud laual tolmu, kuna nende omanik ei vaevunud kirjutama mõnd võimetekohast artiklitki, mis aitaks luua sidemeid kirjastajatega ja tooks ta sedavõrdki kitsikusest välja, et oleks jälle jõudu edasi minna. Raskolnikov oli elujõuetu. Kogu vaimne allakäik algas füüsilisest, see aga tulenes toitainetevaesest toidust, niiskest kambrist ja Piiteri tolmusest õhust. Raskolnikov sattus masendusse, kuna uhkusest ei tahtnud ta minna sõpradelt abi otsima
Ometi ei saavutanud Ibsen edu näitekirjanikuna: kõik tema sel perioodil kirjutatud ja lavastatud näidendid (komöödia ,,Jaaniöö", ümbertöötatud ,,Normannid", ajalooline draama ,,Ostrati emand Inger") kukkusid läbi. Publik ei oodanud sellist probleemidekäsitlust, nagu pakkus Ibsen. Pisut paremini võeti vastu rahvaluulemotiividele tuginev ,,Pidu Solhaugis", kuid järgmist näidendit ,,Olaf Liljekrans" tabas taas hävitav läbikukkumine. Ibsen oli tol ajal vaene nagu kirikurott. Ibsen oli oma kodumaa veendunud patrioot, kuid elu tolleaegses Norras oli kõike muud kui võitlus ideaalide eest selle asemel laiusid kildkondlik võimutaotlus ning omakasu tagaajamine. Ibseni näidendid, mis õhutasid patriootilisi tundeid ja rahvuslikku uhkust, jätsid publiku külmaks. Kõige selle tõttu lahkus pettunud Ibsen 36-aastaselt Norrast vabatahtlikult maapakku ta elas järgmised 27 aastat Itaalias ja Saksamaal. Nn
Ometi ei saavutanud Ibsen edu näitekirjanikuna: kõik tema sel perioodil kirjutatud ja lavastatud näidendid (komöödia ,,Jaaniöö", ümbertöötatud ,,Normannid", ajalooline draama ,,Ostrati emand Inger") kukkusid läbi. Publik ei oodanud sellist probleemidekäsitlust, nagu pakkus Ibsen. Pisut paremini võeti vastu rahvaluulemotiividele tuginev ,,Pidu Solhaugis", kuid järgmist näidendit ,,Olaf Liljekrans" tabas taas hävitav läbikukkumine. Ibsen oli tol ajal vaene nagu kirikurott. Ibsen oli oma kodumaa veendunud patrioot, kuid elu tolleaegses Norras oli kõike muud kui võitlus ideaalide eest selle asemel laiusid kildkondlik võimutaotlus ning omakasu tagaajamine. Ibseni näidendid, mis õhutasid patriootilisi tundeid ja rahvuslikku uhkust, jätsid publiku külmaks. Kõige selle tõttu lahkus pettunud Ibsen 36-aastaselt Norrast vabatahtlikult maapakku ta elas järgmised 27 aastat Itaalias ja Saksamaal. Nn
" Asjaolude sobival kokkusattumisel võib selline naturaalne rühmitus olla parim ja selgeim rühmitus. Kõnekäändude ja fraaside loomulikke (vormilis-funktsionaalseid) alaliike Võrdlused ja intensiivistused · Rahvapärased võrdlused, mis moodustavad u. ¼ Eestist kogutud kõnekäänutekstide massist. Tuntuimad ja sagedasimad neist (100120-aastasel kogumisperioodil) olid järgmised: Sajab nagu oavarrest; Kadus nagu tina tuhka; Vaene kui kirikurott; Nagu hane selga vesi; Uhke kui konn mätta otsas; Suu käib kui tatraveski; Läheb nagu lepase reega; Kaval kui rebane; Arg nagu jänes; Loll kui köstri valge vasikas; Nagu kana takus; Visiseb kui tuli toores puus; Nagu täi tõrvas; Nagu sadul sea seljas; Käib nagu kass ümber palava pudru. Võrdlused näivad domineerivat enamiku rahvaste traditsioonilises retoorikas ja olevat seega figuratiivse kõne kõige arhe- ja prototüüpsem vorm üldse.
Tema sõber Stankevits läks köhides Kaukasusse. See kõlab küll natuke pahasti. Mihhail kutsus ühe teise sõbra suveks siia, ühe kriitiku. VARVARA: Mis sorti inimene see kriitik on? ALEKSANDER: Väga uje ja närviline. Mihhail ütleb, et me peame tema vastu kenad olema. Ta on ainult maakonnaarsti poeg, vaene kui kirikurott. VARVARA: Noh, siis pole tast mingit kasu. (Ljubovile) Ega sa ometi ei taha öelda, et Tatjana saatis krahv Sollogubi kirjad tagasi? LJUBOV: Sa pead seda tema käest ise küsima, ema. (Ljubov tõuseb järsku püsti ja vaatab aknast välja aeda.) MIHHAIL: Ma olen kuulnud, et Sollogub on keigar. TATJANA: Jah, mitte nagu sina. MIHHAIL: Ma ei kahtlusta sind enam kunagi, Tata. Ja ennast
annaabi.ee 
