abiõpetaja Eberhard Gutsleffi nimi ning Thor Helle koostatud ongi vaid raamatu grammatikapeatükk ja mingi osa lisas avaldatud dialoogidest. Kolmanda Thor Helle kaastöös valminud suurteose tähendus ei ole tänapäeval enam nii selgelt teadvustatud, kuid oma ajas oli selle mõju eestlaste hulgas kindlasti suurem kui grammatikal ja piiblilgi. See oli katekismusest, evangeeliumi- ja epistlikatkenditest, lauluraamatust ja palveraamatust koosnev neljaosaline kodu- ja kirikuraamat, mille sarnaseid eestlaste tarvis oli juba sadakond aastat välja antud, aga mille teksti Thor Helle koos paari teise pietistlikult meelestatud pastoriga põhjalikult ümber töötas. Raamat ilmus 1721. aastal 5000-eksemplarises tiraafiis ning edaspidi anti selle järel- või veidi kohendatud uustrükke välja iga paari aasta tagant, kuni 1850. aastani ühtekokku ligi 50 trükki (vt Annus 2000: 154 ja siin allpool). Kui
www.keeljakirjandus.eki.ee/559-572.pdf. 25.04.11. Eesti keele ajalugu. www.et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keele_ajalugu. 25.04.11. Millest jutustab Käsu Hans?. www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=32. 25.04.11 Lühhike öppetus. www. et.wikipedia.org/wiki/Lühhike_öppetus. 25.04.11. Tarto maa rahva Näddali-Leht. www. et.wikipedia.org/wiki/Tarto_maa_rahva_Näddali-Leht. 25.04.11. 1. Henriku Liivimaa kroonika XVIII. 8, lk 154/155 2. Hans, Käsu 1714. EELK Tartu Jaani koguduse kirikuraamat. Tartu 6 Lisad Lisa 1 Lisa 2 Henriku kroonika 1982. a. väljaanne Esimene läbinisti eestikeelne raamat, lõunaeestikeelne Uus Testament (1686) Lisa 3 Lisa 4
nende üritused olid suured ja hullumeelseni pidulikud) Muusikaelu 16. sajandil · Reformatsioon algas pildirüüstega; kirikute ja materjalide hävinemine · 1585 a. jesuiidikolleegium Eesti esimene kõrgem kool · Esimesed eestikeelsed kirikuraamatud · Thomas Busaeus eestikeelse katekismuse avaldamine, esimesed eestikeelsed kirikuraamatud (nootideta) · Wilhelm Buccius kirikuraamat eestikeelsete lauludega (nootidega) · Georg Müller Pühavaimu kiriku juurde kool, koolipoistele koraali õpetamine, eestikeelsed jutlused, alamast soost jutustaja · 1521 a. esimesed misjonärid · Kirikud lubjati valgeks, et toredust endale mitte ihaldada · Põhiliseks jumalateenistuse osaks oli jutlus, lisaks laulis koor koos kogudusega lauldi luteri koraali · 1535 a. alamsaksa eestikeelne katekismus · 1583 a
21. Vana kirjakeele varasem uurimislugu. Üksikkäsitlusi leidub eesti keele ja kultuuri küsimustele pühendatud saksakeelses ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniß der Estnischen Sprache" (181332). Baltisaksa pastorite uurimuslikud artiklid, nt Jacob Johann Anton Hirschhausen Stahli kirikuraamatute kohta, Johann Heinrich Rosenplänter J. Rossihniuse kirikuraamatute kohta. Villem Reimani eestvõttel ÕESi toimetistes ilmunud G. Mülleri jutlused (1891) ja J. Rossihniuse kirikuraamat (1898). Lektor Johann Samuel Friedrich Boubrig (lektoriks 18261837): ühise kirjakeele vajaduse tõstatamine; eeskuju soome keelest ("Ueber die Dialecte der ehstnischen Sprache und ihre mögliche Vereinigung zu einer allgemeinen Schriftsprache" (1843). Lektor Dietrich Heinrich Jürgenson (esimene eestlasest lektor, töötas 18371841) loengud eesti kirjanduse ajaloost, k. a ülevaade varasemast kirjasõnast (ilmunud ÕESi toimetistes 184344). Peab huvi
käibimine. Inglise keel on toonud eesti keelde enamiku muusika-, filmi-, informaatika-, majandus-, tehnika-, moe- ja slängisõnavara. 20. Nimeta vähemalt 3 kirjalikku allikat, mis on olnud aluseks alam- ja ülemsaksa laentüvede uurimisele. On väh 3 kirjalikku allikat ee k, kust on saadud alam- ja ülemsks keelt uurida: Kullamaa vakuraamat (16. saj), ametivanne, G. Mülleri jutlused, Stahli kirikuraamat. Vakuraamatus nt sõnad moller, köke, lampe. Ametivandes Lifflandi maa, mester. Mülleri keelekasutus väga ebaühtlane, aga rikkalik sõnavara, paljud laensõnad eestistatud kujul (fullib), aga ka sõnu nagu maaler, maalima, haamer, kunst. Stahlil rohkesti alamsaksa laensõnu, nt peegel, kook, kits. On järjekindlam kui Müller. Ühendid ck, ch, ff, õ asemel ö. Alamsks sõnavara on üsna hästi fikseeritud, põhilisteks allikateks protokollid, aruanded, jutlused jne.
asutas, tema koostas ka esimese aabitsa 17. sajandi lõpul. Raamatuid levitasid raamatuköitjad, kuna trükiseid transporditi (peamiselt mereteid mööda) lahtiste poognatena ja köideti kohalike köitjate poolt. Veel enne piibli tõlget hakkasid 1700. a-te alguses ilmuma PLAKATID kuberneri käsud ja korraldused, mis olid kaunistatud suurte puulõikeinitsiaalidega, mida raamatutes väga harva kasutati. 1715 ilmus Uus Testament, 1721 kodu- ja kirikuraamat, mis kujunes kõige levinumaks lugemisraamatuks 18. sajandil. 1718 arvatavasti ilmus eestikeelne kalender Tallinnas "Eesti-Ma Rahwa Kalender ehk Täht-Ramat". 1739 ilmus piibel (põhja-)eesti keeles Põhjasõja alguseks oli Eestis 3 trükikoda, siis aga laastasid sõda ja katk maa. Narva trükikoda suleti, Tartu ülikooli trükikoda viidi Rootsi. Säilus vaid Tallinna trükikoda. Eesti raamatu ja ajakirjanduse ajaloos pöördelise tähtsusega oli Peter Ernst Wilde
annaabi.ee 
