Algselt töötas Novgorodis, hiljem Moskvas. Andrei Rjublov töötas Moskvas, tema tähtsaimaks ikooniks on ,,Kolmainsus" (legend räägib kolmest inglist, kes ilmutasid end Aabramile ja Sarale ning kuulutasid tulevikku. Kolm teekäijat, Isa, Poeg ja Püha Vaim. Tamm ikoonil sümboliseerib meele- ja usukindlust). Hiljem kujunesid kloostrite juures ikoonimaalijate koolkonnad, kus töö omavahel ära jaotati. Ikonostaas on pildisein, mis eraldab kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast. Ikoonid asusid ka reeglistiku järgi paigutatult valgmikus. ,,Vladimiri Jumalaema" toodi Bütsantsist Uspenski katedraali.
Petik Liseene ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid ehk petikud. Tambuur Peakupli alla ehitati sale silinderjas akendega ruum. Minarett - mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele. Ikonoduulid ikoonide pooldajad. Ikonoklastid pildieitajad. Ikoon usulise sisuga pilt. Ikonostaas ikoonid asusid ka seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast. Nimbus pühasära. Enkaustika vaha segamine värvidega(värvipigmentide).
kujutada. Ikoonimaal o Traditsioon ja tehnika on lähtunud rooma kunstis tuntud surnute mälestusportreedest. o Vanimad on maalitud enkaustikatehnikas - o Alates 8. sajandist võeti jälle kasutusele tempera värvid, ning maaliti laudadest tahvlitele. o Ikoonimaal oli kanooniline kunst - o Näiteks ümberpööratud perspektiiv o Kõige levinum oli Maarja Jeesus-lapsega. Ikonstaas sein, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast, ka sellel asusid ikoonid. Tarbekunst oli väga rikkalik. o Eelistati kalleid materjale - Hõbedat - Kulda - Kalliskive o Eelistati keerulisi tehnikaid - Nt. brokaatkangad Ümarplastika puudus kuid on säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe.
enkaustikatehnikas. Alates 8. Sajandist kasutati temperavärve segatuna munavalge, mee või mõne muu orgaanilise sideainega. Maalialuseks oli tavaliselt kokkuliimitud laudadest tahvel. Ikoone peeti pühaks, imet tegevaks objektiks. Püüti säilitada kord kujunenud kujutamisviisi. Nägu on kujutatud pehmejoonelise ning ümarana ja koos kätega on need kontrastis ülejäänud kehaga. Värvid on säravad. Ikoonid asusid seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast. See pildisein on ikonostaas. Tarbekunst oli väga rikkalik. Kallid materjalid kuld, hõbe, kalliskivid ja keerulised tehnikad brotaankangad. Ümarplastika puudus, kuid on säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe.
Vanimad näited pärinevad umbes 3000 eKr. Silmapaistvaim tase saavutati Vana- Kreekas ja Roomas. Bütsantsis eelistati kuldse taustaga mosaiike. 16)Mis on ikoon ja milliseid omadusi usuti ikoonidel olevat? Ikoon on usulise sisuga pilt. ikoonidel usuti olevat võime imet teha ja usklike aidata. 17)Kuidas nimetatakse kirikute ikoonidega pildiseinu? Ikoonid asusid kirikus seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast. Sellist seina nimetatakse ikonostaasiks. 18)Nimeta vanavene tuntuim kindlusehitis! Tuntuim on Moskva Kreml, kus kuni 18.sajandi alguseni elasid Moskva suurvürstid ja tsaarid. Pärast Esimest Maailmasõda sai Moskva Kremlist Nõukogude Liidu ja hiljem Venemaa valitsuse ja/või presidendi asupaik. Seepärast kasutatakse sõna ”Kreml” ka lihtsalt Venemaa juhtkonna tähenduses. 19)Kes olid kaks tuntuimat ikoonimaalijat?
Kujutise foon kuldne, riietuse rikkalikud ornamenditaolised voldid on sõltumatud nende all asuvast kehast. Pehmejoonelise ja ümarana maalitud nägu ja käed on kontrastis muu kehaga. Keha unustamine või tõrjumine on antiikkunstile vastandlik hoiak. See-eest on ikoonidel kujutatud suursugust ja rikast hingelisust. Ikoonidel on omapärane joonte graatsia ja värvide sära ning eriline, pisut salapärane ilu. Ikoonid asusid ka seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast. Seda pildiseina nim. ikonostaasiks. ROMAANI ARHITEKTUURI ÜLDINE ISELOOMUSTUS Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsesse otsa. Seal laulis ka koor. Selleks oli vaja ruumi ja pikihoonet pikendati teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis nelikurkne ruummida nim. kooriks. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nim. nelitiseks
· Figuurid tasapinnalised · Igaviku kujutamine Hakatakse Kristust kujutama kannatavana või lapsena Maarja süles, nt Daphni klooster kreekas Ikoonimaal: · Maaliti märtrite, pühakute mälestuspilte · Vanimad enkaustikatehnikas · Hakati kasutama temperavärve, segati sideaineks munaga, või muu org. ainega · Aluseks kokkuliimitud laudadest tahvel · Keha kujutati riiete all · Asusid seinal, eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast nimetati ikonostaasiks Tarbekunst rikkalik · Eelistati kalleid materjale ja keerulisi tehnikaid Ümarplastika puudus Säilinud elevandiluust reljeefe Vanavene kunst Suurimad kivist ehitised on Sofia peakirikud Kiievis ja Novgorodis Kiievi Sofia katedraal: · Südamik meenutab kreeka risti · Algselt 5 löövi, mis lõppesid apsiididega põhiplaan sarnanes ruuduga
*al 8saj kasutati temperevärve *maalialuseks kokkuliimitud laudadest tahvel (siit mõiste tahvelmaal) *kõige levinum aine maarja jeesus-lapsega *iga ikoon on kordumatu ja erineva meisterlikusetasemega *ikooni ruumikujutus erineb järsult antiikaegsest ja uusaegsest kunstist (nt. nn ümberpööratud perspektiiv) *näo jooned pehme, keha unustati või tõrjuti *kujutati hingelisust *ikoonid asusid ka seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast ikonostaas. * Bütsantsi tarbekunst väga rikkalik, eelistati kalleid materjale (hõbe, kuld, kalliskivid) ja keerulisi tehnikaid (brotaankangad) . ümarplastika puudus, kuid säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe. * Bütsantsi kunstil suur mõju vanavene kunstile. 18. Vana vene kunst Vanavene kunst hakkas kujunema 9.-10. sajandil, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik, mille pealinnaks oli Kiiev. Kuni 17. sajandindin (Peeter Suure valitsemisajani) säilis Vene
Kõige levinuim aine oli Maarja Jeesus-lapsega. Ikoonide ruumikujutus erinev järsult antiikaegsest ja veel enam uusaegsest kunstist nt ümberpööratud perspektiivi poolest. Riietusel kujutatakse rikkalikult voltre, sõltumata kehast nende all. Pehmejooneline nägu ja käed on kontrastis muu kehaga. Ikoonidel oli omapärane sära ja graatsia ja salapärasus. Ikoonid asusid ka seintel, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast. Seda seina nim ikonostaasiks. Tarbekunst oli väga rikkalik. Eelistati kalleid materjale ja keerulisi tehnikaid. Ümarplastika puudus, kuid on säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe. Suur mõju vanavene kunstile. 17.Vana-Vene arhitektuur. Vana vene kunst hakkas kujunema 9.-10.saj kui moodustus keskus Kiievis. Kuni 17.saj säilitas iseseisva ja Lääne-Euroopa kunstist oluliselt erineva ilme. Idaslaavlaste naabruses
annaabi.ee 
