väljakirjutuste ja ärakirjade andmine; igasuguste avalduste tõestamine; protestide toimetamine; volituste tõestamine; avaldiste kuulutamine ühelt isikult teisele; dokumentide hoiulevõtt eraisikute käest; pärandvara jagamiskava koostamine kohtu ülesandel. Kinnistusamet kohtu juures tegutsevad asutused, mille ülesandeks oli kinnistusraamatute pidamine.(1889-1940) 10. Konsistoorium. pastor, praost, vöörmünder, kirikueestseisja. Patronaadiõigus. Luteriusu kirik -16. saj reformatsioon. Koosnes vaimulike asjade peavalitsusest, ülemkonsistooriumist, konsistooriumist/superintendendist, praostkonnast/praostist, pastorist/kihelkonnast/kirikueestseisjatest. Õigeusu kirik - 18. saj lõpp. 1840. aastad eestlaste esimene massiline usuvahetus Konsistoorium 17,saj-1919 kõrgem kirikuvalitsemis ja kohtuasutus. Pastor (,,karjane") e (kiriku)õpetaja on protestantlike koguduste vaimulik
müümise 3)kirikust pidi kõrvaldama üleliigse 4)muistsed tõed pärinesid ainult piiblist 5)kloostrite kõrvaldamine 6)kirikuvoim pidi olema kiriku voim 5.MILLAL JA KUIDAS JÕUDIS REFORMATSIOON LIIVIMAALE? Liivmaale jõudis aastal 1522 läbi Riia 6.MIDA TÄHENDAB PILDIRÜÜSTE? MIDA SELLE KÄIGUS TEHTI? Kiriku puhastamine üleliigsest, lõhuti altareid, pühapilte jms katoliku usu tunnuseid 7.MIKS JÄI TALLINNAS ASUV NIGULISTE KIRIK RÜÜSTAMATA? Sest kirikueestseisja oli kiriku ukse lukud kinni tinutanud ja rüüstajad ei pääsenud sisse. 8.MIS OLI PILDIRÜÜSTE TEGLEIK MÕTE? See oli ennekõike pildikummardamise vastu suunatud rituaalne tegu. Kirikule tehti selgeks, et kirik on jumalateenimise paik, mitte koht rikkuste kogumiseks. 9.KES LÄKSID LIIVIMAAL USUPUHASTUSEGA KAASA? MIKS? Linnad, sest neis hakati esimesena üles ehitama evangeeliumi usu kirikut. Ka kaupmehed, lihtrahvas. 10.MILLISEID MUUTUSI TÕI ENDAGA KAASA REFORMATSIOON?
1880. aastal alustati Eestimaa kubermangus talude päriseks müüki. Mõisnik ei tohtinud talupoegade käes olevat talumaad majandada. Talumaad tohtis rentida või müüa ainult talupoegadele. Seadus reguleeris ka koolikohustust, koolide ülalpidamine jäi endiselt valdade kohustuseks, kusjuures edaspidi tuli luterlastel kanda oma ja õigeusulistel oma koolide ülalpidamiskulud. Luteriusu talurahvakoolide juhtimiseks nähti uue lülina ette kihelkonna koolivalitsus, kuhu kuulusid mõisnikust kirikueestseisja, pastor, kihelkonnakooli õpetaja ja üks valla kohtumeestest. Õigeusukoolide juhtimine jäi õigeusu kiriku ja Püha Sinodi hooleks. Talurahvaasjade komisjon moodustati 1856. aastal tagamaks seaduse täitmist. 1856. aasta talurahvaseadus võimaldas, lisaks 1816. aasta isiklikule vabadusele, ka ühiselulist vabadust. 7 3. PÄRISORJUSE KAOTAMINE LÕPLIKULT
müüa ainult talupoegadele. Talupoeg ei pidanud enam tegema tööd mõisapõllul, vaid majandas ise oma talu ja vaatas, et rent saaks makstud. Mõisapõldudel hakkasid tööle palgatöölised. Seadus reguleeris ka koolikohustust. Koolide ülalpidamine jäi endiselt valdade kohustuseks, kusjuures edaspidi tuli luterlastel kanda oma ja õigeusulistel oma koolide ülalpidamiskulud. Luteriusu talurahvakoolide juhtimiseks nähti uue lülina ette kihelkonna koolivalitsus, kuhu kuulusid: mõisnikust kirikueestseisja, pastor, kihelkonnakooli õpetaja ja üks valla kohtumeestest. Õigeusukoolide juhtimine jäi õigeusu kiriku ja Sinodi hooleks. Talurahvaseadused · Clas Totti määrus- 1668. aastal avaldas Clas Tott maapolitseikorralduse, milles rõhutati talupoegade pärisorjuslikku seisundit Liivimaal. 1645. aastal fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus Eestis. · Roseni deklaratsioon- Otto Fabian Roseni seletuskiri aastast 1739. Talupoeg
pojad) Käsitsi kirjutatud tekstid Trükikunst Kirikukesksus Kirikulaulud Kindel tõlgendus Vaba tõlgendus Läbi kunsti usuharidus Rahvalt vaimulikud laulud Maal ja skulptuur Pildirüüste Jumalakultus Kadus Uhked kirikud Tagasihoidlikumad • 1524 pildirüüste Riias • Niguliste pääses - kirikueestseisja ukselukud kinni tinutanud • 1525 Tartus - 2 päeva • Linnades, maakirikud puutumata • Martin Luther ei kiitnud pildirüüstet Heaks LIIVIMAA KESKAEGSE RIIKLIKU KORRALDUSE LÕPP • Maahärrad + linnad ja rüütelkonnad • Liivimaa siserahu - valitseja ei seo end liiga tugevalt välisjõududega • Liivimaa senisest suurem sõltuvus Poola-Leedu riigist • Ivan III - Novgorod • Ivan IV - tatari ikke lõpp • Taani (+Norra) LIIVI SÕDA • 1558 - 1583 (25a)
alluvusest peapiiskopile.Tallinna raele kirjutas ordumeister karmis toonis manitsuskirja,mille ettelugemine vallandas linnas suured korratused,mida hakati nimetada pildirüüsteks.400-500 liikmeline sakslastest ja eestlastest märatsev rahvahulk tungis 1524.aata 14.septembri dominaiiklaste kloostrisse,Pühavaimu ja Oleviste kirikusse,purustades seal pühapilte ja -kujusid,altareid,reliikviaid jms.Ainult Niguliste kirik jäi puutumata,sest kirikueestseisja oli ettenägelikult valanud uste lukkudesse tina.Pildirüüste taolised juhtum toimus ka 1525.aastal jutlustaja Hoffmanni juhtimisel Tartus.Järgnevalt toimus pildirüüste ka Viljandis,Narvas ja Uus- Pärnus.Talupojad leidsid usupuhastuse mõtte,et kõik inimesed on jumala ees võrdsed.See tingis rahutusi Põhja-Eestis ja Tartu piiskopkonnas.Kui Põhja ja Kesk-Euroopas kaotas kirik maaisanda refotmatsiooni tulemusel oma valdused ja katoliku kirku asutused üldiselt suleti,siis Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaale jõudis usupuhastus Saksamaalt 1521. aastal. Jutlustajad liikusid linnast linna ja leidsid kodanike seas ruttu poolehoidu. Reformaatorite tööd hõlbustas üksmeele puudumine Liivimaa Ordu ja piiskoppide vahel. 14. septembril 1524 vallandus Tallinnaski pildirüüste. Katoliku kiriku vastu vihale aetud rah vahulk vallutas ja rüüstas dominiiklaste kloostri kiriku, Pühavaimu ja Oleviste kiriku. Niguliste pääses tänu sellele, et kirikueestseisja oli jõudnud ukselukkudesse sulatina valada ja uksi ei saadud lahti. Samasugused rahutused leidsid 1525. aastal aset teisteski Eesti linnades. Nende mõjul suleti enamik kloostreid ja linnades sai valitsevaks Martin Lutheri õpetus (luterlus, luteri usk). Vasallid läksid uue usu poolele üle 1530-ndail aastail. Eesti ja läti talupoegadel oli esialgu suurtes joontes ükskõik: uut usku kuulutati küll nende emakeeles, samas aga puudusid selles kato liku kiriku värvikad tseremooniad