Otto von Kotzebue Otto von Kotzebue kolmekordne ümbermaailmareisija (30. detsember 1788 Tallinn 3. veebruar 1846 Tallinn) oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser (1. järgu kapten). Ta oli August von Kotzebue poeg.On sündinud Vardi mõisas ja talle on püstitatud ausammas Kose kirikaias. Viimastel eluaastatel elas Kotzebue oma kodumõisas Triigil Otto von Kotzebue oli 19. sajandi edukamaid maadeavastajaid. Võttis 16-aastase junkruna 18031806 osa A. J. von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist, juhtis ise kaht ümbermaailmareisi: 18151818 prikil Rjurik ja 18231826 fregatil Predprijatije. 1815 alanud ekspeditsiooni eesmärk oli hollandlaste 17. ja 18. sajandil Vaikses ookeanis tehtud avastuste lähem uurimine ning Beringi väina läheduses läbisõiduvõimaluste e.
pingistik. Arvatavasti 18. sajandil ehitati mõisnikust patrooni ja tema perekonna jaoks empoorrõdu kiriku pidihoone lõunaseina idanurka. Läbi lõunaseina raiuti sellele pääsemiseks ukseava. Empoorrõdu hävis 1941. a. tulekahjus, ukseava müüriti kinni viimase remondi käigus. Esimese oreli ehitas kirikusse köster Freundlich 19. sajandi keskel. Uus orel pärines 1887. aastast. Teise Maailmasõja järel orel lõhuti ja lõpuks ka orelirõdu. Omaette tähelepanu väärivad kirikus ja kirikaias leiduvad paganliku sümboolikaga trapetsikujulised hauakivid, milliseid on teada ainult Saare- ja Läänemaalt ning mis hetkel on säilinud veel vaid Pöides, Valjalas ja Kaarmal. Need hauakivid on dateeritud 12.-13. sajandisse. Huvitavaim neis on praegu kiriku müüritrepile viiva ukseava silluseks
õpetaja, Kipeni eesti kog õpetaja, 1897--16 Oranienbaumi (Peterburg) lossi kiriku õpetaja, 1916--37 Järva-Peetri kog õpetaja, 1920--35 Järva praost. Muud ametid: Usuõpetaja: Tbilisi 3. Gümnaasium, Strelna Gümnaasium; Strelna diakonissidemaja rektor, ajutine Peterburgi evangeelse pühapäevalehe väljaandja; 1926--1937 Järva-Peetri perekonnaseisuametnik. Aumärgid: 24.02.1938 Eesti Punase Risti teenetemärk III kl. Surnud: 26.11.1939 Paide. Maetud: Järva-Peetri. Järva-Peetri kirikaias asuvad kirikute ehitaja Gustav Beermanni ja tema poja, Eesti Üliõpilaste Seltsi esimese lipuhoidja, Järva-Peetri koguduse pastori Christoph Beermanni kalmud. 2004.a. toimus siin jumalateenistus Eesti lipu 120.a. juubeli ja lipuhoidja Christoph Beermanni 140.sünniaastapäeva tähistamisekas. EÜS-i esindajad andsid kogudusele 9
(Peterburg) lossi kiriku õpetaja, 1916—37 Järva-Peetri kog õpetaja, 1920—35 Järva praost. Muud ametid: Usuõpetaja: Tbilisi 3. Gümnaasium, Strelna Gümnaasium; Strelna diakonissidemaja rektor, ajutine Peterburgi evangeelse pühapäevalehe väljaandja; 1926—1937 Järva-Peetri perekonnaseisuametnik. Aumärgid: 24.02.1938 Eesti Punase Risti teenetemärk III kl. Surnud: 26.11.1939 Paide. Maetud: Järva-Peetri. Järva-Peetri kirikaias asuvad kirikute ehitaja Gustav Beermanni ja tema poja, Eesti Üliõpilaste Seltsi esimese lipuhoidja, Järva-Peetri koguduse pastori Christoph Beermanni kalmud. 2004.a. toimus siin jumalateenistus Eesti lipu 120.a. juubeli ja lipuhoidja Christoph Beermanni 140.sünniaastapäeva tähistamisekas. EÜS-i esindajad andsid kogudusele üle Otepääl pühitsetud lipu koopia ja kirikuaias pühitseti Beermanni nimeline lipuväljak.
Ja ühe jalaga mehele üks sokk 8. Änam saada pole lambaniidu käärisid Türgi sodi juba pähe sulle määrisid ühed naised sealt platsi`ga serva pealt Kaltsu on lausa mitmelt realt Refr: Aga vaat vaat....... 9. Vaatab rahulikult laadaplatsi kirikusein mille taga on käärimas leerivein Aga koor laulab saksemaid viisisi Tiru-liru-liru-liru-liru-lii 10. Kenad näitsikud laskvad aga lauluhealt Papa Maarand seda muheledes vaatab pealt Kirikaias jo tõeste iga aasta kord liigub selline rahvamurd Refr: Aga vaat-vaat............ 11. Eemal kadakate vahel mehed suruvad kätt Ühel mütsiks on sõlmitud ninarätt Täna väge on täis iga Mihkli mees Võõras mees hoidku mokad p...ees 12. Tee peal hobuse`ga pabulad auravad Võsas õllesed noorhärrad jõuravad Mõni väsinud ja kõigub kui vana paat Kohal viimnegi poisike ja taat Refr: Aga vaat-vaat................ 13. Õhtul päikesest pea otsas vesivill
lähiümbruse hauakivid said kannatada. Osa purustatud kive veeti Pirita jõkke. Saksa okupatsiooni ajal taastati mälestusmärk paar meetrit madalamana ja ilma nimedeta. Selle taasavamine toimus 23. augustil 1942.aastal. Uuesti sattus Jüri mälestusmärk ohtu 1948. aasta lõpus, mil kohalikud aktivistid käskisid selle likvideerida. Tänu Karl Terneli, Woldemar Kallaspooliku ja August Leukammi julgele tegutsemisele suudeti osa samba detaile maha matta. Jüri kirikaias toimunud Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimesel kokkutulekul 1986. aastal otsustati mälestusmärk taastada. Kiviraiumistööd tegid ettevõtte Kolm Seppa kiviraidurid Heino Kuura, Vambola Mets ja Ermo Vipp. Ausamba taasavamine toimus 16. detsembril 1989. aastal Jõelähtme Avati 23.06.1939 Jõelähtme kihelkonnast pärit langenutele pütitati mälestusmärk samanimelise kiriku esisele platsile. Samba kavandas Anton Starkopf. Kohalik rahvas aitas ehitusele aktiivselt kaasa. Ligi kuue meetri
Vähe sellest, saanud vaevalt püsti romaani stiilis kivikirikud, asuti neid Saaremaal kohe gooti stiilis ümber ehitama. Romaani kirikud olid üldjuhul väikesed ehitised, need ei olnud mõeldudki suurte rahvahulkade kogunemiskohaks. Kirikus sees käisid tavalised inimesed vaid erakordsetel juhtudel ning siis seisti püsti, mehed lõunapoolmikus, naised põhjapoolmikus. Ühiskondlik tegevus toimus rohkem kirikaias, aja jooksul järjest enam ka spetsiaalsetes eeskodades. Näiteks laulatus toimus kiriku ees, kirikusse sisenesid preestrilt õnnistuse saamiseks vaid vastabiellunud. Kiriku ees või kirikaias toimusid ka lepingute sõlmimised, kohtuotsuste kuulutamised ja täideviimised ja muud ilmaliku iseloomuga tegevused. Alles suurte gooti kirikute ajal tekkis komme, et inimesed kogunesid jumalateenistuse kuulamiseks kirikusse.
annaabi.ee 
