Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kirik kõrg-ja hiliskeskajal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muhamed, prohvet, muhamedi, rolf, kole, karvane, jooksis, kõndima, katsumuseks, sadas, iseloomuga, veetis, koleda, kanu, neilt, pakkuv, pingeline, kuulis, jalgu, karjet, vahekorda, astunud, rind, eradetektiiv, psühhiaatri, tablette, karjed, ootas, hiiri, rotte, villand, maas, korjas, taipas, karvu, neljanda, nibu, osanud, prohveti, teekond, asuskiPikem jutt on huvitavam. Milline jutt on sinu arvates parem, kas lühike või pikk jutt? Miks? 3. Semantiliselt Täna jutustavad sulle tibu ja kana jälle. sidumata teksti Mõlemad jutustavad sulle ühe loo. Sina tajumine ütle, kelle jutt oli huvitavam. Praegu jutustab tibu. Päike paistis ja ilm oli soe. Tüdruku nimi oli Pille. Pille jooksis kübarale järele. Ta jalutas mööda tänavat rõõmsalt edasi. Pille Õpetaja ütleb hoidis kübarast kinni (vt teksti konspekti tibu jutu lõpus, tekst 1). laused uuesti ja laps paneb
Piiskopil oli palju maid ja metsi, kus ta, oma tähtsast kehaküllusest hoolimata, sagedasti küttimas käis. Tambeti isa, nimega Vahur, oli pikk 9 priske poiss, kelle määratuis liikmeis peitus niisama palju raudset jõudu kui tinast laiskust. Ta oli niisama tugev ja niisama laisk kui käru. Aga ta nahk oli õrnem kui karul, ja need loendamatud hoobid, mis ta laiskuse eest sai, tüütasid tema viimaks nõnda ara, et ta jalad selga võttis ja metsa pakku jooksis. Piiskopil oli tugevast sulasest kahju; ta vandus, maksku mis maksab, redu jälle kinni püüda. Ta saatiski sulased välja, ronis ise rammusa mära selga ja ratsutas metsa. Metsas eksis ta küll ära, kuid leidis truudusetu sulase tüvika, paksulehelise tamme varjul rahukalt puhkamast. «Küll ma su hellasti äratan,» urises piiskop, ronis mära seljast maha, tõstis piitsa -- tsiuh! «Hellasti» äratatud pahategija kargas kui nõelatult püsti ja nühkis aietades piitsaga puudutatud kohta.
«Ma võin sulle naha peale anda!» «Tahaksin näha, kuidas sa seda teed.» «Aga ma saan sellega hakkama.» «Ei, sa ei saa.» «Jah saan.» «Ei saa.» «Ma saan.» «Sa ei saa.» «Saan.» «Ei saa.» Ebamugav vaikus. Siis küsis Tom: «Mis su nimi on?» «See pole vist sinu asi.» «Hästi, siis ma teen selle oma asjaks.» «Miks sa siis ei tee?» «Kui sa veel palju räägid, siis teen.» «Palju -- palju -- palju! Noh, tee nüüd!» «Ah, sa arvad, et oled kole kange, jah? Võiksin su ka siis läbi klobida, kui mul teine käsi on selja taha seotud, kui ma ainult tahaksin.» «Miks sa siis ei tee seda? Sa ainult räägid, et võid seda teha.» «Noh, teen kah, kui sa mind narrid.» 13 «Oi jah, olen küllalt inimesi niisuguses pigis näinud.» «Ninatark! Arvad, et oled suur asjamees, jah? Eh, missugune kübar!» «Eks sa puuduta seda kübarat, kui ta sulle ei meeldi. Katsu ta peast maha lüüa; klobin läbi igaühe, kes söandab katset teha.»
poole pöördudes. «Missa oli väga tarvilik. Või tahate, et kuningas jälle haigeks jääks?» «Hästi öeldud, söör * Gilles Lecornu 3, kuninglik köös-ner!» karjus väike skolaar kapiteeli otsast. Kõik skolaarid tervitasid vaese kuningliku köösneri õnnetut nime naerulaginaga. «Lecornu! Gilles Lecornu!» hüüdsid ühed. «Cornutus et hirsutus,» 4 hüüdis teine. 2 Jehan Veskilt (prants. k.). 3 Sarvekandja (prants. k.). 4 Sarviline ja karvane (lad. k.). 6 «Noh, mis neil seal naerda on?» jätkas jõnglane ülalt kapiteelilt. «Auväärt Gilles Lecornu, kuningalossi 13 valitseja Jehan Lecornu vend ja meister Mahiet Lecornu poeg, kes on Vincennes'i lossi esimene uksehoidja, kõik Pariisi kodanikud, kõik abielus, nii isa kui pojad!» Lõbus tuju aina kasvas. Paks köösner ei vastanud sõnagi ja katsus vabaneda pilkudest, mis igast küljest temale olid suunatud, kuid ta higistas ja puhkis asjata: ta pingutustel oli ainult
Tréville, nagu ta ennast ise Pariisis nimetama hakkas, oli tõepoolest alustanud samuti nagu d'Artagnan, see tähendab ilma sou'ta taskus, kuid varustatud julguse, terava mõistuse ja visadusega -- omadustega, mis lootuste näol annab gaskooni aadlikule kaasa hoopis suurema isaliku päranduse kui mõni perigordlane või berriilane saab tegelikult. Härra de Tréville'i kohkumatu julgus, tema häbematu õnn ajal, kus hoope sadas kui rahet, olid aidanud ta! tõusta selle keeruka redeli tippu, mida nimetatakse õukonna soosinguks ja mille astmeid ta neljakaupa korraga ületas. Ta oli kuninga sõber, kes, nagu teada, sügavalt austas oma isa Herni IV mälestust. Härra de Tréville'i isa oli teda ustavalt teeninud sõdades Katoliikliku Liiga vastu, ja raha asemel -- raha ei olnud bearnlasel kogu elu jooksul ja kõik võlad maksis ta alati ainsa
Siis ruttas ta läbi suure toa, tõmmates Indrekut näpuga endale järele, ja katsus seda ust, mis viis otseteed edasi, aga ka see oli lukus. Igal pool valitses praegu tühjus ja vaikus. Ainult lamp põles endiselt suures toas laual ja temast pisut kõrval sirutas valge luik lae all oma tiibu tolmunud rahuinglina. Üks toanurk oli tumepunasest lilletatud kretongist eesriidega muust ruumist eraldatud ja kui direktor ärevalt mööda tuba edasi-tagasi jooksis, nagu ei teaks ta, mis teha, pani tema lehviv öökuuesaba ka lilletatud kretongi lehvima ja laskis tema taga näha kahekordseid, ülekuti üksteise sammaste otsa asetatud voodeid. Suure kapi otsas, mille külge oli kinnitatud eesriiet kandva traadi teine ots, seisid kõrvuti kaks kipsist rinnakuju. Need olid asjad, mis köitsid Indreku tähelepanu. Aga nende vaatlemisse süvenemiseks polnud tal aega, sest direktori ärevus näis aina kasvavat. ,,Kopfschneider! Kopfschneider
Ühel hetkel meenutab Zara pilti, mida vanaema talle Vladivastokist kaasa andis: sellel olid vanaema Ingel ning tema õde Liide. Vanaema tahtis, et Zara Liidet külastaks ning räägiks pärast talle sealsest eluolust. Peatselt kuulis Zara, et Lavrenti ja Pasa plaanivad sõita Tallinnasse. Pika moosimise ja palumise peale võtsid mehed Zara reisile kaasa. Lavrentil ja Pasal oli plaanitud kohtumine bossiga, viimane tahtis Zaraga magada, neiu aga tappis mehe ja põgenes. Ta jooksis läbi linna, metsade, üle põldude, ta palus küüti jne kuniks jõudis lõpuks vanaema õe Aliide maja juurde. Viimane võttis tüdruku enda hoole alla. Aliide ja Zara 1992. aastal Lääne-Eestis Aliide leidis Zara oma maja eest, uuris tüdruku tausta ning pakkus neiule võimalust end korrastada, andis Zarale süüa ning teised riided. Aliide rääkis Zarale, et talle tuleb peatselt tütar Talvi Soomest külla