- Tekitas rahvas meelepaha,ärevust · Luteriusu kirikud anti mõnel pool katoliiklastele · Lihtrahvast meelitati usku vahetama rahaga · Talupojad vahetasid usku,lootes et saavad parema elu peale Tähtsamad sündmused · 1582 Jam Zapolski vaherahu · Gregoriuse kalender · Riia alistub Poola-Leedule · Jesuiidid Tartus (jesuiitide seminar) · 1584 Valga linn Poola-Rootsi sõda(1600-1629) · Toimus Eestimaa pinnal · 1601 Rootslaste võim · 1605 Kirchholmi lahing (Karl IX ) · 1609 vaherahu Lõpp · Sõda lõppes Altmargi vaherahuga Rootsi ja Poola-Leedu vahel · poolakad loovutasid kogu Lõuna- Eesti ja Põhja- Läti Rootsile. Kasutatud materjalid · Poola aeg Eestis http://histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=151
Põltsamaani, vallutab 1602 a kevadel Viljandi, sügisel Paide ja jõuavad Tallinna alla välja · 1602 a sügisel alustavad poolakad Tartu piiramist, linn alistub 1603 a lihavõtete ajal 1604 · Lahing Paide lähedal Mäo mõisa juures, rootslased saavad lüüa · Poola vägedes pinged maksmata palga pärast ja Tallinnat ei rünnata · Poolakate põhihuvi kandub Venemaa sündmustele · 1605 a peetakse maha sõja suurim lahing KIRCHHOLMI LAHING, rootslased saavad lüüa 1618 · Sõdimine Venemaaga on sõditud · 1621 a läheb tõsisemaks sõjategevuseks · 1611 tõuseb Rootsis troonile Gustav II Adolf · 1621 alistub Riia · 1625 Tartu · 1629 ALTMARGI VAHERAHU Üleminekuaja tähendus · 70 aastane sõdade periood · Vanade väärtuste murenemine oli aset leidnud juba usupuhastusega · Paremini tuntakse perioodist LIIVI SÕDA, mille kohta on olemas Pühavaimu pastor BALTHASAR
ja valisid karli nime all karl IX oma kuningaks 1604 aastal. Demograafiline katastroof 1601-1603 tabas eestit ikaldus, nälg ja katk. Eesti kaotas ligikaudu 9/10 oma rahvaarvust. 1604 . aastal astusid rootslased vastu Mäo mõisa juures vastu poola ratsaveäle. Nad said siiski lüüa. Poola reas toimusid ebaõnnestumised ja Tallinnat siiski ei rünnatud. Poolal kerkis huvi Venemaa vatsu. Enne seda peeti Riia all suim välilahing 1605. Aastal. Selleks oli Kirchholmi lahing. Karl IX suri 1611 aastal. Tema järel sai troonile Gustav II Adolf. Ta alistas pealetungi ja 1621 aastal alistas Riia. 1625 õnnestus tagasi saada Poolalt Tartu linn. 1629 sõlmiti Rootsi ja Poola vahel Altmargi vaherahu. Rootsi ülemvõim sai Eestis täielikuks 1645 aastal, mil Brömsembro rahulepinguga läks Saaremaa samuti Taanilt Rootsile. Poola tunnistas eesti jäädavat kuulumist Rootsile 1660 aastal Oliwa rahuga ja Venemaa 1661 aastal Kärde rahuga.
· 1407 - Pirita kloostri asutamine. 29. juunil tungisid pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöördusid rikkaliku röövsaagiga tagasi. · 14211422 - hakati pidama Liivimaa Maapäevi · 1435 - Valga konföderatsiooni sõlmimine. · 1442 - Tartu ja Tallinn said ametlikult Hansa eestseisjateks Novgorodi kaubakontoris. · 14431448 - sõda ordu ja Novgorodi vahel. · 1452 - Kirchholmi leping, millega Riia linn alistus nii ordule kui ka peapiiskopile. · 1458 Tartu piiskopkonnas sõlmitakse esimene kokkulepe pagenenud talupoja sunniviisilise tagastamise kohta · 1471 - Reformimeelse ordumeistri Johann Wolthus von Herse vangistamine. Seetõttu jäi ära ka liit Novgorodiga. · 1478 - Novgorod liideti Moskva suurvürstiriigiga, mille piirid ulatusid nüüd vahetult Liivimaani. · 14801481 - Liivimaa-Pihkva sõda 14801481.
1407 Pirita kloostri asutamine. 29. juunil tungisid pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöördusid rikkaliku röövsaagiga tagasi. 14211422 hakati pidama Liivimaa Maapäevi 1435 Valga konföderatsiooni sõlmimine. 1442 Tartu ja Tallinn said ametlikult Hansa eestseisjateks Novgorodi kaubakontoris. 1443 1448 sõda ordu ja Novgorodi vahel. 1452 Kirchholmi leping, millega Riia linn alistus nii ordule kui ka peapiiskopile. 1458 Tartu piiskopkonnas sõlmitakse esimene kokkulepe pagenenud talupoja sunniviisilise tagastamise kohta 1471 Reformimeelse ordumeistri Johann Wolthus von Herse vangistamine. Seetõttu jäi ära ka liit Novgorodiga. 1478 Novgorod liideti Moskva suurvürstiriigiga, mille piirid ulatusid nüüd vahetult Liivimaani. 14801481 Liivimaa-Pihkva sõda 14801481. Liivimaalased tungisid
Poola Wasad katoliiklased. Kui Johan III suri sai Rootsi kuningaks (1592) Poola kuningas SIGISMUND, viimane jäi Poolasse ja jättis Rootsi oma onu hertsog KARLI valitseda. 1598. Tõstis Karl Sigismundi vastu mässu ja lõi tema jõude Rootsis ning aasta hiljem kukutas Sigismundi troonilt. Sai alguse kolm järjestikkust sõda Liivimaa pinnal. Algusfaasis oli edukam Leedu (Leedu suurhetman JAN KAROL CHODKIEWICZI husaarid purustasid 1605.aastal KIRCHHOLMI lahingus Karli jõud) - Poolakate huvi Moskva päriluskonflikti vastu (smutnoe vremja). SIGISMUNDI sõjavägi hõivas 1610.aastal Moskva ja tema poeg WLADYSLAW nimetati tsaariks. Löödi tagasi, kuid siis saavutas Poola võimu mõningate tagasivallutatud alade üle. Leedulased ei suhtunud kuigi innukatl Sigismundi avantüüri Moskvas, tundes rohkem muret Rootsi pealetungi präast Liivimaal. - Olukord Liivimaal hakkas pöörduma Rootsi kasuks. 1621
15. saj keskel uue piiskopi Stodewescheri kaudu jõudti kokkuleppele Riia linna juhtimises Salaspilsi (Kirchholm) lepinguga jagati võim Riia linna üle - nii riia peapiiskopi kui ordumeistri kohtule ja linn pidi andma mõlemale alamusandeid. Riia linn pidi sellega vastumeelselt leppima. Riia linnsoovis kaksikvõimust vabaneda ja Riia linna jaganememise osas saavutatud kokkulepe pikemas perspektiivis ei teinud lõppe ordu ja peapiiskopi vahelistele konfliktidele. 1454 Kirchholmi leping taas kinnitati. 1474 peapiiskop oli sunnitud sõlmima lepingu, millega ta sunnitud sõlmima lepingu, millega loobus Riia üle võimust 60 aastaks. 1481 leidsid aset sõjalised kokkupõrked Riia linna ja Ordu vahel, Riia väed lõid Ordu väge. 1481 sai Riia lüüa? ja pidi ordu kahjud kinni maksma - viimane otsene sõjaline kokkupõrge ordu ja peapiiskopi vahel. Järgnevalt sisemised kokkupõrked, aga need seotud teiste põhjustega.
annaabi.ee 
