maavillane variant, pisut küborglik, liikumatu pilgu ja lõputu, ent selge jutuga. (EE 8.03 Barbi Pilvre Ansipist) Haritud rahvas, tõhus majandus, lihtne riik. (valimisloosung) Püsiepiteedid on kliseelised ühendid, rahvaluules nt leinav lesk, Kalevite kange poeg, armsad kuulajad Võrdlus kõrvutatakse midagi või kedagi ühistunnuse alusel sidesõnade kui, nagu, otsekui, justkui ja oleva käände abil Mustad silmad siia-sinna hüplesid kui kirbupaar (M. Under). Linn all orus paistis nagu peopesal. Ta tuli õhetava ja kaunina kui kevadhommik. Endine Tartu linnapea Ilona Merzin on leidnud, et Ansip on nagu isa toetav ja julgustav. (EE 8.03.2007 Barbi Pilvre) Eesti on nii tugev, kui on tema kõige väetim kodanik Troop on piltlik võte väljenduse mõjuvuse saavutamiseks (tropos kreeka k pööre, suund; sõnade tähenduse ebatavaline seostamine). Troobis on sõnad ebatavaliselt, semantiliselt kaheplaaniliselt seotud
erinevad väljendid ühtsesse kõlatervikusse ja loovad selle abil uusi tähendusseoseid. Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. • Epiteet – kirjeldav või kaunistav lisandsõna ehk poeetiline täiend enamasti nimisõna täiendamiseks (sinav lumi) • Võrdlus – kõrvutamine ühistunnuse alusel (mustad silmad siia-sinna hüplesid kui kirbupaar) • Metafoor – varjatud võrdlus, ühendab erinevaid nähtuseid sarnasuse alusel (sinise taeva silm – päike) • Isikustamine – ehk personifitseerimine. Millelegi mitteinimlikule isikuomaduste omistamine (mõte südant sööb) • Ümberütlus – ehk perifraas. Rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber öeldes (lauluisa, kirjaneitsi) • Allegooria – ehk mõistukõne
Ilukijandus e. belletristika 1)Luule e. lüürika (sonetid, oodid, pastoraalid) 2)Proosa e. eepika (teosed millel on sisu: novellid, romaanid, eeposed) 3)Näitekirjandus e. dramaatika. (põhizanrid on komöödia, tragöödia ja draama. Kuuldemängud, sketsid e. koomilise sisuga lühinäitemängud, libretto e. ooperi sisu-alustekst) Kõnekujundid · Epiteet-lauseid kaunistav omadussõna ( Maa on maksa karvaline)· Võrdlus (Mustad silmad,siia-sinna, hüpplesid kui kirbupaar. M.Under)· Metafoor e. troob- ühendab erinevaid nähtusi, sarnasuse alusel. Ülekantud tähenduses.( Sinise taeva silm)· Isiksustamine e. personifikatsioon-elutul asjal võime midagi teha( Nüüd nutab mu igatsus.E.Enno) · Tabu e. sõnakeeld (Põrguvürst e. vanapagan) · Allegooria- mõistukõne · Hüperbool-poeetiline liialdus(Millioneid aastaid ja enamgi veel valmib 1 ainus mote) · Litootes e. poeetiline väljendus(Tegi toa tuule pale, majavarre pale)· Iroonia e. sarkasm-
Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. Milline on kõne- lause ja piltkujundite mõju luules? Kuidas toob nende kasutus esile poeetilise keele omadusi? Epiteet - kirjeldav või kaunistav lisandsõna ehk poeetiline täiend enamasti nimisõna täiendamiseks (sinav lumi) Võrdlus kõrvutamine ühistunnuse alusel (mustad silmad siia-sinna hüplesid kui kirbupaar) Metafoor varjatud võrdlus, ühendab erinevaid nähtuseid sarnasuse alusel (sinise taeva silm päike) Isikustamine ehk personifitseerimine. Millelegi mitteinimlikule isikuomaduste omistamine (mõte südant sööb) Ümberütlus ehk perifraas. Rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber öeldes (lauluisa, kirjaneitsi) Allegooria ehk mõistukõne. Tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta.
Minu jaoks ei olnud piin lugeda Marie Underi luuletusi, kuna vahel mõne luuletaja luuletused on minu jaoks liiga sügavad ja rasked, aga Marie Underi omad olid üpriski arusaadavad. II Marie Underi ballaad „Nahakaupleja Pontus” 1. Milliseid väljendeid leiad surma, kuradi, põrgu kohta? Surm - kohendagu viimset vööd Kurat - Koonukas ja habe itsi, käsivartes rataskaar, mustad silmad siia-sinna hüplesid kui kirbupaar. Põrgu - Lasnamäe 2. Kas Marie Underi ballaad „Nahakaupleja Pontus” on traagiline või groteskne? Põhjenda. Groteskne, sest lugu sisaldab endas ebainimlikkust just inimnaha nülgimise näol ja näiteks inimlikkust selles, et Pontius soovib samuti igavikku ehk paradiisi pääseda nagu iga teinegi meist. 3. Selgita ballaadi ideed 3-4 lausega. Ballaadi idee oli selles, kuidas üks mees peale oma surma tahtis taevasse saada, kuid ta ei saanud
Ilukijandus e. belletristika 1)Luule e. lüürika (sonetid, oodid, pastoraalid) 2)Proosa e. eepika (teosed millel on sisu: novellid, romaanid, eeposed) 3)Näitekirjandus e. dramaatika. (põhizanrid on komöödia, tragöödia ja draama. Kuuldemängud, sketsid e. koomilise sisuga lühinäitemängud, libretto e. ooperi sisu- alustekst) Kõnekujundid · Epiteet-lauseid kaunistav omadussõna ( Maa on maksa karvaline) · Võrdlus (Mustad silmad,siia-sinna, hüpplesid kui kirbupaar. M.Under) · Metafoor e. troob- ühendab erinevaid nähtusi, sarnasuse alusel. Ülekantud tähenduses.( Sinise taeva silm) · Isiksustamine e. personifikatsioon-elutul asjal võime midagi teha( Nüüd nutab mu igatsus.E.Enno) · Perifaas- ümberütlemine, kus rõhutatakse mõne nähtuse väljapaistvat joont. (Kirjaneitsi e. naiskirjanik) · Tabu e. sõnakeeld (Põrguvürst e. vanapagan) · Ufemism-mage väljendus sõnade kohta mida ei taheta öelda.
annaabi.ee 
