Siinkohal toob ta näiteks mõne maastikumaali või kella tõelise ettekujutuse saad siis, kui iga koostisosa tähelepanelikult uurid ning seeläbi ühe läbimõeldult tervikliku pildi lood. Reflektsiooniideed tekivad autori sõnul hiljem, sest nad nõuavad tähelepanu : kuigi vaim toimib pidevalt, siis ei pruugi tema tegevused jätta vaimu piisavalt sügavaid, selgeid, kestvaid muljeid, sest selle jaoks peab suutma asjasse täielikult süveneda, teha läbi tutvumisprotsess. Inimesed kipuvadki hoidma oma väliseid aistinguid põhilise tähelepanu all ning harva juhtub nii, et vaadatakse enda sisse.
sellise tegevusega võetakse neilt ära võimalus paraneda ning end kasulikuks teha. Ravimisel tuleb silmas pidada, et ka haiged on inimesed, ning mõistuse viguritest hoolimata on nende süda nii-öelda tervete omaga samas kohas. Minu teine mõte ongi väga otseselt seotud esimesega. See, et haigete ravimisele nähakse neid ülearuste ja abitutena, viib tihti selleni, et nende anded ja mõtted jäävad ülejäänud maailma eest varjatuks. Loomeinimesed kipuvadki olema teistest depressiivsemad ja äkilisemad, kuid äkki räägib see pigem nende kasuks kui kahjuks? Segased tunded ja huvitavad ideed ongi need, mis muudavad nende loomingu meie jaoks nii põnevaks. Kui kõik mõtleksid ja käituksid ühtemoodi, kaotaks kunst oma võlu ja eripära. pole õrna aimugi millistest talentidest oleme tänu stereotüüpsele inimeste hindamisele ilma jäänud. Haigus on ainult osa isiksusest ning ei anna meile õigust ülejäänut eirata.
Teisele võimalust areneda ja edu saavutada. Kolmandale tähendab see õnnelik olemist. Kas rikkuseks saab lugeda pelgalt rahakonto peal olevaid mitmeid miljoneid? Vaevalt. See näitab vaid rahasummat, mille inimene on endale kokku korjanud või siis loteriivõidu saanud. Rikkus ilma inimlike väärtusteta ja millegi omamine ilma rõõmu tundmata, ei ole midagi väärt. Rahateema tekitab enamasti kahesuguseid tundeid. Ühest küljest tahame me kindlustatust ja mugavust. Nii kipuvadki paljud mõtlema, et nad oleksid rikkad ja õnnelikud, kui neil oleks palju raha. Aga ometi ei ole nii, et kõik rikkad inimesed on õnnelikud. Mõni inimene elab ilusate asjade keskel, kuid pole õnnelik. Teine on kogunud suure hulga raha, kuid on hingelt vaene ega tunne oma elust rõõmu. Põhjuseks on see, et nad ajavad vaid raha taga ning neil pole aega suheteks perega, sõpradega, kolleegidega. Tihtipeale muutuvad sellised inimesed üksikuks ja teiste suhtes kalkideks
mõistmatuks, kuidas saab avalikku rahu ja teiste isikute õigushüvesid kaitsev ametnik ise tarvitada vägivalda. Loodan, et tulevikus selgitatakse välja peamised riskitegurid ning osatakse juba eos politseivägivalda ära hoida. Mulle kui tulevasele politseiametnikule on igasugune politseivägivald vastuvõetamatu. Olen arvamusel, et politseivägivalla teket soodustavad suurelt ka seadused. Näiteks on Ameerika Ühendriikides lubatud väga kergekäeliselt kasutada tulirelva. Seetõttu kipuvadki ametnikud tulirelva kasutama olukordades, mis kohe kindlasti ei nõua seda. Nagu eelpool juba selgus, muutub politseinik eriti agressiivseks ning kontrollimatuks siis, kui ta on nii-öelda ohuolukorras. Lahenduseks politseivägivallale oleks ametnike pidev psühholoogilise valmisoleku testimine. Või siis regulaarsed vestlused psühholoogiga, et märgata võimalikke ohumärke. Kindlasti toetan argumenti, et politseivägivalda ei tohi maha vaikida. Kui on probleem, peab selle
soovile allumata jätmisel kogeb negatiivset või haiguslikku tunnet. Ainet edasi manustades või teataval viisil käitudes põhjustab sõltlane kahju nii iseendale kui teistele. Sõltuvuse märgid Kõiki neid nimetatud märke ei tohiks võtta üheseltmõistetavalt, seda eriti noorukite puhul. Kõikuv meeleolu. Meeleolu võib kõikuda igal inimesel-ühel hetkel oled õnnelik ning mõne ajapärast muretsev või nukker ning see on täiesti loomulik. Eriti nooruses, kui tunded kipuvadki aegajalt ülepea kasvama. Pigem tuleks tähelepanu pöörata kergele vihastumisele. Kui inimene ei suuda ennast valitseda ning ärritub vähimastki asjast. Eriti kui isik on sunnitud eemal olema talle olulisest ainest või tegevusest. Valetamine. Loomulikult valetab või luiskab iga inimene mõnikord kas tahtlikult või isegi tahtmatult. Sõltlase puhul saab aga valetamisest elustiil kuna valusat tõde tuleb varjata nii enese kui teiste eest
Õues olles on selles vanuses poistel tekkinud huvi tüdrukuid kiusata. . Rühmas on ka laps, kes näitab tihti oma võimu, toriseb kui midagi ei meeldi, hakkab vastu jonnib ja kaebab. Teiste lastega küll suhtleb, kuid teda ei taheta eriti mängu võtta. Kui ta teistega mängib,siis iga kord lõppeb asi riiuga. Kui tahab tähelepanu saada,siis teeb üle rühma või õue väga suurt kisa. Võib arvate,et ta on kodus harjunud alati oma tahtmist saama. Samas sellisese vanuses lapsed kipuvadki tihti sedasi käituma kui neile midagi ei meeldi. 6-7 aastaste laste tuju on tihti väga muutlik. Näiteid õppetegevusest N1:Liitmine ja lahutamine kümne piires. Õpetaja küsib individuaalselt ja lapsed võivad arvutada sõrmede peal. Kui keegi vastab ,siis teised lapsed ei tohi ette öelda. Nii mõnegi lapse puhul on märgata, et nad ei usalda enda vastust ja on kergesti mõjutatavad. Ka siis kui enda
annaabi.ee 
