- tornide all skulptuuride rida e. kuningategalerii - ümmargune roosaken, akna all suured portaalid - perspektiivportaal uks 5-6 piiga. P.Pr. suurim kirik Ameins'i 42,4m katedral.Hartes, suur katedral, millel kiivris alles. Hilisgootika omapärad Välisseintel palju kaunistusi( nagu pits ümbritseks) Kummalise kujuga kaared (leidub isegi korv-ja ümarkaari) Lansettkaar- hästi kitsaks tehtud teravkaar Roidvõlviga mängimine-lehviku, võrgu, tähe- isegi lillekujulisi. (kipskrohviga) Itaalia - puuduvad kõrged tornid - kampaniil(kellatornid kiriku kõrval) - sage on kuppel nelitise kohal - hilisgootia suurteos- Milano katedral: basilikaalne, 5lööviline - linnades püstitati suuri lossi- või linnusetaolisi raekodasid (Veneetsias doodzide palee, Seina Palazzo Pubblico) Saksamaa - 2 läänetorni asemel 1 - loobuti kabelipärjast ja triufooriumist - basiilikale hakati eelistama kodakirikuid - mitmel pool eeskujuks Notre-Dame'i läänefassaad nt
· Kasutati piltkirja · Ei tuntud tulirelvi, tugevaid metalle, ratast Arhitektuur · Kivi, tappühendused, mört, sidumata · Puit akna ja uste sillutiseks · Püramiidtemplid, paleed, observatooriumid, palliplatsid, elamud, terrassid jne. · Inseneriehitused: tammteed, sillad, tehissaared, kanalisatsioon ja veevärk TIKAL 5.saj · Maiade kultuuri kõrgaeg 5.saj · 3000 hoonet · Linnaväljak 85*67m, kipskrohviga müür · 2 tempelpüramiidi: 9astmelised väga järskude treppidega, kaetud rejeefidega, pühamu kohal paikneb harikroon, mis on kaetud reljeefsete maalingutega. · Kogu linna templeid ja paleesid ühendavad tammteed. · 4. Püramiid välja kaevamata SUURE JAAGUARI TEMPEL 47,5m kõrge 9 astet tähistavad kindlat allaailmatasandit
enese hiigelkujuga. · Altise keskel asus pühadest paikadest pühim- Zeusi altar, koht, kus talle olevat esimest korda ohver toodud. · Altar koosnes kahest korrusest: alumisel tapeti loomad ja ülemisel need põletati. Pausanius jutustab, et ohverdatud loomade kontide ja tuha arvel kerkis altar pidevalt ning oli tema ajaks tõusnud 7 meetri kõrguseks. · Tempel ehitati lähedasest kivimurrust toodud lubjakividega ja kaeti kipskrohviga. Välised friisid olid kaetud mitmevärviliste ornamentide, meandrite ja taimelehtede kujutistega. · Templi peasaali sügavuses kõrgus elusuurusest seitse korda suurema Zeusi kuju. Kuju välimusest teame vaid ühe Eliases välja antud mündi ja Pausaniuse mitte kuigi põhjaliku kirjelduse järgi. · Zeus istus rahulikus, majesteetlikus poosis rikkalike ilustustega kaunistatud troonil. Tema väärikas nägu oli heatahtlik, pead ehtis õlipuuokstest pärg.
kiiresti jõukaks tugevaks ühiskonnaks. Peamiseks ehitusmaterjaliks oli savi ja puit. Majade kandekonstruktsioonina kasutati enamasti tammepalke, mille vahele laoti saviga segatud pilliroopunte. Hooned koosnesid täisnurksetest ruumidest, keskmiste mõõtudega 2 x 1, 5 m. Katused olid horisontaalsed ning koosnesid tammepalkidest, mille peale olid laotud kihid okste ja rooga, mis olid omakorda eelnevalt segatud saviga. Interjööri seinad olid kaetud kipskrohviga, mis oli neil aladel kasutusel juba 7000 a. eKr. Kipsi saadi ulatuslikest kipsikivi paljandikest Põhja Iraagis ja Süürias. Kipsi töödeldi seda esmalt blokkidena välja kaevandades ning seejärel kivibloki virnadena põletades. Saadud kergesti transporditavat valget ehituspulbrit ( kipsi) ei kasutatud vaid omatarbeks, vaid see oli ka kui kaubaartikkel transportimiseks ümbruskonda. Üldise linnastumise ning elanike oskuste arenemise juures mängisid keskset rolli kaubanduslikud
Altise keskel asus pühadest paikadest pühim- Zeusi altar, koht, kus talle olevat esimest korda ohver toodud. Altar koosnes kahest korrusest: alumisel tapeti loomad ja ülemisel need põletati. Pausanius jutustab, et ohverdatud loomade kontide ja tuha arvel kerkis altar pidevalt ning oli tema ajaks tõusnud 22 jala kõrguseks(so.7,22 meetri). Tempel ehitati lähedasest kivimurrust toodud lubjakividega ja kaeti kipskrohviga. Välised friisid olid kaetud mitmevärviliste ornamentide, meandrite ja taimelehtede kujutistega. Templi peasaali sügavuses kõrgus elusuurusest seitse korda suurema Zeusi kuju. Kuju välimusest teame vaid ühe Eliases välja antud mündi ja Pausaniuse mitte kuigi põhjaliku kirjelduse järgi. Zeus istus rahulikus, majesteetlikus poosis rikkalike ilustustega kaunistatud troonil. Tema väärikas nägu oli heatahtlik, pead ehtis õlipuuokstest pärg. Tema rüü jättis
Zeusi kuju Olümpias Peloponnesose poolsaare lääneosas, Olümpia pühal maal, asus neljas maailmaime kreeka silmapaistvama skulptori Pheidiase loodud Zeusi kuju. See on ainus maailmaime, mille autor oli üks inimene. Pärast võidukaid sõdu Pärsiaga, hoogustus ehitustegevus Olümpias eriti. Selle eredaks näiteks oligi Olümpia tähtsaima pühapaiga, Zeusi templi valmimine. 4.1 Templi ehitus Tempel ehitati lähedasest kivimurrust toodud lubjakivist ja kaeti kipskrohviga. Vastupidiselt tavadele polnud templi välimised friisid kaetud skulptuuridega, vaid ainult mitmevärviliste ornamentide, meandrite ja taimelehtede kujutistega. Templi peasaali viisid hiiglasuured pärani avatud pronksuksed. Saali sügavuses kõrgus elusuurusest seitse korda suurema Zeusi hiigelkuju. Zeus istus rahulikus, majesteetlikus poosis rikkalike ilustustega kaunistatud troonil. Tema väärikas nägu oli range ja heatahtlik, pead ehtis õlipuuokstest pärg.
Altise keskel asus pühadest paikadest pühim- Zeusi altar, koht, kus talle olevat esimest korda ohver toodud. Altar koosnes kahest korrusest: alumisel tapeti loomad ja ülemisel need põletati. Pausanius jutustab, et ohverdatud loomade kontide ja tuha arvel kerkis altar pidevalt 9 ning oli tema ajaks tõusnud 7,22 meetrit. Tempel ehitati lähedasest kivimurrust toodud lubjakividega ja kaeti kipskrohviga. Välised friisid olid kaetud mitmevärviliste ornamentide, meandrite ja taimelehtede kujutistega. Templi peasaali sügavuses kõrgus elusuurusest seitse korda suurema Zeusi kuju. Kuju välimusest teame vaid ühe Eliases välja antud mündi ja Pausaniuse mitte kuigi põhjaliku kirjelduse järgi. Zeus istus rahulikus, majesteetlikus poosis rikkalike ilustustega kaunistatud troonil. Tema väärikas nägu oli heatahtlik, pead ehtis õlipuuokstest pärg. Tema rüü jättis